5/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Mirgavad neljakmnendad ja hobuste laiused

Meremeeste jutustusi vi ookeane kaartidelt vaadates vib kohata taolisi kohanimesid, nagu hobuste laiused (horse latitude) ja mirgavad neljakmnendad (roaring forties). Millega on tegemist?

Phja- ja lunapoolkera 30.35. laiuskraadidel on troopiline krgrhkond, mis on eriti hsti vlja kujunenud ookeanide kohal. Krgrhkkonnas on laskuvad huvoolud, mis phjustavad kuiva hu, pilvitu taeva ja nrga tuule vi koguni tuulevaikuse.

Krgrhuvnd on laiem ja htlasem lunapoolkeral, kus on vhem maismaad. Suvel nihkub see vnd mne kraadi vrra ekvaatorist eemale, nii nagu ks poolkeradest on Pikese poole suunatud. Hobuste laiuseks nimetatakse neid purjelaevade ajast, kui Uude Maailma vi Ida-Indiasse teel olevad laevad jid tuulevaikusse ning joogivee kokkuhoiuks aeti kaasas olevad hobused le parda vi kui toidueelistused lubasid, siis laevapere lauale. Filmikeeles on tuulevaikusesse jnud laevapere edasi antud linateoses Kihnu Jnnist, mis kannab nime Metskapten. Vib-olla on hobuste kurvast saatusest prit ka jrgnev Tallinna Merekooli lpetanud Kaugesidukaptenite hingu kirjamees Evald Pasti kirjeldatud enam kui saja aasta tagune meremeeste komme: Kui Inglismaalt vljasidust oli mdunud kuu aega, siis toimus surnud hobusekere pletamine. (Meresidu romantikat ja traagikat, ilmunud
Tallinnas 1936.) See oli smboolne tseremoonia, millega mrgiti, et nd on avansina saadud he kuu palk tasa teenitud ja hakkab lugema pris rahapalk.
Kolmekmne pevaga judis purjelaev Assooride kohal oleva krgrhuv alla.
Phjapoolkeral on tuulevaikuse vndit nimetatud ka Vhi tnuseks (calms of Cancer) ja lunapoolkeral Kaljukitse tnuseks (calms of Capricorn), seda prijoonte jrgi.


Mirgavad neljakmnendad.
Hobuste laiuste ja Antarktika kohal olevate krgrhkkondade vahel on madalama hurhuga vnd, kus puhuvad pidevad lnekaarte tuuled, peamiselt loodest. Siiani on mber sarve (Kap Hoorn, 56. lunalaiusel) purjetamine vi ka mootorlaevaga minek oskusi nudev ja meeldejv sndmus. Past kirjeldab Kap Hoornist mdumist jrgmiselt: Kap Hoornis saavutab laine kohutava krguse. Pevi ja ndalaid vitlevad laev ja inimesed merega. Kik on lbi mrjad ja klmetavad. Ruhvist vljatulnud meremehel tuseb laine varsti tekil rinnuni, ja veel talvine klm merevesi. // Laev on rohkem vee all kui vee peal. Baromeeter aga langeb ja langeb. Kapten viibib alaliselt laevalael. // Tuul on nii tugev, et ei saa vastu tuult hingata. Alatiselt tuleb lainet peale passida, mis vib inimese paisata vastu luuki, reelingut vi masti nii, et purunevad kondid. Kes eluga tahab pseda, peab omama klma verd, teraseid silmi, krmeid jalgu ja tugevaid ksi. Kap Hoorn, see on mrjad riided, mrjad koid, liikmed tis muhke ja haavu, krisenud ja verised ked.


Mis teeb selle paiga nii tormiseks?
mber Antarktika laiub pidev mereala, neljakmnes lunalaius lbib maismaad vaid mnest kohast, selle htlase mereala tttu ringleb seal korraga mitmeid tskloneid ja he tskloni keskmest phja poole jv tugeva lnetuule ala moodustab koos teiste tsklonitega osa pidevast hu lnevoolust. Polaarfrondil 30. ja 40. lunalaiuse vahel arenevad tsklonid, mis ldise huvooluga liiguvad kagu suunas ja sulguvad 60. lunalaiuse kohal, misjrel hbuvad. Nende tuulte esinemise piirkonda nimetatakse mirgavateks neljakmnendateks (roaring forties). Arvatavasti on too nimigi kasutusele vetud suurte maadeavastuste ajal. Lnetuuli vib lhiajaliselt katkestada ainult kagusse suunduva noore areneva tskloni lbiminek.

Lnetuulte poolt Drakei vina surutud lained saavutavad tormis suure krguse. Seal plvinud ka hollandi laevakapten, kes mistlikkusele ja tormivarju minema kutsunud mehed le parda visanud ning Loojat neednud, karistuse, mille jrgi peatuse ja puhkuseta peab mda meresid purjetama. Legendis on ta tuntud Lendava Hollandlasena.



Vootele Hansen
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet