Kes eelmises Looduses antud juhiste järgi talitada viitsis, tunneb täna oma kodu ümber askeldavaid-kasvavaid elukaid-taimi paremini kui varem. Ja see on tubli algus. Ehk rõõmustab lauanurgale sätitud pudelaed või -akvaarium siiani kodakondsete pilku.
Ekspeditsioonid kodukoha ümbruses ei tohi aga lõppeda, vähemalt seni, kuni õues laiutab suvi ja ümberringi tatsavad-roomavad- lendavad isesugused elukad.
Kui lahtiste silmadega ringi käid, märkad peagi, et erinevaid loomi võib kohata sootuks ootamatutes paikades. Nii mõnigi esmapilgul igav koht või tühi paik on kellegi kodu või koguni ühiselamu! Võta kätte ja uuri, kus kohas millised loomad elada armastavad.
Selleks on sul vaja aega, nutikust erinevate elupaikade leidmiseks, märkmikku-pliiatsit ja (suurema huvi korral) ka määrajaid. Märkmikuga talita nii. Ekspeditsiooni alguses kirjuta puhtale lehele näiteks selline pealkiri: “Teadusele tuntud ja seni veel tundmatute loomade otsingud keldriseinalt”. Pealkirja alla märgi üles, kus asub uuritav ala ja keda seal ekspeditsiooni ajal kohtasid. Elukate kirjeldustele joonised juurde! Kui ise looma nime ei tea, saab seda määrajatest järele vaadata. Kui sealt ka sobivat ei leia, võib juhtuda, et oled avastanud uue liigi!
Ekspeditsiooni lõpul tee kokkuvõte: kohatud selliseid ja selliseid tuntud/tundmatuid liike.
Kui oled usin loomauurija, saab sinu ekspeditsioonimärkmikust peagi põnev teatmeteos.
Kui raamat hästi välja kukub, saada oma ekspeditsioonimärkmik Looduse toimetusse. Teisedki tahavad teada, kes nende ümber elavad.
Allpool on mõned näited, kust leida koduümbruses põnevaid loomade elupaiku! Kui need paigad läbi uuritud, otsi ise uusi kohti juurde!

VEELOOMAD
Tiik, kraav, isegi vihmaveelomp on erinevatele elukatele mõnus kodu.
Kraavi või tiigi juurde jõudes ära kohe kaelast saadik vette torma, kõigepealt jää vaikselt seisma ja vaata läbi madala vee põhja. Võimalik, et märkad mõnusas mudases põhjas sagimist. Uuri järgi, kes seal kolavad!
Veeloomade põhjalikumaks uudistamiseks läheb vaja head lamedat taldrikut. Kui sellega muda kahmata või veetaimede vahelt sogast liga-läga kraapida, jääb kaussi kindlasti erinevaid pisielukaid. Püüa ära arvata, kes need sellised on!
Elusolendeid tasub otsida ka vees ligunevate kivide ja puutükkide alt. Korralik kraav kihab elust nagu keskmine soojamaameri, katsu nad vaid üles leida.

MULLALOOMAD
Jalgealune pind kihab nii, et kellelegi peale astumata on võimatu liikuda! Mullaelukate uurimiseks tuleb tarvitada kühvlikest, sõela ja kilet või ühevärvilist tugevat riiet.
Kühvliga tõstetakse muld koos selle peale ja sisse jääva sodiga sõelale. Kile kohal sõeludes saab peagi selgeks, kes maapinda koduna kasutavad. Ussikesi (igat mõõtu, kasuta luupi!), tõuke, mardikaid, ämblikke ja muid sääraseid tegelasi peaks sõelale jääma kümnete kaupa.
Kui muld aasal uuritud, vaata, kes elavad metsa alla kõdus või kompostihunnikus.
Mullaloomi maksab otsida ka toredate kivide ja vanade pakkude alt. Paljujalgsetel elukatel on seal hea põli.

PUULOOMAD
Üks korralik suur puu on keskmine ühiselamu. Elukaid maksab otsida okstelt, lehtedelt, okastelt. Siis koore pealt ja koore alt. Kui puu juhtub aga koguni õõnes olema, on kindlasti keegi ennast sinna puitseintega koopasse sisse seadnud.
Puid uurides maksab võrrelda vana kase pealt leitud loomi nende elukatega, keda võib kohata näiteks eakat mändi vaadates.
Puu otsast allakukkumine pole väärikale loodusuurijale kohane.

LENDLOOMAD
Heinamaa kohal lendavad ringi igasugused liblikad, kiilid, parmud, kärbsed ja herilased. Nendega tutvumiseks meisterda endale traadist, marlist (kõlbab ka vana kardin) ja kepist liblikavõrk. Võrku kokku õmmeldes passi peale, et ots saaks ümmargune, mitte koonusjalt terav, sest selline võrk võib sinna püütud putukat vigastada.
Kui võrk valmis, vaata, kas päike paistab (lendloomad on üldjuhul sooja- ja valguselembesed) ning mine niidule püügiretkele.
Muuseas, kui sa tahad võrku püütud putukat lähemalt vaadelda või kaasa võetud kaanega purki majutada, keera võrk suuavaga allapoole, kinnine ots tõsta aga mütsitipuna taeva poole. Putukatel on komme valguse poole lennata ja allpool terendava avause kaudu põgenemine ei tule neile pähegi.

RONILOOMAD
Kui niidu kohalt on kõik loomakesed kinni püütud, uuri, kes elavad rohukõrte peal. Selleks on kaks head meetodit.
Esimese puhul tuleb lihtsalt rohu sisse pikali visata ja vaikselt varitsema jääda. Kui kõrsi ja lehekesi lähedalt silmitseda, märkad peagi, et tavalised kõrred-lilled moodustavad tiheda d?ungli, kus askeldavad ringi nii taim- kui lihatoitu söövad elukad.
Teine variant rohumetsast elusolendite leidmiseks on võtta liblikavõrk, valida paarikümnemeetrine marsruut ja käia see kiirel sammul läbi, enda ees võrguga siksakis mööda rohtu tõmmates.
Tõenäoliselt jääb koos lehetükkidega võrku veel ka terve müriaad lehtedel ronivaid loomakesi.

MAJALOOMAD
Sinu elamine on koduks tervele hulgale loomadele.
Päikeselisel päeval näeb maja seinal peesitamas ämblikke, askeldamas sipelgaid. Kui voodrilauad on vihma, tuule ja sooja valguse käes mõnusalt pragunenud, on nende pealmine, marrasknahka meenutav kiht hea ehitusmaterjal. Kui seinaelukaid vaikselt uurides kuskil tasast krõhvitsemist kuuled, justkui väike küülik näriks kuskil kapsast, vaata ringi – läheduses peab olema herilane, kes puud “koorib”. Sellest materjalist ehitab ta endale pesa, mis võib vabalt olla siinsamas räästa all.
Varjulisemas kohas, näiteks niiskel vundamendiseinal, elavad jälle teised loomad, keldris sootuks kolmandad.

KOLOONIALOOMAD
Maja ümbruses leiad kindlasti ka mõnede ühiseluliste loomade elamisi. Neid hiljukesi vaadeldes saad aimu, mismoodi hulgakaupa koos elavad pisielukad oma tööd ja tegemised jaotanud on.
Lakapealsel võid leida herilasepesa. Vaata, kuidas ja kui kiiresti seda ehitatakse. Väljas saab jälgida mesilastaru tegemisi. Herilasi ega mesilasi ei maksa karta. Kui sa neid just otse torkima ei lähe, suhtuvad nad sinusse kui suvalisse kasutusse mütakasse. Metsa all võid leida maa sees pesitsevate herilaste kodu. Selle peale ei ole soovitatav astuda.
Poolenisti maa sees, puuriidas või võsa all on ennast sisse seadnud sipelgad. Tänuväärne uurimismaterjal.