4/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

OMAL AJAL
Augustitorm 1967 algas kui maailmalpp

Mu vanamees jooksis aias he kaarduva puu juurest teise juurde ja katsus ktega neid toetada. Kik oli pime ja ragises. Nagu maailmalpp. Taamal lendasid juba majadelt katused, meenutab kolmkmmend viis aastat tagasi toimunud augstitormi proua Linda Kurova (80). Kik hilisemad Eestit rsinud tuuled on sajandi suurtormiks kutsutu krval olnud sna poisikesed.

Mul oli abikaasast nii kahju, ta ngi, kuidas enda istutatud aed on kokku varisemas. Aga mis sa ikka puid ktega toetad, kus sa sellise tormi vastu saad, meenutab 35 aastat tagasi juhtunut Kurova. Kohe peale seda, kuid loodus oli osad unapuud vlja juurinud, istutas ta abikaasa uued. Need on teistest jupi jagu lhemad ja nitavad kolmkmmend viis aastat hiljem tormi ket piire.

Meri tuli siis akna alla, akendest pritsis vesi sisse, rgib Kalda tnaval elav proua Linda. Seda, et teed olid puid tis ja raudteejaama perrooni katus oli lennanud 20-30 meetri kaugusele, ngi Linda enamiku haapsalulaste sarnaselt alles jrgmisel peval.
Paralepa taga olid puud loogus maas, mned tiesti pikali, mned pooleks. Ma ei oska kohe telda, kui masendav see kik oli. Nii masendav, et midagi hullu. Ilusad vanad puud olid ju, hatab Vaina Raamat (70). Torm kis ragina ja praginaga lbi nagu sda. Igal pool midagi lendas. Vaatasin, et lapsed ometi toas psiksid.

Kuigi ilmajaam oli erakordselt ilusate ilmade jrel andnud 6. augustiks tormihoiatuse, oli peval taevas enamikus Eestis veel endiselt petlikult klaar. Nnda peeti Aegviidus jrve juures rahumeeli raudteelaste peva pidu. Hommik oli ju ilus ja ega tollal niimoodi isiklike autodega kik kohale tulnud nagu tnapeval, ikka rongiga saabuti, huke riie oli seljas. Ja kui siis torm tuli, lendasid lisaks puudele mber ka kioskid ja autolavkad, kattekiled rebenesid ribadeks. Inimesed ei teadnud enam, kuhu varjuda,nitab tollal Aegviidus kroonus olnud Bogdan Getmantshuk kohta, kus tuul vttis vgevale metsale augu sisse. Nd on raudteelaste pidupaigas juba taas krged puud kasvamas ja vaid terane silm eristab endise augu piire.

Tuul paiskus tormiks Saaremaa ja Virtsu mbruses juba 6. augusti hommikul enne heksat. Tallinna bruses lks maruks alles hilishtul. Ajuti, eriti kige gedama maru ajal kella 20-22 vahel, oli tuule tugevuseks 30-35 meetrit sekundis. Torm rsis veel ka jrgmisel peval, l vastu seda ei maganud vist eriti keegi. Ametliku arvestuse jrgi killustas tuul 40 000 ruutmeetrit aknaid, viis 800 000 ruutmeetrit katuseid ning kiskus puruks 4938 kilomeetrit elektri- ja 1283 kilomeetrit sideliine.

Hommikul liiklus seisis. Lehmad lpsti ksitsi ja seisti nutult tuule rullitud viljapldude ja rsitud puuviljaaedade res. Ootasime, et las rukis veel valmib., tunnistas ajalehes agronoom Evi Pllume. .

Eesti Looduses ilmunud tormikokkuvttes nenditakse, et murtud, mahaheidetud ja vigastatud puude maht oli tormikahjustuste piirkonna metsades kokku ligikaudu 1,3 korda suurem keskmiselt aasta jooksul kigis ENSV metsades tollal lesttatavast puidukogusest. Tormi tagajrjel purustatud puude maht moodustas umbes 2,5 protsenti kogu metsade tagavarast.
1969-70 saime alles elda, et tormi jljed on likvideeritud, meenutab Bogdan Getmantshuk, kes peale kroonut metsamajandisse tle lks. Ega tollal ju korralikku metsatehnikat olnud. 1972-73 tuli alles kavaliteetsem kaasaegsem tehinka - Soome tstukid, traktorid.

Tormipuidust sai odava maja.
Suurtormi meenutavad ka mitmes Eestimaa paigas asuvad nn tormipuudest majad. Metsa tormikahjustuste likvideerimse eest maksti, kisime seal vabadel pevadel tl. Prast ostsime tormipuitu. Kui puud hoovi judsid, olime nad lesttamise palgast enam-vhem ktte saanud, meenutab Tril elav perekond Meesak, kel praegu on kauni aiaga kahekordne maja, mille silikaatellistest katte taga on tormipuidust karkass.

Puid kisid nad tegemas aga endises kodumetsas, mis siis kuulus kolhoosile. Tuul vttis sellest kige magusama tki maha. Pilt oli vga masendav. Oleks siis puud htpidi olnud, aga nad olid igatpidi risti-rsti, meenutab Mai Meesak. Tri lhitnavatel nad htki teist tormipuuudest maja ei tea.

Kuid neid vib leida niteks Aegviidu, Keila ja Riisipere kandist. Ka tollal Tallinna klje all kiiresti arenenud Sauel on sellisest puidust maju, tleb peagi prast tormi metsalema karjri alustanud Jri Ehrpais. Eks siis sai ehituspuitu nn vljaspoolt fondi, nendib ta.

Tollase metsamajanudse ja looduskaitse ministri Heino Tederi snul said nnda ehituspuitu vga paljud, ehitusluba oli vaid tingimuseks. Puit oli aga siis imeodav. Soovituslikult eelistati puitu mes neid, kes kisid ise seda tegemaks. Tjudu oli ju vaja. Kuid said ka paljud teised, rgib Teder.
Kuna valitses tormijlgede korrastajate puudus, tehti ka talguid ja toodi linnast metsa abivge. Inimeste suhtumine oli abistamisse rmiselt positiivne. Nites tulid Salvo naised isest vahetusest otse metsa istutama, teab Ehrpais.

Nukogude ajalehed vaid mainisid tormi. Nii Linda Kurova kui Vaina Raamat tunnistavad, et nende eakaaslased meenutavad augustitormi omavahel juteldes aeg-ajalt siiani. See on ju meie plvkonna suurim nhtud looduskatastroof, leiab proua Vaina.
Ometi polnud tollal trkimeedias sellest praktiliselt ldse juttu. Phjus lihtne nukogude ajal suurtest nnetustest eriti rkida ei armastatud, neid pti maha vaikida. Kui tnapeval oleks selline suurtorm katnud ajalehtede kolm-neli esimest leheklge, siis 1967. aastal kirjutasid leriigilised lehed kigest muust kui sndinud ilmaimest. Vaid ligi ndal hiljem oli viljakoristusloo juures liguke, mis mainis rsinud tormi. Kohalikud lehed phendasid tormile esilehekljel kaheveerulise nupukese.

Osalt emotsioonidest, osalt infonappusest, sndisid suust suhu liikuvad legendid. ks neist rgib metsavahist, kes armastas kangesti napsu vtta. Veel klaari pevaga viinauimas magama jnuna rkas ta les hommiku hakul. Tuulemrtsu polnud ta kuulnud. Pai jumal, pane need puud jlle otseks, oli ainus, mida deliiriumihirmus mees suutis oiata. Jrgmistel tundidel, pevade ja aastate jooksul muutusid pikali puud aga ta tiseks reaalsuseks.

See torm muutis mneks ajaks ajaarvamist. Asjade toimumisest rgiti mtmes, kas enne vi prast tormi, tunnistab Jri Ehrpais.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet