5/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Seenevana
Alt narmastega seened

Koldne kbarnarmik (Hydnellum auratile)
Vello Liiv
Augusti keskel helistas mu mobiili peale hea inimene ja palus telda, kas just praegu metsast korjatud imelik kukeseen ikka klbab sa? Isegi elektronpostiga saadetud seenefotodest on ainult pooled mratavad, knetraati pidi kirjeldatuist vaid ksikud. Seekord tuli vastastikune mistmine hlpsalt: valkjaskreemi kbara all olid kukeseene voltide vi kukeseeniku eoslehekeste asemel tihedalt paiknevad narmad, pehmed ogakesed. Tegu oli hea sgiseenega, timpnarmikuga, mille sarnaseid mrgiseid seeni meil ei kasva.

Selle loo lugemise ajal on juba oktoober; ma ei tea ette elda, kas sel aastal iget seeneaega prast kukeseente vohamist enam tulebki. Alt narmastega kbaratega liike peaks thelepanelik hilisseeneline siiski leidma. Lisaks isuratavatele timpnarmikutele ja robustsetele pdramokkadele on meil selliseid veel kolm perekonda: kbarnarmik (Hydnellum), kampernarmik (Bankera) ja vtnarmik (Phellodon), igas mitu liiki. nneks pole nad oma sitke vi pea puitunud seeneliha tttu sdavad, nii kaitsevad need enam vi vhem haruldased ja osalt lausa kaitsealused vi punasesse raamatusse kantud liigid ennast sellega ise.

Meil on vhemalt seitse kahvatu- vi tumepruunide narmastega kbarnarmikut, mis kik kasvavad metsades. Nende enamasti vdilised kbarad on sageli lausa vastu maad. Kbar aheneb allapoole lhikeseks jalaks, enamasti on paar vi hulk kbaraid ksteisega servipidi kokku kasvanud. Lbilikes on seen tsooniline, sageli pruunide vi sinakate vtidega. Siiani Eestist leitud liigid on tenoliselt seotud ainult vi peamiselt okaspuudega, millega moodustavad mlemale osalisele kasulikku mkoriisat.

Lisaks pealt pisut sinakatele vi roostepruunidele, noorest peast mnel liigil punakate tilgakestega hredalt kaetud seentele, kasvab meil kaks oran- vi kuldkollast liiki. Kuld-kbarnarmikul (Hydnellum aurantiacum) on kuni 10 cm lbimduga kbara serv noorelt kreemikas-valkjas, lbilikes on jalg oran, kbar aga valkjas, narmad on 3-5 mm pikkused; kasvab ta kaunis harva kogu Eestis samblastes okasmetsades ja paistab eelistavat mndi. Koldsel kbarnarmikul (Hydnellum auratile) on kuni 5 cm lbimduga huke kbar leni ookeroran vi servas kollane, lbilikes oran, nagu jalgki. Narmad on ainult 1-3 mm pikkused. Seda liiki on meil seni leitud vga haruldasena mnedest Saare- ja Hiiumaa lookuusikuist.

Mnikmmend aastat tagasi loeti kik allkljel narmastega kbaratega seeneperekonnad hte, narmikuliste sugukonda. Tnapeval teame, et kbara sellise ehituse alusel saab seeni hendada ainult eluvormi: eoseid moodustava pinna suurendamiseks on eri pritoluga seente evolutsioonis kujunenud sama tpi efektiivne lahendus.



Seenevana Erast Parmasto
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet