5/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Tsiibetkassi haisumootor ttab trgeteta

Kassid ja hais. See snapaar tekitab esmahetkel kahelaadseid tundeid. Kassiomanikud ruttavad kinnitama, et nende lemmikud on rmiselt puhtad loomad. Seevastu nii mnedki mitmekordsete paneelmajade elanikud hoiavad keldrisse minnes lausa hinge kinni, sest kassikuse terav lehk lmmatab. Selles loos tuleb juttu aga sellistest kassidest, kes end lhna abil kaitsevad, ning inimeste nutikusest sellest kasu ligata.

Saagem tuttavaks, lhnav panter. Loo peategelane Aafrika tsiibetkass kuulub krpkaslaste hulka. Omasuguste seas on Aafrika tsiibetkass (Viverra civetta) vrdlemisi suur loom, kelle kere pikkus knib 80 sentimeetrini ja on karvaselt kahune, painduv saba lisab loomale veel poole vrra pikkust juurde. Ega ta vlimuselt otseselt kassi ei meenutagi, pigem on tema kehaehituses jooni, mis on omased nii kassile kui ka koerale. Tsiibetkassi pikale kehale vastab keskmine raskus, sugukpsed loomad kaaluvad tavaliselt le kmne kilo.

Nagu liigi nimetuski vihjab, elab see loom Aafrikas, tpsemalt Kesk- ja Luna- Aafrika aladel. Tegemist on koloogiliselt suhteliselt plastilise liigiga, sest lhnavad pantrid saavad edukalt hakkama nii vihmametsades kui ka savannides. Tsiibetkassi karm karvkate on phitoonilt must vi hall ning seda kirjavad arvukad kollased ja valkjad laigud. Pevasel ajal lsutab tsiibetkass peidukohas, milleks on tavaliselt tihe psastik vi varjeurg, sel hakkab aga toitu otsima.

Segatoidulise tsiibetkassi mens on thtsal kohal nii pisinrilised, linnud, roomajad, kahepaiksed, kikvimalikud munad, ja isegi putukad, kui ka taimed noored vrsed, mugulad, puuviljad.
Loom on vrdlemisi osav, ta peab edukalt jahti maapinnal, ronib puude otsa ja vajadusel isegi ujub. Vimaluse korral ei tle tsiibetkass ra kanadest, keda ta varastab inimasulatest.

Tsiibet eritub enesekaitseks. Kui loo peategelast hvardada vi rritada, siis eritab ta praku piirkonnas paiknevatest nrmetest kleepjat-haisvat nret, mille vnge lhn rndajad eemale peletab. Eritushetkel on nre helekollane ja meenutab olekult rasvjat mret.
huhapniku toimel nre tahkestub ning vrvub pruuniks. Tsi, alati ei kasuta loom tsiibetit otseselt enesekaitseks, vaid mrgistab sellega oma territooriumi. Nii antakse teistele isastele teada, et need valdused on juba hivatud ning edastatakse ka emastele kutse paaritumiseks. Tsi, ka Aasias elutsev pisitsiibet (Viverricula indica) suudab lhnanret toota, kuid esiteks on erituv kogus oluliselt viksem, ja teiseks, nres on ka vhem lhnaaineid.
Mis htedele vastik, see teistele kasulik. Juba sajandeid tagasi teadsid inimesed, et vikestes kogustes annab tsiibet eriliselt meeldiva ja kauapsiva lhna. Hinnalise tsiibeti kogumiseks peavad aafriklased tsiibetkasse puurides. Viis aastat tagasi oli Etioopias, mis on maailmas tsiibeti tootmises liider, ligi 200 ametlikult registreeritud tsiibetkasside farmi, kus kokku elas vangistuses mitu tuhat lhnavat pantrit. Mitteametlike farme, kus loomi sageli julmalt koheldakse, ei jua aga keegi kokku lugeda. Samuti jvad arvestusest vlja need loomad, kes looduses mnegrammise nrekoguse prast lihtsalt tapetakse. Isaslooma vimekust tsiibeti tootmiseks saab hinnata nre hulga alusel, mida neilt vangistuses kogutakse. Viksemad isased annavad viie pevaga kuni 3,5 grammi nret. Suuremad isased eritavad samasuguse tndala vltel kuni 6,4 grammi hinnalist ollust.
Tsiibeti kogumiseks muljutakse kigepealt spaatliga looma alakhtu ning prakupiirkonna nrmetest erituv kleepjas nre kogutakse hoolikalt kokku ja silitatakse tavaliselt veiste thjades sarvedes. Kuu vltel suudab puuris peetav suurem loom toota kuni 30 grammi sabaalust kallihinnalist ollust. Looduslikes tingimustes on erituvad kogused arvatavasti tagasihoidlikumad. Esiteks, looduses ei toimu loomade nrmepiirkonna perioodilist rritamist, ja teiseks, vaba eluviisi korral reguleerib loom ise lhnaaine snteesi vastavalt vajadusele. Nagu paljude lhnaolluste puhul, nii kehtib ka tsiibeti korral lihtne tde kik sltub kontsentratsioonist. Nrmetest vljavalguv eritis, mis algselt sisaldab rohkelt tugevalhnalist tsibetooni, on ka inimese haistmisele eemaletukava lhnaga. Mikrokogustes lhnab sama tsibetoon meeldivalt muskuse jrele ja on vajalik tooraine parfmeerias.

Tsiibeti kuulsusrikas ajalugu. Kallihinnalisest nrest on juttu juba Etioopia varastes rikutes. Ammustel aegadel kasutati tahkestunud tsiibetit isegi krgelt hinnatud maksevahendina. Et tegemist on testi vrtusliku toorainega, seda nitab tsiibeti krvutamine selliste aaretega, nagu kuld, mrr ja elevandiluu. Juba sajandeid tagasi eksporditi Etioopiast, tpsemalt Gondarist, tsiibetit Araabiasse ja Indiasse. Indiasse. Tsi, siis hinnati kasside eritist rohkem ravimi kui lhnaainena. Ravimina joodi tsiibetit peamiselt lisatuna kohvile ja teele. Joogile lisatavad kogused olid loomulikult vga vikesed. Piirangu seadis helt poolt hind, teisalt aga arstimi vnge lhn ja maitse. Ammuste uskumuste kohaselt aitas selline jook paljude haiguste ravis. Etioopia on tnapevani maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija, kuni 90protsenti knealusest toorainest kogutakse sellest riigist.
Aastane toortsiibeti tootmiskogus knib ligikaudu 1000 kiloni. Lviosa sellest lheb eksporti, kusjuures kige rohkem ostab toorainet Prantsusmaa, jrgnevad Jaapan, USA, Shveits, Saksamaa, India ja Suurbritannia. hest kilost tsiibetist saab lisandeid kuni 3000 liitri kallihinnalise parfmi valmistamiseks, juhul kui tegu on puhta toormaterjaliga. Vrtusliku tooraine hindamiseks kontrollitakse ekspertide poolt hoolikalt selle lhna, vrvust ja erandjuhtudel isegi maitset. Paraku osutub suur hulk toortsiibetist parfmeeriatstuse nuetele sageli mittevastavaks, sest massi suurendamise eesmrgil on kogujad sellesse seganud erinevaid lisandeid, nagu vid, jahu, mett, trklist jne. Tsi, sellisel juhul hinnatakse vrtuslik toormaterjal odavamaks ning makse tubakatstusele eksklusiivsete tubakatoodete valmistamiseks. Viimasel eesmrgil impordib tsiibetit peamiselt India. Ka tsiibeti raviomadused pole 21. sajandil pris unarusse jnud igal aastal ostavad araablased rahvameditsiini traditsioonidest lhtuvalt teatud koguse tsiibetit just arstimiseks.

Asendamatu tooraine parfmeerias. Tsiibeti lhna eripraks on raskelt kirjeldatav lhnaaisting, mis meenutab segu muskusest, suitsust ja millestki magusast. Ehkki muskuslhnalisi looduslikke hendeid on mitmeid, on tsiibet jnud paljude parfmitootjate lemmikuks. Ndisaja parfmeerias kasutatakse tsibetooni vaata et igas kmnendas lhnas.
Lhna phikomponent tsibetoon eraldati juba 1920. aastatel ja selle struktuuri identifitseeris veitsi keemik Leopold Stephen Ruzicka 1926. aastal. Keemiliselt olemuselt on see lhnaaine suuretskliline ketoon, ldvalemiga C17H30O. Loomulikult on vimalik tsibetooni ka kunstlikult snteesida, ja sellega sai hakkama 1948. aastal M. Stoll. Nii saadud tooraine on kll odavam ja kergemini kttesaadavam, kuid ikkagi snteetiline.
Miks siis parfmitootjad eelistavad ikkagi lhnavate pantrite eritist, vrreldes tunduvalt odavama ja keemiliselt puhta hendiga? Phjus on selles, et lhnaained on alati mitmete hendite segud, kus erinevad komponendid ksteist mjutavad ja tiendavad. Sageli on mne olulise koostisosa hulk thine, kuid parfmi lpliku lhna kujunemisel vgagi oluline. Samuti on looduslike lhnasegude koostises ka selliseid hendeid, mis kindlustavad lhna psivuse. Keemiliselt vib kopeerida kll tsiibetkasside lhnanrmete eritise philisi komponente, kuid mitte nre lplikku biokeemilist koostist. Nii et vhemalt ndisajal suudavad tsiibetkassi lhnanrmed orgaanilise peensnteesi viljelejad le trumbata.



Urmas Kokassaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet