5/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

INTERVJUU
Olen suur utopist

Kunagi olid llepudelid rohelised. Kunagi oli ldsegi rohi rohelisem ja taevas sinisem. Aga olgu, siis laulis Villu Tamme: mina niteks pole enam roheline. Tema rohelisus seisnenud maailma vaatamises lbi rohelise llepudeli. Kibe iroonia. Tegelikult on ebalooduslikult punapine hrra Tamme ks rohelisemaid, kui mtlemist vrvides mta.

koelustiil tundub rahmeldavas, ahnes ja letarbivas maailmas sna utoopiline. Tean, et mtled roheliselt, aga kuidas see tegelikus elus vlja tuleb?
Ega ei tulegi. Olen tpselt sama laisk kui enamik inimesi, kes ei suuda loobuda nn elementaarsetest mugavustest, nagu kraanivesi, seinakontaktid ja pakendatud toit, mida saab lhimast kaubahallist. Pris udne on vaadata, kuidas peva jooksul koguneb solgipangetis pakendeid ja muid mittesdavaid aksessuaare, pluss purgid ja pudelid. Eile oli meil majas veeavarii, ja siis avastasin, et suudan ennast edukalt he liitri veega ra pesta, muidu lheb ikka kik, mis dushist tuleb. Samuti sidaksin meeleldi trammi vi bussiga, aga et olen suur hilineja, pean kasutama loodusvaenulikku taksot, mis on samas ka ilgelt rahakotivaenulik. hesnaga, teen suuga suure linna, praktikas minust asja ei ole.

Kas just linna, aga suuga oled igal juhul teinud kotalu. Kuskil Sa tlesid, et tahaksid elada maal majas, kus toodad kike vhest oma eluks vajalikku ise ja likvideerid ka tekkiva sodi. Aga ei ole vist lihtne juhtmeid hiskonna kljest lahti raiuda.
See nuab liiga suuri rahalisi vahendeid, niisama ei saaks ka hakkama, et vaatan mida metsast hamba alla saab. Kigepealt tuleks ehitada tuulegeneraator, puurida kaev, harida pld ja mingi osmik psti la. Selle jaoks peab enne vist paar aastat brsil spekuleerima. Aga ldiselt olen veendunud naturaalmajanduse pooldaja, see pole aegunud ssteem ega tagasiminek. Tnapeva hiskond on osavalt korraldanud, et inimesed peavad kik ilgelt palju td tegema ja veel rohkem tarbima. Pool inimeste tpanusest on ju vahendamine ja toodete vedamine hest maailmaotsast teise. Olen kindel, et htumaa kultuuri inimene saaks silitada phimtteliselt sama elatustaseme poole vhema tga ja otstarbekama tarbimisega. Loodus ka siliks. Olen suur utopist, tegelikult ei jaga ma midagi ei majandusest ega loodusest, aga enda arvates tean, kuidas maailma psta.

Nojah, kosbralik eluviis algabki igahe mtlemisest. Mida teha, et inimesed rohelisemalt mtleksid? Aitavad siin riiklikud programmid? Kas Sina niteks viitsid prgi sorteerida, viia see spetsiaalsetesse konteineritesse ja lahterdada klaas, plastmass, paber, metall?
Olen kogunud kll eri virnadesse paberit ja klaasi, aga prast on olnud raskusi vastava konteineri leidmisega. hkskord krutasime autoga tund aega mda linna, aga ei leidnud htki, ehkki varem olid olnud siin ja seal. Nii et lollimngimine. Arvan, et ei pea tegelema tagajrgede, vaid phjustega. Iga pisike vidin on vgevalt ra pakitud, hambaharja kljes on niteks pool meetrit pappi.
Riiklik programm oleks vajalik, aga see ei ole ju meldav. Inimesed hakkavad mssama. Soomes on ks kuulus kofaist, kelle nimi mul praegu meelde ei tule (Pentti Linkola toim), kes jutlustab rohelist diktatuuri. Midagi sellist, et elektritootmine lpetada ja hakata sma rotte ja ussikesi. Ei kla kuigi atraktiivselt, aga tal on jumala igus, et see on ainus vimalus maakera pstmiseks.
Lne kultuuri inimestele aetakse phe igasugust jama. Niteks, et elatustase peab pidevalt tusma, samuti rahvaarv. Vtab juba khedaks eestlaste ksmeelne ohkimine iibe teemadel. limalt lhingelik suhtumine. On ju teada, et maailmas on inimesi mitu korda rohkem kui looduse tasakaalu silitamisele meldes sobiv oleks. Eriti ei tohiks rahvastiku juurdekasvu propageerida arenenud riikides, sest ks eurooplane vi hendriiklane hvitab loodust rohkem kui kmme neegrit vi mahajnud asiaati.
Proovin oma suhtumist kuulutada kus vimalik, see oleks minu panus maailma pstmisse. Tekitan aga sellega pigem viha, kski eestlane ei saa aru, et eestlasi on liiga palju. Aga oleks ju ka Tallinna linn hoopis mnusam, kui poleks Mustamed, Lasnamed ega ismed ning linnas elaks niteks 150 000 inimest. Okei, Lasnamel elavad peaasjalikult venelased, aga ma rgin phimtteliselt.

Aga viksem rahvaarv thendaks vib-olla ka niteks viksemat valikut raamatulettidel, plaadipoodides, kunstigaleriides. Sellele olen kll melnud, et peaks olema mingi kontrollorgan, mis keelaks tiesti mttetu rmpsu tootmise. Vihmavarju nagi. Pastakahoidja. Makse ja reklaamitakse isegi kusekogujat, et kui ei viitsi filmivaatamist katki jtta.
Kas sulle ei tundu, et liiga palju on valida? Enamik inimesi ostab ikka leiba ja piima ja vorsti. Elukvaliteeti mistetakse ldse veidralt, tarbija seisukohalt, et kes suudab rohkem tarbida, on vrtuslikum inimene. Ja isegi raamatuletid viksid minu prast thjemad olla, ma niikuinii ei viitsi viimasel ajal eriti lugeda. Raamatute ostmine on samasugune tarbimine nagu leaastane auto vahetamine vi meeletute rivahulkade kogumine. Vahe on selles, et raamatutarbija on, eks ole, kultuurne inimene, kelle tarbimismaania on nagu tnu sellele rohkem vljavabandatav.
Aga mis siin raamatutest rkida, hullem on ajalehtedega, mille tootmiseks vetakse iga pev uskumatu jupp metsa maha. Samal ajal on ju ajalehed internetis leval. Arvuti on minu arust suhteliselt loodussbralik toode, sest ta ei vta isegi liiga palju elektrit. Ometi ei suudeta sellest hoolimata vhendada paberikulu, sest igast arvutisse toksitud kirjareast on kohe vaja teha vljatrkk.
Aga jah, tarbimise kunstlikust ja phjendamatust kasvatamisest oled sa vist sna igesti aru saanud. Mis asi see kusekoguja on?

Kusekogujat ngin Kahvli saates, phimtteliselt on see suurte inimeste pissipott. Minul on neid muidugi igat vrvi ja osa on alumiiniumist, osa... ah, okei. Ise andsid Sa hiljuti vlja hea ja kllaltki rohelise plaadi Ainult planeet. Palju Sa tuludest keskkonnakaitsele annetad? Pink Floyd pidi iga plaadi pealt midagi looduskaitsele andma niteks.
Okei, ma viksin sama palju anda kui Pink Floyd, mitte summaarses mttes, aga hiku pealt. Ilmselt nad annavad maksimaalselt 10 senti mdud plaadi pealt, mis nende lbimki arvestades moodustab tiesti arvestatava rahahunniku. J.M.K.E. suudaks loodust antud juhul toetada umbes saja krooniga.
Et meie plaate eriti palju ei osteta, on ka meie uus plaat muidugi tunduvalt loodussbralikum kui Pink Floydi oma. Alguses kavatsesin teha plaadi padurohelise ehk kahe kolmandiku ulatuses keskkonnateemadel rkiva, aga lpuks ji ainult paar sellekohast laulu. Paistab, et sellestki on rohkem kui kllalt, sest fnnid on kommenteerinud ostsin uue J.M.K.E. plaadi, kurat, Villust on saanud mingi roheline preester vi jne. Eestis ei saa isegi punkarid aru looduse pstmise vajalikkusest, mis siis veel lejnud rahvast rkida. Lpp halb, kik halb. (Intervjueeritav ja ajakirjanik itsitavad ksmeelselt.)



Valner Valme, Postimehe ajakirjanik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet