4/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Neljarattalised kikjalsitjad sobivad tmasinateks

Vtsa jahimajandi jger Arno Tisler hab oma Arctic Cat kvadrikut ehk maastikusidukit hellitavalt Pntaks. Kikjalliikur on kahe viimase aasta jooksul kujunenud jahimehele asendamatuks tvahendiks.

Kui sgisel algab pdrajaht, siis esmaseks lesandeks on luuramine ja viimaseks prast nnestunud jahti loomad vlja vedada. Sinna vahele mahub veel hulk tid, mis selle masinaga tehtud saab. Talvine seajaht algab
jllegi eelluurest. Kvadrik talub iga maastikku iga ilmaga ja ainukeseks suuremaks takistuseks, mis Pnta khima vtab, on sgav lumi, mis kipub khu alla kogunema. Kvadrikuga
on vimalik igale poole ligi pseda ja siiani pole masin oma jgrist juhti veel hegi takistuse taha jtnud. Kuna Vtsa jahimajand on sedavrd kuulus,et siia tullakse jahti pidama isegi raja tagant, on ulukiluure hea jahi edukuse pandiks. Seetttu on mnedele raavidele ehitatud purded, kust Pnta turvaliselt ja erilise ponnistuseta le pseb.
Rohelisele vrvile, looduslhedasele nimele ja viksusele vaatamata metsloomad Pntat siiski omasugusena ei vta. Ainuke
loom, kes tehnikat eriti ei karda, on pder.
4-taktiline mootor igustab end sellisel masinal igati. Madalatel pretel on rohkem rammu,mootor teeb vhem mra. Kisime Pntat testimas Saueaugu kla lhedal Pakume
karjris, kuid meie tee tkestas hiljutise marutuule poolt maha murtud kask. Loomulikult
oleks vinud Pntaga krval asuvast padrikust lbi murda, kuid puu oleks tulnud nii ehk teisiti teelt koristada. Haakisime kvadriku vintsi puuoksa klge ning Pnta hakkas tirima. Kaapis kruusa mis kraapis, aga lpuks sai takistus krvaldatud.
Rammu on tal kll, aga masin ise on liiga kerge, kommenteeris Tisler.

Idee poolest tmasin.
Plluja
majapidamistde tarbeks vajalik lisavarustus teeb kvadrikust minitraktori, kirjutab Enno
Poldre kikjal sitjat tutvustavas kirjutises Tuttav ja tundmatu ATV. Selle masinaga on vimalik knda, pldu randaalida,
laudast snnikut vlja lkata, teha transporttid, rookida lund jne. Tnu madalrhurehvidele ja siduki vikesele
kaalule sobib ATV klmumata vi soisel maastikul spetsiaalkru abil palkide vljaveoks, aga ka metsavalveks. Loetellu vib
lisada veel raskesti lbitaval maastikul juhtunud nnetuse puhul appi ruttamist, metsakustutustid vi muid ekstreemjuhtumeid.
Mujal maailmas veab hea manverdusvime ja
piisava veojuga abimees lennujaamades pakikrusid, on abiks linnakoristustdel ja
teeb muudki, mida terane peremees teab soovida.

Looduskaitsjad pelgavad ATV-d.
Ainuke asi, mis takistab kvadriku laialdast kasutamist, on tema liiga soolane hind. Korralik ATV maksab auto hinna.
Jger Arno Tisleri Arctic Cat maksis 120 000 krooni. Seetttu kuuleme kvadrikutest
tavaliselt ATV-safaritega seonduvalt, kus turistidele pakutakse adrenaliinirikast maastikusitu, mille tunnihind kigub 400 ja 800 krooni vahel. Soolasele hinnale vaatamata kogub kvadrikusit jrjest enam populaarsust, millega on kaasnenud kahtlusi, et kas need viksed, ent vimsad maastikumasinad loodusele liiga ei tee, kui hakkavad igal pool ringi mttama. Kas kvadrik rikub loodust? Kindlasti, kui temaga sita valel ajal ja vales kohas.

Nelijrvel ATV-matkasid korraldav Indrek Herman kurdab, et lubade saamine spetsaradade tegemiseks on rmiselt keeruline. Ka tema firma ei saanud luba korraldada ATV-matku Phja-Krvemaa kaunitel maastikel. Praegu kib nende tegevus vaid he kilomeetri suurusel alal, mis on koosklastatud nii keskkonnateenistuse kui vallavalitsusega. Hermani snul on ausal inimesel praktiliselt
vimatu ATV-ga sita, kuna puuduvad rajad. Ametnikud, kellest sltub radade lubamine,
kardavad kvadrikut pigem igaks juhuks, kuna tegemist on uudse asjaga. Aga kes seadustest
ei hooli ja on endale kalli masina soetanud, tahab sellega loomulikult sita. Radade puudumisel teeb ta seda kus tahab, ning loomulikult ktkeb siin oht loodusele. Nii et parem oleks siiski ametlikke radasid luua,
niteks vanadesse karjridesse, et loodus jks vigastamata.

Ametlik safarirada Haanjas.
Haanjas Vaskna jrve lhedal
Trolla klas on olemas ks vheseid ametlikke mootorsaani ja ATV radasid. Raja pikkuseks
on 1,7 km ning selle asutas kvadrikute ja saanide mgi firma omanik lo Raudsepp. Turismitalu pidamine on tal mgit krval pigem hobi, tleb mees ise. Raja tegemiseks
tuli esitada joonised nii vallavalitsusele
kui ka Haanja looduspargile, kus asi heaks kiideti. Projekti tasandil on olemas isegi
30 km pikkuse raja kavand, mis hakkaks kulgema Ruge ja Haanja valdade territooriumil.

Raudsepp arvab, et kvadrikutega
on seotud samasugused kartused, nagu kuus aastat tagasi mootorsaanidega. Kahtlustatakse,
kas nad ikka liigselt loodust ei lhu ja kas nad on turvalised. Saanidega on tnaseks
ra harjutud, ning Raudsepp loodab, et varsti on ATV sama tavaline siduk.
Kvadrik on tnases Eestis suhteliselt harv, kuid samas kiiresti paljunev nhtus, ning pole sugugi kindel, kas hel peval selle masinaga sitmist hoopis ra ei keelata, nagu Saksamaal
seda juba tehtud on. Phjust pole vaja kaugelt otsida kuna vime tuua tuhandeid ja tuhandeid
niteid, kuidas meie tavalised, uhked ning likivad siduautod tallavad metsa alla
laiu koledaid radasid, siis mis viga oleks ATV-suguse jumasinaga sita otse mereranda vi
jekaldale, lmastades seal kogu elav. Seetttu tuleb ATVomanikele sdamele panna, et
nad vljaspool ettenhtud paiku oma kikjalliikujaga ei sidaks.

TEEME ISE EESTI KEELT.
ATV on vlja kirjutatult All Terrain Vehicle ehk Igal Maastikul Liikuja. Seda aiatraktori
ja mootorratta ristsugutist meenutava kikjal sitja nimetamiseks kasutatakse mitmeid
erinevaid snu: ATV, minitraktor, track, tracker, rannabuggy. Kik need hdnimed on ht vi teist viisi vildakad, ebasuuprased,
anglitsismid vi hoopis eksitavad. Siinkohal oleks paslik visata ks korralik kivi Eesti
Keele Instituudi kapsaaeda, kes jrjekordselt on maha maganud he uue nhtuse vi seadme ilmumise meie igapevaellu ning jtnud igahe
enda otsustada, kuidas seda masinat nimetada. Seeprast on tnases loos kasutatud peamiselt sna kvadrik.

MAASTIKUL VIB SITA KSNES
MAAVALDAJA LOAL.

Seadusandja kvalifitseerib kvadrikut kui maastikusidukit,
ajades sellega segadusse tavakodanikud, kes mistavad maastikusiduki
all ikka d?iipi. Liiklusseaduse 13. peatkis on eldud,
et maastikusidukiga on lubatud sita teel jgede, teede
ja muude takistuste letamiskohtades ning lumega kaetud
teel, mis ei ole mootorsidukitele ajutiselt lbitav. Teel liikudes
ei vi sita kiiremini kui 50 kilomeetrit tunnis. Maastikul
vib maastikusidukiga sita vi seda parkida ksnes maavaldaja
loal. Kohalikul omavalitsusel on igus maastikusidukite
liiklemisele kehtestada tiendavaid nudeid oma valla vi linna
territooriumil.



Harvet Toots
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet