5/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Ei saa me lbi bakterita

Inimene hakkab juba harjuma mttega, et me ei ela eluslooduses ksi, vaid oleme ksnes pisike osa sellest. Rohkem kui palja silmaga vaadeldavaid organisme, on meie mber neid, keda me mikroskoobita ei ne. Siin me ei rgi tihedatesse vihmametsadesse vi ookeanisgavustesse peitunutest, vaid neist, kes meiega iga pev koos elavad: bakteritest ja teistest mikroorganismidest.

Uskumatuna tundub fakt, et mikroorganisme on inimese organismis nende hulgalt umbes 10 korda rohkem kui tema enda keharakke kokku. Niteks on naha pinnal umbes 1012, suunes 1010 ja seedetraktis 1014 bakterit. Inimese ninas niteks on 1000 kuni 10 000 bakterit ruutmilliliitri kohta. Inimene on mitmesuguste mikroorganismidega tihedalt seotud, kuna mikroobid osalevad otseselt tema ainevahetuses. Seni on avastatud le 500 bakteri liigi, kes on enda omaduste poolest vgagi erinevad.

Rinnapiim aitab kindlustada terve seedemikrofloora. Peab mrkima, et positiivne suhtumine meie keha normaalsesse mikrofloorasse ei ole sugugi vana. Veel enne 19. sajandit peeti jmesoolt peamiseks reoorganiks ja paljude haiguste allikaks. Alles 1900. aastal kirjeldas dr Metnikov soole mikrofloora kasulikke omadusi.

Inimorganismi mikrofloora hakkab kujunema alates snnist, mil steriilne loode liigub lbi mikroorganismide poolt tugevasti asustatud snnitusteede. Suurema osa oma esimestest mikroobidest saabki vastsndinu just ema tupest ja nahalt. Siit ka phjus, miks keisrilikega sndinud lapsed on tavalistest palju rnemad ning vajavad erilist kohtlemist. Esimestel elupevadel tieneb lapse mikrofloora ema rinnapiimast prinevate bakteritega, kuid vhem oluline pole ka snnitusmaja keskkond. Nii kujunebki lapsel pev-pevalt oma mikrofloora. Mistagi kulgeb see protsess kiiremini ja naturaalsemalt neil lastel, kes saavad rinnapiima ning on emaga fsilises kontaktis. Seevastu lastel, kes snnivad keisrilike teel ega saa prast sndi mingil phjusel rinnapiima, on normaalse mikrofloora kujunemine tsiselt hiritud. Selliste imikute mikroflooras leidub ka tinglikult patogeenseid mikroorganisme, mis prinevad philiselt snnitusmaja keskkonnast. See ongi peamine phjus, miks lapsed on igasuguste infektsioonhaiguste suhtes palju tundlikumad. Paljud uuringud testasid, et rinnapiimaga toitmine on heks oluliseks faktoriks seedemikrofloora kujunemisel. Koos rinnapiimaga ja emaga fsilise kontakti kaudu saab laps just neid vajalikke ning mitte pris vraid mikrofloora asukaid, mida tal vaja lheb. Seega on emalt saadud kasulikud mikroorganismid lapsele sobivamad kui vrast keskkonnast vi teistelt inimestelt prinevad mikroorganismid. Niteks koosneb terve lapse soolestiku mikrofloora lekaalukalt piimhappebakteritest. Ent hiljem, kui toit mitmekesistub, muutub ka soole mikrofloora mitmekesisemaks. Ema mikrofloora ainulaadsus paneb aluse ka lapse mikrofloora individuaalsusele. Igas inimeses on mikroorganismide liigiline koostis praktiliselt unikaalne. Seda eripra suudavad imepraselt kasutada niteks koerad, kes pisimagi lhnabuketi jrgi inimesi eristavad - iga inimese spetsiifiline lhn tulenebki otseselt tema mikrofloora koostisest.

Mikroobivaba organism on ohustatud.Teisalt on testatud, et iga organism on vimeline steriilsetes tingimustes arenema ning elama ka mikroobivabana. Mikroorganismivabu loomi nimetatakse gnotobioonideks ning siiski on neil paljud biokeemilised, immunoloogilised ning fsioloogilised protsessid hiritud. Niisugune organism hukkub normaalsetesse tingimustesse sattudes kiiresti, kuna puutub seal kokku keskkonnas leiduvate mikroorganismidega ja omab madalat resistentsust. Just selleprast videtaksegi, et meie elu sltub bakteritest.

Organismis leiduva mikrofloora olulisust on raske le hinnata. Niteks osalevad bakterid seedimisprotsessides. Toitainete lhustamine, seedeensmide produktsiooni stimuleerimine ja sooleperistaltika regulatsioon on otseses sltuvuses mikrofloorast. Mikrofloora asukad osalevad ka ainevahetuses - inimesele vga vajalike vitamiinide ning aminohapete snteesis. Niteks Bifidobacterium spp. snteesib B-rhma vitamiine. Lisaks eespooleldule stimuleerivad nad organismi immuunssteemi. neselundite seina mikrofloora koos limaskesta rakkudega moodustavad nn koloogilise barjri, mis kaitseb organismi vraste ja tihti ka tvestavate mikroobide eest.



Vhem laktobatsille, rohkem allergiat.
Tartu likooli ja Rootsi teadlaste poolt lbi viidud uuring nitas, et 1990. aastate keskel oli Eesti lastel mrgatavalt rohkem erinevate laktobatsillide liike, ja see korreleerus hsti allergiate madala esinemissagedusega. Seevastu leiti Rootsi lastel vhem tervislikke laktobatsille, allergiate esinemise tase oli aga krgem. Hiljem korratud katse tulemusena selgus, et 4-5 aastaga oli olukord muutunud ja laktobatsillide sisaldus oli kummagi riigi lastel muutunud enam-vhem vrdseks. he hpoteesi jrgi on see seotud Eesti elatustaseme tusu ja hgieenireeglitest parema kinnipidamisega, mis vhendab kokkupuudet mikroobidega.


Mille poolest erinevad araablase ja eestlase mikrofloora?
Mikrobiolooge on alati huvitanud, miks normaalsel mikroflooral esineb indiviidispetsiifika ja unikaalsus. Vib arvata, et see on ka geneetiliselt determineeritud. Bakterid vajavad kinnitumiseks teatud retseptoreid, milliste snteesi ja raku pinnal eksponeerimise eest vastutavad geenid asuvad meie genoomis. See aga varieerub indiviiditi tnu genoomis olevatele SNP (single nucleotide polymorphism) ja mikrosatelliitidele. Kahtlemata avaldab mikrofloorale toimet ka toitumine. Kui globaalsemalt vaadelda, ilmnevad vastavalt Maa geograafilistele piirkondadele inimeste mikrofloora koostises selged erinevused. Vrreldes eestlaste ja niteks araablaste mikrofloorat, selgub, et erinevuste phjused vivad olla mitte ainult geneetilised, vaid tingitud ka traditsioonilisest ja tavaprasest toitumisest. Meie geograafilises regioonis on pika aja jooksul toiduks tarbitud erinevaid toiduaineid (hapupiimatooted, konserveeritud aedviljad), mis sisaldavad looduslikke laktobatsille ja muid liike, kes avaldavad mikrofloorale kindlat toimet. Kindlasti tuleb siinjuures silmas pidada ka nn looduslikke prebiootikume, mis mjutavad positiivselt meie igapevaselt kttesaadavas toidus - rukkileivas, kamajahus, puu- ja aedviljades - sisalduvate kasulike bakterite hulka.



Mikrofloora taastub paari-kolme ndalaga.
Meie mikrofloora on suhteliselt stabiilne, kuid mitte alati. Eubioosist rgitakse juhul, kui mikrofloora on makroorganismiga normaalses vahekorras. Vastandmiste sellele on dsbioos, mille puhul on tegu lalnimetatud tasakaalu hirumisega. Dsbioosi vivad esile kutsuda ebatavaline toit, antibakteriaalsed ravimid (antibiootikumid), stress, mitmesugused sisehaigused, kliimamuutused, radiatsioon, aga ka lihtsalt organismi vananemine. Mikrofloora psilikkus on teisisnu selle vime 2-3 ndala jooksul prast kahjustava teguri toimet end taastada. heks dsbioosi ratuntavaks tunnuseks on niteks khulahtisus, kuid seda ei peaks segi ajama teiste faktorite poolt phjustatud khulahtisusega (patogeensete liikidega saastunud toit vi jook jms). Samuti vib dsbioos phjustada toitainete metaboliseerimist, vitamiinide snteesi ning isegi allergiat. Dsbakterioosi puhul on soovitatav tarbida probiootilisi tooteid, mis aitavad taastada mikrofloora loomuliku tasakaalu. Eesti turul leidub mitmesuguseid tooteid, millele on lisatud he vi teise probiootilise bakteri liike. Kige sagedamini kasutatakse perekonna Lactobacillus ja Bifidobacterium esindajaid.

Mikroflooral esineb veel ka omadus, mida nimetatakse translokatsiooniks, mil toimub elusate bakterite lbitungimine limaskestast ning nende sattumine lmfislmedesse, maksa, prna vi vereringesse. Translokatsiooni tulemusena tekib tihti sepsis, kuna nimetatud koed ja elundid on tavatingimustes steriilsed.


Antibakteriaalne seep pole kasulik.
Naha mikrofloora peamiseks asukohaks on nrmejuhad ja karvanpsud. Pesemise jooksul vheneb ajutiselt bakterite hulk nahal, kuid taastub seejrel kiiresti. Samas aga avab sooja veega pesemine nahapoore, mistttu naha pinnal olevate mikroobide hulk isegi tuseb. Seda asjaolu tuleb kindlasti silmas pidada - seebiga pestud ked ei ole leldse steriilsed, nagu arvatakse. Naha mikrofloora sagedasemad esindajad on staflokokid, mikrokokid, kornebakterid ja seened. mbritsevast keskkonnast prinevad juhuslikud mikroobid surevad suhteliselt kiiresti (20 kuni 30 min jooksul), kuna nahal on tugev bakteritsiidne toime. Siit ka igustatud protest reklaamitavate kiki baktereid hvitavate seepide vastu. Koos muu mustusega tapame me selliste seepidega ka meie enda normaalse mikrofloora baktereid, kes tavatingimustes meid kaitsevad. Antibakteriaalsete seepide mju ei ole lhiajaline, seega on selle efekt pideva ja korduva kasutuse puhul rohkem kui ebasoovitav, eriti laste puhul.


Millal saab sbrast vaenlane?
Immuunssteemi nrgenemisel (ka raseduse ajal) vib toimuda mnede liikide mittesoovitav kiire paljunemine, kuna tasakaal on hiritud. Niteks on naistel tsstiidi ehk piepletiku tekitajate (Escherichia coli, Staphylococcus spp.) reservuaariks nii soolestik, nahk kui ka vlisgenitaalid. Sealt satuvad need bakterid naiste anatoomilise eripra tttu kuseteedesse, phjustades haigust. Andmete phjal peb kuseteede infektsioone u 150 miljonit naist aastas. Selliseid komplikatsioone phjustavaid ja normaalsesse mikrofloorasse kuuluvaid liike ei saa siiski pidada patogeenideks, kuna tasakaalus olles on ka nendel oma roll mikroflooras. Vr oleks arvata, et selliste ebameeldivuste "varjatud" tekitajad tuleks lplikult hvitada. Siis oleks jllegi tegemist tasakaalu rikkumisega, mille tagajrjed vivad olla drastilised. Parem viis selliste infektsioonide tekke vltimiseks on mistlik hgieen, mitte listeriilsed elamistingimused.
Seedetrakti mikroflooral on asendamatu roll. Jmesoole mikrofloorat on ilmselt tnu selle omadustele ja kogu organismi mjutavusele kige rohkem uuritud. Molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevtmisega on uuringud mikrokoloogias hoogustunud. Tnaseks on selgelt testatud, et normaalsel mikroflooral on terve rida funktsioone, mis on meie organismis asendamatud. Esiteks osaleb normaalne mikrofloora seedimises, aidates toitaineid omastada. Suurem roll on aga ka nn mitteseeditavate ainete lhustamisel. Sellisteks aineteks on paljud polmeerid (nt inuliin jt) ja mned lihtsamad hendid (oligofruktosahhariidid jne). Meie soolestik ei ole vimeline neid seedima, kll aga on seda vimelised tegema kasulikud bakterid. Selliste ainete tarbimise tulemusena suureneb tervislike bifidobakterite ja laktobatsillide hulk meie jmesooles, mis omakorda vimendab nende toimet meie organismile. Teiseks oluliseks omaduseks on patogeenide kasvu prssimine. See toimub mitmel erineval moel. Normaalsesse mikrofloorasse kuuluvad bakterid produtseerivad erinevat tpi hendeid, mis inhibeerivad patogeenseid baktereid. Sellisteks aineteks on niteks lhiahelalised rasvhapped (piimhape, dikhape), antimikroobsed bakteriotsiinid, ja teised. Samuti kehtib siin, nagu mujalgi looduses, printsiip - "loodus ei salli thja kohta" - kasulikud bakterid konkureerivad sooles teistega kinnitumiskoha ja toitainete prast. Ilmselge on see, et kui sooles hakkavad prevaleerima kahjulikud bakterid, siis tekivadki hired seedeelundkonna ts. Seega, organismi tervise ja ka ldise hea enesetunde seisukohalt on alati mistlik kanda hoolt oma toidu koostise eest, meldes samas, kuidas see viks mjutada meie mikrofloorat.

Mikrofloora teiseks oluliseks omaduseks on organismi immuunssteemi lokaalne ergutamine eelkige erinevat tpi antikehade snteesi stimuleerimise kaudu.


Laktoositalumatust leevendavad bakterid.
Ei saa mainimata jtta ka sellist mikrofloora (eriti piimhappebakterite) omadust, nagu laktoosi talumatuse alandamine. On teada, et umbes pooled europiidse ja praktiliselt kik mongoliidse rassi esindajad ei suuda tnu ensm laktaasi puudumisele laktoosi seedida. Tulemuseks on olukord, kus see kahest glkoosimolekulist koosnev disahhariid juab jmesoolde, kus selle kritavad teised bakterid, tekitades ebamugavat puhitust ja khulahtisust. See sunnib inimesi piimast ja teistest laktoosi sisaldavatest toodetest loobuma, vaatamata asjaolule, et just piimatoodetes sisalduvad paljud organismile vajalikud ained, eelkige kaltsium jm. Piimhappebakterite abil kritatud toodetes on laktoosi kontsentratsioon madalam, seega sobivad need tarbimiseks ka mainitud inimtbile. Samasugust efekti aitavad saavutada ka probiootikume sisaldavad tooted.



Tekst: Dmitri Teperik, Illar Leuhin
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet