5/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Matsalu filmifestival
Loodusfilmide paraad Matsalus

See on festival, kus mehed kohvikulaua taga mobiilide ilmastikukindlust arutavad: millisega sgavamale sohu saab minna.
Reedel on Lihula festivalipaigas kle ja vihmane. Kohe on selge, et saalis filme vaadates on hulka mnusam end loodusesbrana tunda, kui niteks Haeska linnuvaatlustornis.

Kultuurimaja fuajeekohvik on tne, seanss on vist peal. ks roheliselaigulise kuhvtiga mees suitsetab ja joob kohvi, silmad kinni. Vib-olla mtleb karukaadritest. Rgitakse ju, et kuni oma isiklikud karukaadrid pole jdvustatud, pole sa mingi ige loodusfilmimees. Nali, millega pooltsiselt proffe mdetakse. Putukafilmija ei teeks sellest muidugi vljagi.

Ostan kava paks. Kik filmid nivad huvitavad: lugu jaja hobusest, Berliini jultunud varblastest... Kaks Marani filmi on ka: Reekviem laululuigele ja Pesupev. Eesti filme on veel, vga tore. Aga kike ei jua niikuinii vaadata. Tuleb valida.

Mgiletil mudin just festivali embleemiga tumerohelist fliisi (klm on see Lihula kultuurimaja), kui kki kinosaali uksed avanevad, Maran ja kohe seejrel Jssi astuvad saalist vlja, kadakapuust lhnavad nimesildid kaelas. Mlemal on kaitsevrvi riided nagu paljudel teistelgi. See on vist selline festival. Asjalik ja tsine ja huvitav. Nii nagu ootasingi: ei meiki, ei kekutamist.
Kmme minutit on kohvipausiks jetud, fuajee sumiseb. Saali minnes vtan endale ka krvaklapid (nooruke festival pole veel nii rikas, et tiitritega filme varustada). Enamus linateoseid on ju vramaa keeles.

Esimene film, teine film, kolmas film. Heh, pole need Berliini varblased jultunud midagi, hoopis nnetud taas lesehitatud Saksa pealinnas pole neil pilvelhkujate veatus fassaadis kuhugi pesa teha. Neljas film, viies... Valgevenes pole enam peaaegu kotkaid, selgub.

Vaheaeg kohvikus. Vihma kest saabub pahvakas loodusfotograafe, kik mrjad ja vga nnelikud igus kll, paralleelselt filmiseanssidega toimuvad ka loodusfotograafide ttoad. Retk Matsalu looduskaunitesse kohtadesse olla vaatamata ilmale nnestunud. Tabati korraga kaks vikerkaart lahe kohal.
Jlle filmid. Ja siis sai htu ja (Penijel, Matsalu keskuses hirmodav maja 50 krooniga). Ja jlle midagi pnevat: Trollide jrv, Sisukivi. Selgub, et siniraag see imeline lind-iludus pesitseb ainult 11 pesakastis Baltikumis. ksteist paari linde ongi vaid jrel. Needki Ltis.

Kohvikus rgitakse varjenditest: kuidas kolm peva niiviisi karu passida, et igav ei hakkaks. Joonista karupilte, soovitab keegi. Kas varjendis lugedes aega viita saab? Hehee, siis ei mrkagi sa, kui karu kohal, mnikord mdub vaid korraks.

Filmimees Simm selgitab kohvikus, et tema telefon vib vees ujuda, aga helistada temaga eriti ei saa, kuna kummikiht on nii paks, et klahve alla vajutada ei jua.


Ja siis see juhtub.
Teise peva prastlunal avastan, et kin ringi krooniline klomp kurgus ja silmamunad valusad. See on kohutav tunne. Silmad on justkui pommiraskused miinid. Aga valutavad nad ahnusest kuus tundi pimedas saalis jutti filme passida teeb ka mitteprillikandja silmad valusaks. Ei tahaks ju htegi vahele jtta. Pagan, nii harva neb midagi mistlikku helendavalt ekraanilt. Ja mte, et kki just sellest liigist ei nidata enam kunagi htegi filmi vi ei ne seda mina, kannustab pingutama.

Ja see krooniline klomp kurgus... Mida te tahate seitsmest filmist kuus on kaduva liigi lugu. Olgu see ksitsi purjeid mblev iiri vanapapi, vi piison, kes elab vaid kaitsealadel.

Mis teha, elame maailmas ajal, kui liigid kaovad. Filmitegijatest on isegi kahju vib-olla nad vga tahakski teha optimistlikku filmi, aga ei saa. Ja peategelaseks on tavaliselt ikka keegi kaitset vajav, olgu neenets vi siniraag. Kuidas sa muidu talle thelepanu tmbad, ikka filmiga.
Klomp tuleb liigutusest, et tehakse, mrgatakse. Et on veel teisi.


Phapeval selgub vidufilm.
Rezhissr pole kaugelt kohale judnud, ilus kadakane preemiatool jb thjalt lavale. Aga kllap Moshe Alpert saab ta kenasti ktte.

Vidufilm pelikanidest oli llatus paljudele. Kahest kategooriast Inimene ja loodus ning Linnud arvati esimeses just tugevamad filmid olevat. Sosistati, et zhrii oli kaldu lindude poole (linnuhuvilised), ja nii see pelikan vitiski. Aga zhrii otsus edasikaebamisele ei kuulu.

Tore festival oli. Kurikuulsat Lihula surnuaeda ei viitsinudki lpuks otsima minna, filmielamustest jtkus tiega. Aith, Matsalu!



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet