4/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Kuidas elad, Soome? 23.-25. august 2002

RATTARETKE VALITUD PAIGAD

Nimed.

Rattaretkel kohtame sageli soome snu kartano ja linna. Kartano all mistetakse vhemat misa, aga ka taluhooneid. Linna on aga Eesti mistes loss vi linnus. Et Soome asustati suuresti hiljem Eestist ning Rootsi mjuvim oli tugev juba muistsetel aegadel, siis selline nhtus nagu Eesti maalinn seal puudub.

Ajalugu.

Eesti ja Soome ajalugu puutuvad kokku suuresti Rootsi ja Venemaa kaudu. Mlemal suurel riigil on olnud oma suurem vi pisem huvi, suurem vi pisem mju nii Soome lahe phja- kui lunakaldal. Viikingiretked, millest kirjutatakse alates 9. sajandist, kulgesid Soome rannasaarestike varjus lbi Soome lahe Laadoga jrvele ja sealt kogunisti Konstantinoopolisse vlja. Eks osalenud neis ka toonaseid Soome asukaid.
Tnapeva geneetilisest ainesest on Soomes kolmveerand Lne, veerand Ida pritolu. Kuid see Soome, mida meie peamiselt Soomena tunneme Soomeneem ehk Soome poolsaar ehk Kultuur-Soome ehk Viljelus-Soome , on olnud rootslaste kes tervenisti alates 14. sajandi algusest. Eesti- ja Liivimaa sai Rootsi osaks 16. sajandi lpul ja 17. sajandi alul.
Ka langes Eesti Venemaa osaks varem kui Soome, prast Uusikaupunki rahu 1721. aastal. Soomest sai autonoomne suurvrstiriik Venemaa all 1809. aastal.
Soome iseseisvus 1917. aastal, mida Lenin ka sama aasta 31. detsembril tunnustas. Kuid Venemaaga tuli tsist tegemist Teise maailmasja eel, 1939. aasta Talvesjas, mil Soome piir tundus Nukogudele olevat liiga Leningradi lhedal. Kui Hitler 1941. aastal Nukogude Liidule kallale lks, olid Saksa ved Phja-Soomes. 1941 1944 pdis Soome oma Phjasjas kaotatud Karjalat tagasi saada. Kuid sja kaotades tuli 1944. aasta vaherahuga Karjala jlle tagasi anda ning lisaks N Liidule 50 aastaks Porkkala poolsaar rentida. Kui Soome oli sjahvitised 1952. aastaks ra maksnud, loobus N Liit 1956. aastal Porkkala baasist ja Soomest sai jlle tingimusteta suvernne riik.

Kuningatee.

Turu linnast Vene-vastase tugipostini Viiburis kulges suhteliselt elava liiklusega ja Rootsi riigi jaoks oluline postimaantee. See lbis ka Pris-Soome ehk Varsinais-Suomi, mida Rootsis sterlandiks ehk Idamaaks kutsuti.
Muidugi kasutasid seda maanteed oma harvadel klaskikudel ka Rootsi kuningad. Ja prast neid Vene tsaarid. Muistse maantee trass on imekombel suures osas ka praeguseni silinud, ja et uhkem oleks, kutsutakse seda ndseks hsti korrastatud ja mrgistatud teed Kuningateeks. Kuigi ka Eestis viks vist iga teist teed sama nimega kutsuda vhemasti kui arvestada seda, et Rootsi Karl XII on rahvajutu kohaselt istutanud meile ige mitu metsatit puid ja veel enamate all einestanud.
Kuid Kuningatee nime vib igustada ka tee enese poole pealt selle eest hoolitsetakse tepoolest kuninglikult.

HELSINGI RANNIK
Helsingi rannal paistab pike tagurpidi, vrreldes Eestiga. Enamjaolt mere, mitte maa poolt. Ka on Helsingi asustus hoopis enam noga mere poole kui Tallinnas. Merersed krundid on kallid, mida mrgib ka rahvakeelne kohanimi Kuldhambarannik, mida mda meie retk lne poole kulgeb.
Siin neme ka Helsingile nii tpilisi vaibapesuplatse, suviste ndalalpuhommikute omamoodi suhtlemiskeskusi. Samas jb tee rde ka Vrtsila laevatehas, mis maailma suurimaid kruiisilaevu valmistab.
Hietaniemi on ks selliseid Helsingi paiku, kuhu tavaturist ei satu, ent mis vlub oma looduse ja arhitektuuriga. Siit paistab ks paljudest Suur-Helsingi saartest Varsasaari.

PORKKALA POOLSAAR

Kui prast sja kaotamist Porkkala 1944. aasta sgisel Nukogude sjavebaasile rentida tuli, pidi selle 1000 ruutkilomeetri suuruse maatki pealt 10 peva jooksul lahkuma 7272 elanikku. Kaasa veti 8000 karilooma ning koristada jutud kartuli- ja viljasaak. Tkkepuu langes 28. septembril ja tusis mitte 50, vaid juba 12 aasta prast. Selle aja sees suleti Porkkalat lbivatel reisirongidel aknad luukidega. Ning juti lagastada elumaju ja misahooneid, metsa ja maad. Kerkis barakke ja kaitserajatisi.
Seal tegutses umbes 25 000 sjavelast ja nendega seotud inimest. Praegu elab Porkkalas 28 000 inimest. Ent mitte kik evakueeritud ei prdunud tagasi. Elanikkond muutus sna oluliselt. Porkkala okupeerimist nimetas soome rahvasuu parenteesiks vahepalaks, sulgudeks.

SJUNDBY LINNUS

Kui Sjundby je sillal seista ja vana vesiveski krvalt krestikku mda voolava vee kohinat kuulata, nib kaljuknkal krguv
Sjundby linnus kui ajamasina avatud vrav poole tuhande tuhande aasta tagusesse ajastusse. Selle siiani silinud kindluseks meldud peamaja ehitati 1560. aastal, millest kneleb ka omaniksuguvsa vapp peaukse kohal. Sjundby on olnud Soome suurim mis. See toimib siiani ja on eravalduses.
Hoolimata oma graniitkivist laotud paari meetri paksusest mrist sai linnus aegade jooksul kvasti kannatada. 1723. aastal pistsid selle tagatipuks plema Vene kasakad.
Linnuse ndne ilme prineb 19. sajandist, mil suurendati aknaid ja muudeti katuse kuju. Punaarmee kasutas linnust ohvitseri- ja koolituskeskusena. Tolleaegseid loosungeid on nha all le tee asuva laohoone seintel.

DEGERBY KIRIK

Lihtne maakirik, mis mbritsetud surnuaiaga. Kirikut mbritseb romantiline graniitkividest mr, mille peale on asustatud murukamar.
Kirik ehitati 1932. aastal, ent prast Punaarmee lahkumist oli see nii lagunenud, et taastamiseks kulus 10 miljonit tollast marka.

DEGERBY IGORI MUUSEUM.
llatavalt tilluke muuseum suure sja he loo, parenteesi illustreerimiseks. Sjamasinaid leidub ka Degerby kohviku krval rohtu kasvanud platsil. Eestlase jaoks pole siin kll palju uut vahest ehk viis, kuidas ajalugu eksponeerida.

INKOO KIRIK

Meie reis kulgeb Uusimaal, ja Inkoo kirik on Lne-Uusimaa uhkemaid, mida tasub kindlasti klastada ja lhemalt uurida.
Juba kiriku eraldiseisev puust kellatorn on eestlase silmale sna eksootiline. Meie kirikutest on vaid Kihelkonna omal eraldi kellatorn, mis on aga pisem ja kivist.
Pha Nikolaile phendatud, ehk siis Tallinna Niguliste kiriku hingesugulasena, on kirik ehitatud ige mitmes jrgus. Td algasid 13. sajandi keskel ja kestsid 19. sajandi keskpaigani.
Eriti huvipakkuvad on kiriku seinu kaunistavad lubjamaalingud. Nendest geomeetrilised meenutavad mneti Saaremaa Karja kiriku maalinguid. Kuid midagi sellist, nagu Inkoo Surmatants, annab otsida. Surma kujutatakse sellel lbusa tumepunanahkse mehikesena, kes oma ohvritega tantsu lb. Keset seda maalingut on hiljem ehitatud aken, mis surmatantsu poolitab. Arvatakse, et maalingud prinevad 15. sajandi lpust, seega samast ajast, millest Bernt Notke Surmatants Tallinna Niguliste kirikus. Nnda pole meie Surmatants sugugi nii haruldane, kui vahel nidata ptakse.

GALERII KARAIJA INKOOS
Inkoo kiriku lheduses asub galerii, kus vib nha Soome tarbekunstnike tsimeelseid ja lustakaid tid. Galerii asub 19. sajandil ehitatud pastoraadi kivilaudas.

KAVALAHTI
Esimene laagriplats asub Kavalahtis skautide laagris Marsj jrve kaldal. Jrv on ilus ning soojaveeline, ent lheb kiirelt sgavaks ning on hoopis suurem kui ujumissillalt paistab, kndudes kaljude taha ja kulgedes kilomeetrite kaupa edasi.
Jrve mbruse loodus on vaheldusrikas ning eestlase silmale eksootiline siin leidub graniitkaljusid ning nende peal ja vahel kasvavat metsa.
Skaudilaagri lem Timo Sillanp kinnitab, et jrves leidub koha, ahvenat ja haugi. Neid vib igaks proovida ngitseda, ent spinningu jaoks on vaja omaette luba.

FAGERVIK
Fagervik on muistne rauasulatusasula, nii nagu neid sealkandis teisigi leida vib. Rauda sulatati vlja tardkivimitest. Tol ajal oli Rootsi, kellele Soome kuulus, maailma suurim rauatootja.
Siinne puukirik on prit rauatootmise algusest, 17. sajandist, ja on praegu eravalduses. Samuti pole ilma pikemata ligipsu kirikumisale. Eravaldus on Soomes eriti pha, nnda et parem on misat ja kirikut vaadelda eemalt.

BILLNS

Billnsi rauasulatusahi toimis usinalt 1640. aastast 1905. aastani. Samal ajal valmistati tehastes mitmesuguseid rauatooteid, sealhulgas kirveid. 1920. aastal liideti Billnsi tehased Fiskarsiga. 1984. aastal ostis tehase Pohja munitsipaliteet.
Nd vib Mustio je kaldal asuvas kahes muuseumis nha nii veejujaamade ajalugu kui kirveste eilset peva. Elektrit toodeti siin esmakordselt 1902. aastal. Praegu ttab Mustio je 25 kilomeetril neli hdroelektrijaama.
Kirvemuuseumis on vlja pandud teiste seas ka eesti malli kirves aastast 1899. Siin valmistati ka Peterburi rikkuritele ekstra nende monogrammidega kirveid.
Hdroelektrijaamas hmmastab selle juhtimispuldi suurus ja hoolas disain. Energiatehas oli kunstiteos, ja nnda ka selle ju abil toodetavad triistad.

FISKARS
Mis oli enne, kas asula vi krid? Sellele ksimusele on Fiskarsi puhul raske vastata. Kllap siiski oli enne kohanimi, ent Fiskarsi tehased lisasid sellele suuruse, mis hakkas paistma kaugemale Soomest ja Rootsist. Fiskarsist veeti rauakange laevadel ka Tallinna 1970. aastatel niteks keskmiselt 1,5 tonni aastas. Tallinnast toodi tagasi peamiselt vilja ja soola. Aga ka veine, tubakat, unu, heeringat ja sibulat.
Fiskarsi kride ja pusside ning teiste likeriistade ajalugu saab siinsest muuseumist nha, nii nagu endale ndisaegseid likeriistu osta. Kuid Fiskars pole ainult krilinn. See on romantiline paik, kus mnus jalutada ja niisama olla. Ning kus leidub palju galeriisid, muuseume ja huvitavaid ehitisi. Siinsed ojad ja jekesed, kanalid, saarekesed ja puusillad meenutavad mneti meie Pltsamaad.

MUSTIO LOSS
Mustiosse rajati 1560. aastal Soome esimene rauasulatuspaik. Lhikonnas Karjaa alal aga elati videtavalt juba 10 000 aasta eest. Nnda on see paikkond Soome kige varem asustatud alasid.
Mustio misahrber ehk loss sai valmis 1792. aastal. See on siiani suurimaid puuhooneid Soomes. Misa suures Inglise pargis leidub hulgaliselt teisigi romantilisi hooneid. Lossis on prandatel Soome vanim puuparkett ning seintel hinnalised originaalsed tapeedid. Aknaklaasidki on ees valmimise ajast saadik. Siinses kuningate toas on maganud nii Rootsi Gustav III kui Vene Aleksander I ja II. Peahoone klastamine on rattaretkelistele tasuline. Kuid samal ajal toimuvat keskaegset festivali vib vaadata igaks ning lisaks osaleda ka vljakaevamistel.

SIUNTIO
Karskogi bimispaiga lhistel asub Siuntio, mis on ks Kuningatee keskusi oma 15. sajandist prit kiriku ja lhedal oleva 16. sajandist prit Suitia linnusmisaga

HVITTRSK
Rahvusromantismi krgajal otsustasid kolm kuulsat Soome arhitekti rajada endale koduks monumendi. Hvittrski ehitasid aastatel 19011903 endale maja Herman Gesellius, Armas Lindgren ja Eliel Saarinen. Saarise projektide jrgi on ehitatud maju ka Eestisse, olgu siis Pauluse kirik Tartus Riia tnaval vi broo- ja eluhoone Tallinnas Prnu maantee 10, Draamateatri vastas. Saarinen esitas 1912. aastal ka Suur- Tallinna planeeringu, mis aga tervikuna kiku ei linud.
Huvitavam veel on aga asjaolu, et Gesellius, Lindgren ja Saarinen on he tuntud Tallinna maja projekteerinud kolmekesi koos, tehes seda tenoliselt just Hvittrskis. Selleks on Lutheri vabriku ehk nd siis Vineeri- ja Mblikombinaadi tlisskla-rahvamaja Vana- Luna tnaval, mis Prnu maantee viaduktile kenasti ktte paistab.
Looduskividest ja palkidest ehitatud Hvittrski peamajas elasid Lindgren ja Saarinen oma peredega. Gesellius elas uepealses majas. Saarise kodu on nd muuseum. Siin vib imetleda tema interjre ja ekstra neisse projekteeritud mblit.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet