5/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sstlik eluviis
Ksitsitoodetud lubi on kvaliteetsem

Saaremaal Lmandas toodetakse tnapeval Eestis ainsana veel lupja ksitsi, enamasti valmistatakse seda tstuslikult. Eriti restaureerijate hulgas on Saaremaa lubi au sees, kuna krohv ja vrv psivad seinas tnu sellele paremini.

Me kik puutume otseselt vi kaudselt kokku toodetega, mille saamiseks on kasutatud lupja niteks tsement, lubjavrvid. Vanasti toodeti lupja kikjal ksitsi, Lmandal Saaremaa Lubjatstuses saab traditsioonilist valmistamist praeguseni jlgida.

Majatis puid kulub kolme pevaga.Saaremaa Lubjatstuses tervitavad meid kahe meetri laiused ja mehekrgused puuriidad nendega ketakse ahju, kus sees pletatakse paekivi. Et kivi plema saada, kulub kolme pevaga keskmiselt 70 ruumimeetrit puid. Ahjus peab ju temperatuur tusma 10001200 kraadini. Vike arvestus tleb, et kui hes riidas on keskmiselt 67 ruumi kttepuid ja kahest riidast jagub majaktteks terveks talveks, siis lubjaahi kulutab poole pevaga sama palju puid kui maja terve talve jooksul.

Juba tttabki tmees uue haluga hguva ahjusuu poole. Lhen ka korraks ahju ette uudistama, kuid kaua ei kannata olla, hppan eemale, enne kui pksid suitsema hakkavad hirmus kuumus kll. Kui sel tagasi tuled, ned, kuidas tulikuumad kivid hguvad. Omamoodi romantiline vaatepilt. Sdal ma kohal olengi ning naudin ahju otsas kummastavat vaatepilti hguvpunastest kividest ja tulelontidest, mis aeg-ajalt kivide ja soojakogumiskoonuse vahelt vlja lipsavad. Haruldast kahemeetrist tulelonti vib nha siti hetkel, kui puid lisatakse. Nii et romantikutele uurimist kllaga. Mida aga elda ahju kohta, mis sellisele kuumusele vastu peab!



Munakujuline ahi.
Pea nelja meetri krgune ja 2,5-meetrise lbimduga ehitis on keskelt laiem ning alt ja lalt kitsam, meenutades kanamuna. Et seda hiigelsuurt ja isukat kri tita, tuleb meestel krvalasuvast karjrist murda umbes 40 tonni lubjakivi. Paraja suurusega kivitkid tstetakse kraanaga ahju, kus mehed need ksitsi paika lapivad. Ahju koldele laotakse serviti peale lapikumad kivid, mis jvad kolde vlvikivideks. Need hoiavad, et lalt pudenevad kivid kollet ei ummistaks. Kui tuli on alla tehtud ja temperatuurid iged, hakkab lubjakivist eralduma ssihappegaas, selgitab Saaremaa lubjatstuse osahingu juhataja Kalle Koov. Prast kolmepevast pletamist on ahjust vetud kivid poole kergemad kui nad ahju panemisel olid. Et ahi sellist kuumust vlja kannataks, on sisevoodriks laotud kiht amottkive. Kuid nagu nha, on temperatuurid niivrd krged, et isegi need kivid kipuvad sulama, viitab Kalle kuumuses glasuuristunud amottkividele. Ahju enda mber on lkatud kruusa- ja mullavall, mis toimib isolaatorina ning takistab tulesoojusel hku sattumast.


Musklite mng.
Igaks kivimurdmisega hakkama ei saa pris nii see ei ole, et lhed paekivi karjri ja kukud haamriga kivi kolkima, loobid kru tis ning paned ahju poole ajama. Saaremaa mehed, vintsked nagu kadakajuurikad, kes murravad karjris kivi, valivad parimad tkid ning need visatakse ahju viimiseks omaette hunnikusse. Papist poisid ei saa need mehed olla, sest juba haamer ksi kaalub 10 kilo. Tkid murtakse just paraja suurusega: mitte liiga vikesed, mis ahjus pulbriks keksid, ega liiga suured, mis omakorda piisavalt lbi ei kuumeneks. Murdminegi on omaette kunst. Kogenud silm otsib pragusid, kuhu kangi ots vi kiilu teravik vahele torgata. Nii kulgeb t ka thusamalt ja judu kasutatakse kige ratsionaalsemalt. Kuna Saaremaa pllud on tihtipeale paekivist valged, ksin Kalle Koovilt, et kas pllult korjatud kivist ka lupja saaks. Tegelikult leiab paekivi parajate tkkidena ka pldudelt. Nendest saab sama edukalt lupja pletada. Kige valgema lubja saaks merersetest kividest, kuid need on seadusega jetud meie randu kaunistama. Siit karjrist on aga lihtne kivi murda ja mnesaja meetri kaugusele ahju kanda.

Viiel mehel kulub ahjutie kivide murdmiseks mitu peva. Kva t kll, aga kvaliteet on thtis. Ahju thjendamine kib samuti ksitsi. Kogenud ksi tunneb ra lpuni plemata kivitkid, mis heidetakse krvale jrgmises ahjuties lepletamiseks. Prast kolmepevast pletamist ja paaripevast jahtumist on ahjus sooja 5060 kraadi. T ootab tegemist ja mehed ronivad ahju, kus palavas ja lubjatolmu kes higistades sugugi mitte mnus ei ole. Vike kraana laseb alla kopa, mis laaditakse tis plenud lubjakivi, mida nd vib kutsuda kustutamata lubjaks ning mille keemiliseks valemiks on CaO. Sel ajal, kui veoauto tiskoorma varju alla veeretab, saavad mehed viksesse majja ehitatud olmeruumides hinge tmmata ning soovi korral dui all kia. Peva lpuks on ahjust vlja tstetud ligi 20 tonni pletatud lubjakivi, mis nd ootab kustutamist. Mida aga see kivi kustutamine thendab?

Suitsu on, aga tuld ei ole. Vike traktor ptutab lubjakustutusvanni juurde ning kallutab sinna hunniku pletatud kive, mis kega katsudes tunduvad imelikult kerged. Tmees laseb voolikust pahinal vett peale ning hakkabki lubja kustutamine, mille kohta eldakse lhidas teaduskeeles CaO + H2O. Vanni kohalt tuseb paksu heledat suitsu, mis lhemal uurimisel osutub pigem auruks. Vanni sisu mulksub ja podiseb ning ktt lhedale pannes on tunda ka eralduvat soojust. Suitsu on kll, aga tuld ei ole tepoolest. Vanni tstetud tonni jagu kustutamata lupja kaetakse veega. Ja siis lheb loksutamiseks. Neli meest segavad vanni sisu pikavarreliste roopidega aktiivselt umbes 15 minutit. Aeg-ajalt lastakse vanni phja juurest luugist vlja valget piimjat segu, meeste snul lubjapiima, mis voolab maa sisse ehitatud betoonist silitusaukudesse edasi jrelkustumisele.

Kalle Koov selgitab: Neid auke kutsutakse ka haudadeks ja nad on tehtud nii, et leliigne vesi vajub vedelast lubjamassist maa sisse. Mne aja prast jb alles hapukoorepaksune pasta, kus on umbes pool vett ja pool lupja. Kui tmehed on loksutamise lpetanud, lhen huvi prast piiluma, mis sellest traktorikoormast ka jrele on jnud. Oma llatuseks avastan, et vanni phja selale on jnud vaid kputis peenikest kivipuru, ei muud. Vaat, mis tuli ja vesi on kiviga teinud! Kustutatud lubjale on aga keemikud nimeks pannud Ca(OH)2.


Ksitsi tehtud on kvaliteetsem.
Et kustutatud lubi juaks korralikult jrelkustuda ning valmistoode saaks teliselt kvaliteetne, selleks kulub aasta. See aga thendab, et valmis lubjapasta peab selle aja piltlikult eldes hauas lamama. Kesoleva suve lubjapletamisest tuseb tulu alles jrgmisel suvel, kui soojad ilmad kes ning lubja saab aukudest vlja tsta. Ja nagu lugeja vib mista, kibki lubja pletamine kevadiste sulailmade saabumisest kuni esimeste klmadeni. Mida kauem lubjapasta maa sees aukudes on, seda kvaliteetsemaks ta muutub. See on eriti thtis lubivrvide puhul, mida me ka ise kohapeal segame ja valmistame.

Suures tootmishoones on tepoolest vike ilusalong, kus mehed kliendi vrvisoovile ja retseptile vastavalt lubivrvi segavad. Vrvitoonide valik on parasjagu lai, et igaks leiaks oma maitsele vastava.

Traditsioonilisel meetodil valmistatud lubja karboniseerumisel moodustuvad pikad neljad kristallid, mis seovad paremini. Tstuslikult valmistatud lubja kristallid muutuvad karboniseerumisel mikroskoobi all vaadates pallikesteks ning need ei seo nii hsti, selgitab ksitsitoodetud lubja eelist Kalle Koov. Siit tulebki vlja phjus, miks Saaremaa ksitsi tehtud lupja hinnatakse. Eriti on see au sees restaureerijate hulgas, kes selle lubjaga krohvi ja vrvi aastateks seina panevad. Saaremaa meeste krohvilupja on kasutatud Tartu Jaani kiriku, Padise kloostri mritiste, Kuressaare piiskopilinnuse kaitsevallide taastamisel ja restaureerimistdel ning paljudel muudel restaureerimisprojektidel Eestis ja Phjamaades. Saaremaa lubjapastast valmistatud ja kohapeal toonitud lubivrvidega on vrvitud 2002. aastal Kuressaare raekoda, Laidoneri misa hooned, mitmed ri- ja kultuuriobjektid Kuressaares, Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal. Ning Saaremaal ksitsi toodetud lubi konkureerib hinna poolest vga edukalt tstuslikult toodetuga.

Valgeks lubjatud tootmishoone krvale keerab suur veoauto. Turustamist ootavad nii 50- ja 25-kilosed kotid kui ka 10-kilosed plastmbrid vike-ehitajale. Kuid kohalik pool ksitsi tootmine on tstuslikku lupja valmistava Rakke tehasega vrreldes mikroskoopiline. Viimane valmistab he pevaga sama suure koguse lupja kui Saaremaa lubjatootjad he aastaga: 250 kuni 300 tonni.
Saaremaa lubjatootjad on haruldased: Skandinaavias saab traditsioonilist lubjatootmist jlgida veel vaid Gotlandi saarel. Kui tahad Saaremaale lubja pletamist vaatama sita, siis astu lbi Lmanda vallast. Ning aega on seda huvireisi ette vtta vhemalt 100 aastat, sest just nii kauaks arvatakse Lmanda lubjakivikarjri varusid jtkuvat.



Tnu Ling
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet