5/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
mbermaailmareis ajalukku

Sel suvel titus 200 aastat ajast, mil algas
Vene meremeeste mbermaailmareis. Ekspeditsiooni juhtis Eesti pritolu Adam (Ivan) Krusenstern.

Noor Mereve Kadetikorpuse lpetanu Krusenstern seisis Mstislavi dekil ja ootas oma esimest lahingut. 1802. aastal lendati Krusenstern kapten-leitnandi auastmesse, ja algas ettevalmistus mbermaailma-ekspeditsiooniks.

7. augustil (26. juulil) 1803 lahkusid Kroonlinna sadamast kaks kolmemastilist alust Nadezhda ja Neva. Algas Vene esimene mbermaailmareis. Ekspeditsiooni juhtis kapten-leitnant Ivan Fjodorovitsh (Adam Johann) Krusenstern.

Suguvsa snd. 1770. aasta 8. oktoobril sndis Tallinna lhedal Hagudis, praeguses Rapla maakonnas, mitte just rikkas Krusensternide aadliperekonnas poisslaps, kes ristiti Adam Johanniks. Temast saigi tulevane maadeavastaja, keda Venemaal tuntakse Ivan Fjodorovitsh Krusensternina. 1785. aastal panid vanemad oma viieteistkmneaastase poja ppima Kroonlinna Merevev Kadetikorpusesse. Kolme aasta prast, olles alles 17-aastane, vabastati ta ennethtaegselt kadetikorpusest gardemariinina nii nimetati selle ppeasutuse vanemate kursuste kasvandikke. Phjuseks oli Vene-Rootsi sda.
Aga lheme ajas veel poolteist sajandit tagasi. 2. detsembril 1635 sisenes Narva teed pidi Tallinna pikk pidulik rongkik. Tegemist oli Prsiasse teel oleva Holsteini saatkonnaga, mille teekonna katkestas laeva hukkumine Soome lahes. Inimesed psteti ja toimetati kaldale Kunda lhistel. Nd siis Tallinna saabununa, ji saatkond sinna sna kauaks. Nii pikaks ajaks, et kaks selle liiget judis abielluda kohalike kaunitaridega. he noorhrra nimi on hsti teada paljudele ajaloohuvilistele. See mees oli tulevane saksa kirjanik ja petlane Adam Olearius, kes on hiljem kirjeldanud oma rnnakuid raamatus Reis Moskvasse ja sealt Prsiasse.
Teise mehe nimi oli Filipp Kruze (Kruzius). Adam jtkas lppudelpuks oma edasist teekonda, Filipp ji aga Eestisse. Hiljem, ustava teenimise eest Rootsi poolel, lendati ta aadliseisusesse ning tema sai perekonnanimeks Krusenstern.
Ja nd siirdus Rootsi aadliku Filipp Krusensterni vsu stta Rootsi vastu.

Esimesed tuleristsed. Tsaari-Venemaa Mereve Kadetikorpuse gardemariin Krusenstern mrati teenima liinilaevale Mstislav, mida juhtis ks Vene kogenenumaid mereveohvitsere Grigori Mulovski.
Seistes selle dekil, ootas noor Krusenstern seal oma esimest lahingut. Ja varsti see Soome lahes Suursaare lhistel puhkeski. Lahingus said surma vi haavata peaaegu kik laeva ohvitserid. Noorel Krusensternil tuli vtta enda peale komandri abi kohustused. Seal les nidatud mehisuse eest sai gardemariinist mitshman, aga prast sda, 1790. aastal, anti talle leitnandi auaste.
Kui kolm aastat hiljem otsustas tsaari-Venemaa valitsus saata Inglismaale vljappele mned noored vimekad Vene ohvitserid, kuulus nende hulka ka 22- aastane Krusenstern.

Briti ja Ameerika lipu all. Tol ajal kis Inglise-Prantsuse sda. Fregatt, millele pandi teenima Krusenstern, saadeti Kanada lhistele, et kaitsta prantslaste eest sealseid Briti valdusi. Kahe aasta jooksul tuli osaleda lahingutes, mis tid tema lakutele jllegi leitnandi pagunid. Kui sda lppes, sai too fregatt ksu naasta Inglismaale, kuid koduteel sattus alus USA lhistel kaljudele ja lks phja. Krusensterni pstsid Ameerika kalurid.
Tol ajal olid Venemaa ja USA vahelised suhted sbralikud. Krusensterni vttis vastu isegi president George Washington, kes tegi talle ettepaneku teenida USA armees. Nii juhtuski, et Saksa pritoluga Vene meremehest ja Vene-Rootsi sja kangelasest sai htkki Ameerika mereve ohvitser.
Kuid teenistus Ameerika ja Kariibi mere rannikualadel ei rahuldanud teda. Rohkem tmbas India poole. Prast vallandamist istuski Krusenstern Bostonis hele Inglismaale suunduvale laevale. Sealt kavatses ta le hpata mnele Indiasse sitvale purjekale. Et aga Inglise-Prantsuse sda oli lbi, ning Inglise valitsus rohkem Vene meremeest ei vajanud, siis Indiasse sitvate Inglise laevade kaptenid ei tahtnud teda oma laeva vtta.
Lpuks nnestus Krusensternil sokutada end he Luna- Aafrikasse sitva laeva pardale. Linud Kaplinnas kaldale, hakkas ta ootama, kuni mni Healootuse neeme kaudu Indiasse suunduv alus ta peale vtaks. Neeme nimi igustas end igati Krusenstern sattuski fregatile, mis oli teel Liverpoolist Kalkutasse.
Indias viibis Krusenstern kaks kuud, siis nnestus tal end munsterdada Indo- Hiinasse suunduvale laevale. Kuid tema teekond piirdus siiski Luna-Hiinas asuva Portugali koloonia Makaoga, kus ta elas kaks aastat. Selleks ajaks oli ta omandanud juba esmaklassilise meremehe kuulsuse. Ning he Inglise laeva kapten vttiski ta meeleldi oma abiliseks. Nii judis seiklushimuline meremees Inglismaa kaudu tagasi Venemaale.

Alaska karusnahkade jahil. 1799. aastal koostas Krusenstern oma esimese mbermaailma-ekspeditsiooni projekti. Selle eesmrgiks oli kiirendada kaubanduslikke suhteid Alaskal asuvate Vene kolooniatega.
Suhtlemine ja kaubitsemine Phja- Ameerika Vene aladega kis tolle ajani maad mda le Uuralite ja lbi Siberi Ohhoota mereni ja siis juba Kamtshatka kaudu Alaskale.
Teekond Peterburist ja Kesk-Venemaa kubermangudest sinna veetavate laadungitega ning sealt tagasi karusnahakoormatega vttis aega neli aastat. Ja kuigi karusnahad toodi Alaskalt ra poolmuidui ning mdi Venemaal maha sada korda kallimalt, sid teekonnakulud kogu kasumi.
Krusenstern tegi ettepaneku nendele kaugetele aladele kiiremaks kohalejudmiseks liikuda meritsi. Selleks tuli minna Atlandi ookeani kaudu Ameerika kallastele ja sealt Vaiksele ookeanile. Vi siis purjetada Vaiksele ookeanile mber Aafrika lunatipu India ookeani kaudu. Viimasel juhul vis tagasiteel Alaskal kotti pistetud karusnahad suure kasuga maha parseldada Hiinas.

mber maailma. 1802. aastal sai Krusenstern kapten-leitnandiks. Samal ajal algasid ettevalmistused mbermaailmareisiks. Laevad osteti Inglismaalt. Meeskonnad valis Krusenstern ja Neva kapteniks kutsutud sber kadetikorpuse pevilt Juri Lisjanski. Ohvitseride hulgas oli ka Saaremaalt prit noor mitman Fabian Gottlieb (Faddei Faddejevitsh) Bellingshausen. Aga samuti veel vga noored kadetid Otto ja Moritz Kotzebue. Viimased veti meeskonda nende isa, kirjanik August Kotzebue palvel. Nad tulid Krusensterni juurde mnes mttes nagu sugulased oli ju viimase de nende noormeeste vrasema.
Mis puutub Ottosse, siis valik lks kmnesse. heksa aastat prast esimese mbermaailma-ekspeditsiooni lppu lks ta juba omaette mbermaailmareisile prikil Rjurik ja seejrel juhtis veel hte taolist ettevtmist fregatil Predprijatije.
Bellingshausen korraldas aga laevade Vostok ja Mirni ekspeditsiooni, mille kigus avastati Lunamanner Antarktis.
Enne Kroonlinnast vljasitu keelas Krusenstern rangelt meremeeste kehalise karistamise. Madrused on meie sbrad, sisendas ta ohvitseridesse, nemad jagavad meiega kiki raskusi ja viletsust ning suhtumine neisse peab olema inimlik.
Ekspeditsiooni lesannete hulka kuulus veel Vene saatkonna toimetamine Jaapanisse. Suursaadikuks sinna oli mratud Nikolai Rezanov.
Poolteistsada aastat hiljem kehastub legend traagilisest armastusest mitte enam noore Vene aadlimehe Nikolai Rezanovi ja San Francisco kindluse komandandi ttre vahel rokkooperis Junona ja Avos, mis lavastati hes Moskva teatris.

Saatkonnaga lks halvasti. Jaapan teatas viisakalt, kuid kindlalt, et nende riiki eurooplasi ei lubata ning see kehtib ka venelaste kohta. Muide, Vene imperaatori kingitused vttis Jaapani kolleeg oma esindaja kaudu siiski vastu. Kuid Vene laevadel oli kstud kohe vljuda Jaapani vetest ja rohkem sinna mitte siseneda. Prast aastast istumist Nagasakis, osaliselt laevas, osa aega mere kaldale selleks puhuks ehitatud majakeses, prdus Rezanov tagasi Kamtshatkale. Seal hankis ta Vene Ameerika Kompanii raha eest endale laeva nimega Junona ning suundus sellel Vene kolooniatesse Ameerikas. Krusenstern aga vttis oma Nadezhdal suuna tagasi Sahhalinile, mille kaldaalasid oli hakanud uurima juba teekonnal Jaapanist Petropavlovskisse.
Neva, mille kapteniks oli Lisjanski, ja mis oli purjetanud osa teekonnast omaette ning mnikord koos Nadezhdaga, judis samuti edukalt Alaskale. Makaos hines Lisjanski uuesti Krusensterniga, et veel kord Hiina sadamalinna Kantoni kaudu juda heskoos tagasiteele India ookeanile. Sealtpeale sitsid nad kaks kuud jllegi koos, kuid India ookeani lunaosas nende teed lahknesid. Mlemad alused olid purjetanud seejuures Kantonist Atlandi ookenile peatusteta. Siis klastas Krusenstern Pha Helena saart, kus igaks juhuks oli kokku lepitud kohtumine Nevaga. Kuid Lisjanski kokkuleppest kinni ei pidanud, vaid judis he jutiga 140 pevaga Inglismaale Portsmouthi. Tol ajal vis seda lugeda peatusteta meresidu maailmarekordiks.
Tpselt kolm aastat prast mbermaailma-ekspeditsiooni algust, augustis 1806, judsid kahendalase vahega teineteise jrel Kroonlinna Neva ja seejrel Nadezhda. Nii lpetas Krusenstern oma tegevuse meresitjana. Sestpeale sai aga alguse tema kui teadlase ja administraatori hiilgekarjr.

Elu prast reisi. Krusenstern ja Lisjanski, sitnud aastaid maailmamerd nii eraldi kui koos, uurisid, kirjeldasid ja kandsid kaardile vga palju saari, lahti ja vinu ning tegid hulga geograafilisi avastusi. Kike kogunenud materjale oli vaja korrastada ja esitleda. Kohe ekpeditsioonilt naasmise aastal valiti Krusenstern Vene Teaduste Akadeemia auliikmeks. Nii sdamlikult kohelduna alustas ta ka uues rollis oma tegevust suure entusiasmiga. Aastail 18091812 andis ta vlja kolmekitelise kogumiku Teekond mber maailma aastail 18031806 laevadel Nadezhda ja Neva, mis tlgiti peaaegu kigisse Euroopa keeltesse. 1813. aastal sai valmis Reisimise atlas. Sel ajal oli Krusenstern saanud juba akadeemikuks, samuti Inglise, Prantsuse, Saksa ja Taani teaduslike hingute liikmeks. Ettevalmistus kis oma peamise teadusliku t kommentaaridega Lunamere atlase vljaandmiseks. Kuid see kavatsus jooksis esialgu liiva.
Olles aus inimene, kuid jrsk ja otsekohene, sattus Krusenstern vastuollu mereministeeriumi tshinovnikutega, mille tule - musena saadeti ta thtajata puhkusele, mis tegelikult thendas errusaatmist. Kuid lppkokkuvttes vidutses ikkagi iglus. Krusenstern kutsuti ametisse tagasi ja lendatuna admirali auastmesse, sai temast Kroonlinna Mereve Kadetikorpuse direktor. Seal rajas ta ohvitseride ettevalmistusklassi, millest hiljem kasvas vlja Meresjave Akadeemia. Krusenstern vttis osa ka Otto Kotzebue ja Faddei Bellingshauseni-Mihhail Lazarevi mbermaailmareiside ettevalmistamisest. Ja lpuks sai ta hele poole ka oma elutga, Lunamere atlasega. Ning aasta enne manalateed asutas ta koos akadeemik Karl Baeri ning Phjamere uurijate Ferdinand Wrangeli ja Friedrich Ltkega (Fjodor Litkega) Venemaa Geograafiaseltsi.
Elu viimase aasta veetis Krusenstern oma Kiltsi misas Eestimaal. Seal ta 24. augustil 1846. aastal ka suri.
Krusensterni lahinguristsete aegu Suursaare all oli Balti eskaadri komandriks oti pritolu Vene admiral Samuel Greigh. Tallinna Toomkirikus asetsevad nd krvuti kaks hauaplaati. Mlema alla on maetud admiralid ks meresitja ja maadeavastaja, teine laevastikujuht. Vanim ja ks nooremaid Suursaare lahingu kangelasi puhkavad krvuti.



Elkond Libman
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet