5/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sstlik eluviis
Riidest komhkmed sstavad tervist ja raha

Soome jtmespetsid on vlja arvutanud, et ks laps kasutab imikueas ra 5000 mhet. Lisaks suurele keskkonna koormusele on mhkmed sageli ka lastele allergia phjustajaks - paljud ei talu kilembrist ja mhkme pleegitatud sisu. Eestlanna Agne Kukk on leidnud lahenduse - tema toodetud komhkmed sstavad lapse tervist ja hoiavad vanemate raha kokku.

Kui Agne Kukk pisikese beebiga kodus oli, kasutas ta pleegitamata sisuga komhkmeid ja otsis panipaigast les vanemast lapsest jrele jnud marlilapid. Tasapisi tuli ta ideele ise komhkmeid ja nende mber kivaid pksikesi mblema hakata. Oma laps tal neid kasutada ei judnudki - hakkas enne potil kima. Kll aga on Agne mhkmed judnud juba Viimsi valla titepakki ja mitmesse noorde loodussbralikku perre.

Eriti hea meel on tal Taanis kootud puuvillase mahepllumajanduslikult kasvatatud fliisist kanga le. "See puuvill pole juba kasvades saanud hoogustavat keemiat ega trjevahendeid," nitab Agne mhkmevalikut, milles on lisaks fliisist ja paksema keskosaga flanellmhkmetele ka tavalised marlimhkmed, spetsiaalne mhe ning trukkide vi takjakinnisega mhkmepksid. Ei mingit kilet, vaid uuenduskuuri lbinud traditsiooniline vana.

"Pealmised pksid on paksust ja tihedast kangast, sellest ei tule piss kiiresti lbi," tleb Agne ja toob vlja ka mrkjalt lambalhnalised villaheidest kootud pksikesed, mida saab mhkmete peale tmmata. "Villaheie sisaldab loomulikku lambarasva, milles olev lanoliin pissis olevat ammoniaaki neutraliseerib. Mida vhem heidepkse pesta, seda parem, muidu lheb lanoliin vlja. Pissiseks saades piisab vaid nende tuulutamisest, vahel vib ka leige veega pesta," soovitab ta. Kik mhkmed on pleegitamata kangast ning Agne lasi koguni tootesildid loodussbralike vrvidega trkkida.

Kaasajal marlimhkmetega vhem td. Vikelapse tttu tekkiv prgihulk aina kasvab - viimastel aastatel on beebitoodete valikusse lisandunud veel ka immutatud lapikesed, millega vee asemel peput pesta. Selline hulk mrge lappe ja mhkmeid - Soome jtmespetside snul ligi 5000 aastas - moodustab suurema hunniku kui mne mehe jaanituli. Eestlane hoiab ilmselt rohkem raha kokku ja ei vaheta mhkmeid ehk nnda tihti, kuid suurusjrk on ikkagi ligilhedane. "Mni laseb mhkmel kll all olla seni, kuni see raskusest ra kukub," muigab Agne, kelle snul on riidest lappide juurde tagasituleku peaphjuseks lapse tervis, teiseks loodushoid ja kolmandaks rahakott. "Kui kasutada marlit, mil peal villaheidest pksikesed, saab lbi mnesaja krooniga. Kuna pole umbset kilemhet, ei pea ka rohkelt beebikreeme ostma." Samas heidutab paljusid omal ajal valikute puudumise tttu marlimhkmeid kasutanud emasid t, mida nende pesemiseks teha tuli. Mte suures moosikeedupotis auravast mhkmelaarist paneb noorusnostalgiast muigama, kuid uuesti ei soovi seda kll enamus ette vtta. "Praegune aeg on ju teine, nd on kigil pesumasinad kodus ja tnapeval ei nuta ka taolist keetmist. Ma pole masinas temperatuuri maksimumprogrammigi kasutanud, vaid pesnud 60 kraadiga. Hea ilmaga kuivab marlimhe ues viie minutiga," julgustab Agne ja tunnistab, et mugavus on testi see, mis emmed kilemhkmete juurde tmbab, isegi need, kes muidu loodust hoidvalt kituvad. "Tean seda mugavuse asja ka ise, sest ttasin lapse krvalt tiskohaga kodukontoris. Lihtsalt ei judnud marlimhkmeid mmelda. Nii kasutasin loodustoodete poes mdavaid pleegitamata sisuga mhkmeid. Siis aga meenus, et kuskil peavad alles olema kmme aastat tagasi vanemale lapsele mmeldud mhkmed. Nende kasutamine osutus olulisemalt kergemaks kui omal ajal, mil neid poolmehaanilise pesumasinaga pesin ja pesukausi kohale krutades vees solgutasin."


Emad puuvillas, lapsed kiles.
"Praegu on kummaline olukord - emad ise hangivad endale poest kvaliteetset puuvillast pesu, lapsed aga mhivad kile sisse," tleb Agne. Tema snul kasutab Suurbritannias 15% titeemadest riidest mhkmeid. Riik maksab lausa loodussbralikust mhkmeostust osa summast kinni. Agne kiidab ka Viimsi valda, mis novaatorina komhkmetega beebipakke kingib. "Omakandi vallamaja oli esimene koht, kuhu selle jutuga lksin. Vastuvtt oli hsti positiivne. See andis julgust juurde." Vald laseb emal valida, kas see vtab komhkmetega pakikese vi tavalise. Et kopakk ilusat tite pudi-padi pakkuva tavalise pakiga vrdne oleks, on Agne selle hsti mitmekesiseks koostanud. Lisaks praktilistele pksimhkmetele on seal niteks ka flanellist lina, sibulakoortega vrvitud titepll, mnnipuidust rngaga vike lelu, mida saab nrida ja taimetee imetavale emale. "Eks seda teist pakki vetakse ikka rohkem, kuid olen kuulnud, et paljud valivad kopaki just seetttu, et katsetada ning et seal on teistmoodi asjad, kui mujal makse."

Agne hakkas komhkmeid mma mais. Kogused pole kll vga suured, kuid on ette tulnud juba hetk, et tellitud kangas sai otsa. "Kui vahel mni tleb, et laps vtab vimalused, siis mina kinnitan kll, et hoopis annab," tleb Agne. Lisaks positiivsetele emotsioonidele ti teise lapse snd ja kasvatamine finantsalal ttanud noorele emale ka kannaprde. "Igatsus muutusteks oli juba enne olemas. Tahtsin midagi vahetumat, nii nagu loodussbralike beebitoodetega tegelemine ja emmede nustamine seda kahtlemata on. ppisin lapsega ja lapse krvalt palju juurde. Elu muutus hoopis huvitavamaks," leiab Agne. Juba mtleb ta, kuidas naiste sidemeid loodus- ja nahasbralikumaks muuta.

Lisainfo, hinnad ja ostukohad:

info@tervevalik.ee

www.tervevalik.ee



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet