4/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

LOODUSLAPS
LOODUS OOTAB LOODUSUURIJATE MRKMEID

Kes eelmises Looduses antud juhiste jrgi talitada viitsis, tunneb tna oma kodu mber askeldavaid-kasvavaid elukaid-taimi paremini kui varem. Ja see on tubli algus. Ehk rmustab lauanurgale stitud pudelaed vi -akvaarium siiani kodakondsete pilku.
Ekspeditsioonid kodukoha mbruses ei tohi aga lppeda, vhemalt seni, kuni ues laiutab suvi ja mberringi tatsavad-roomavad- lendavad isesugused elukad.
Kui lahtiste silmadega ringi kid, mrkad peagi, et erinevaid loomi vib kohata sootuks ootamatutes paikades. Nii mnigi esmapilgul igav koht vi thi paik on kellegi kodu vi koguni hiselamu! Vta ktte ja uuri, kus kohas millised loomad elada armastavad.
Selleks on sul vaja aega, nutikust erinevate elupaikade leidmiseks, mrkmikku-pliiatsit ja (suurema huvi korral) ka mrajaid. Mrkmikuga talita nii. Ekspeditsiooni alguses kirjuta puhtale lehele niteks selline pealkiri: Teadusele tuntud ja seni veel tundmatute loomade otsingud keldriseinalt. Pealkirja alla mrgi les, kus asub uuritav ala ja keda seal ekspeditsiooni ajal kohtasid. Elukate kirjeldustele joonised juurde! Kui ise looma nime ei tea, saab seda mrajatest jrele vaadata. Kui sealt ka sobivat ei leia, vib juhtuda, et oled avastanud uue liigi!
Ekspeditsiooni lpul tee kokkuvte: kohatud selliseid ja selliseid tuntud/tundmatuid liike.
Kui oled usin loomauurija, saab sinu ekspeditsioonimrkmikust peagi pnev teatmeteos.
Kui raamat hsti vlja kukub, saada oma ekspeditsioonimrkmik Looduse toimetusse. Teisedki tahavad teada, kes nende mber elavad.
Allpool on mned nited, kust leida kodumbruses pnevaid loomade elupaiku! Kui need paigad lbi uuritud, otsi ise uusi kohti juurde!

VEELOOMAD
Tiik, kraav, isegi vihmaveelomp on erinevatele elukatele mnus kodu.
Kraavi vi tiigi juurde judes ra kohe kaelast saadik vette torma, kigepealt j vaikselt seisma ja vaata lbi madala vee phja. Vimalik, et mrkad mnusas mudases phjas sagimist. Uuri jrgi, kes seal kolavad!
Veeloomade phjalikumaks uudistamiseks lheb vaja head lamedat taldrikut. Kui sellega muda kahmata vi veetaimede vahelt sogast liga-lga kraapida, jb kaussi kindlasti erinevaid pisielukaid. Pa ra arvata, kes need sellised on!
Elusolendeid tasub otsida ka vees ligunevate kivide ja puutkkide alt. Korralik kraav kihab elust nagu keskmine soojamaameri, katsu nad vaid les leida.

MULLALOOMAD
Jalgealune pind kihab nii, et kellelegi peale astumata on vimatu liikuda! Mullaelukate uurimiseks tuleb tarvitada khvlikest, sela ja kilet vi hevrvilist tugevat riiet.
Khvliga tstetakse muld koos selle peale ja sisse jva sodiga selale. Kile kohal seludes saab peagi selgeks, kes maapinda koduna kasutavad. Ussikesi (igat mtu, kasuta luupi!), tuke, mardikaid, mblikke ja muid sraseid tegelasi peaks selale jma kmnete kaupa.
Kui muld aasal uuritud, vaata, kes elavad metsa alla kdus vi kompostihunnikus.
Mullaloomi maksab otsida ka toredate kivide ja vanade pakkude alt. Paljujalgsetel elukatel on seal hea pli.

PUULOOMAD
ks korralik suur puu on keskmine hiselamu. Elukaid maksab otsida okstelt, lehtedelt, okastelt. Siis koore pealt ja koore alt. Kui puu juhtub aga koguni nes olema, on kindlasti keegi ennast sinna puitseintega koopasse sisse seadnud.
Puid uurides maksab vrrelda vana kase pealt leitud loomi nende elukatega, keda vib kohata niteks eakat mndi vaadates.
Puu otsast allakukkumine pole vrikale loodusuurijale kohane.

LENDLOOMAD
Heinamaa kohal lendavad ringi igasugused liblikad, kiilid, parmud, krbsed ja herilased. Nendega tutvumiseks meisterda endale traadist, marlist (klbab ka vana kardin) ja kepist liblikavrk. Vrku kokku mmeldes passi peale, et ots saaks mmargune, mitte koonusjalt terav, sest selline vrk vib sinna ptud putukat vigastada.
Kui vrk valmis, vaata, kas pike paistab (lendloomad on ldjuhul sooja- ja valguselembesed) ning mine niidule pgiretkele.
Muuseas, kui sa tahad vrku ptud putukat lhemalt vaadelda vi kaasa vetud kaanega purki majutada, keera vrk suuavaga allapoole, kinnine ots tsta aga mtsitipuna taeva poole. Putukatel on komme valguse poole lennata ja allpool terendava avause kaudu pgenemine ei tule neile phegi.

RONILOOMAD
Kui niidu kohalt on kik loomakesed kinni ptud, uuri, kes elavad rohukrte peal. Selleks on kaks head meetodit.
Esimese puhul tuleb lihtsalt rohu sisse pikali visata ja vaikselt varitsema jda. Kui krsi ja lehekesi lhedalt silmitseda, mrkad peagi, et tavalised krred-lilled moodustavad tiheda d?ungli, kus askeldavad ringi nii taim- kui lihatoitu svad elukad.
Teine variant rohumetsast elusolendite leidmiseks on vtta liblikavrk, valida paarikmnemeetrine marsruut ja kia see kiirel sammul lbi, enda ees vrguga siksakis mda rohtu tmmates.
Tenoliselt jb koos lehetkkidega vrku veel ka terve mriaad lehtedel ronivaid loomakesi.

MAJALOOMAD
Sinu elamine on koduks tervele hulgale loomadele.
Pikeselisel peval neb maja seinal peesitamas mblikke, askeldamas sipelgaid. Kui voodrilauad on vihma, tuule ja sooja valguse kes mnusalt pragunenud, on nende pealmine, marrasknahka meenutav kiht hea ehitusmaterjal. Kui seinaelukaid vaikselt uurides kuskil tasast krhvitsemist kuuled, justkui vike klik nriks kuskil kapsast, vaata ringi lheduses peab olema herilane, kes puud koorib. Sellest materjalist ehitab ta endale pesa, mis vib vabalt olla siinsamas rsta all.
Varjulisemas kohas, niteks niiskel vundamendiseinal, elavad jlle teised loomad, keldris sootuks kolmandad.

KOLOONIALOOMAD
Maja mbruses leiad kindlasti ka mnede hiseluliste loomade elamisi. Neid hiljukesi vaadeldes saad aimu, mismoodi hulgakaupa koos elavad pisielukad oma td ja tegemised jaotanud on.
Lakapealsel vid leida herilasepesa. Vaata, kuidas ja kui kiiresti seda ehitatakse. Vljas saab jlgida mesilastaru tegemisi. Herilasi ega mesilasi ei maksa karta. Kui sa neid just otse torkima ei lhe, suhtuvad nad sinusse kui suvalisse kasutusse mtakasse. Metsa all vid leida maa sees pesitsevate herilaste kodu. Selle peale ei ole soovitatav astuda.
Poolenisti maa sees, puuriidas vi vsa all on ennast sisse seadnud sipelgad. Tnuvrne uurimismaterjal.



Rainer Kerge, Marko Valker
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet