5/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Vaikne kaaslane HALL-KRBSENPP

Hall-Krbsenpp on laululind, kes ei laula
Kes on see laululind, kellele meeldib pesitseda inimasustuste lheduses ning kes ei laula? Selline ksimus viks vabalt olla mne telemlumngu phkliks. Phkli vastus on hall-krbsenpp. Just hall, sest Eestimaal elab veel ka must- ja vike-krbsenpp, kes mlemad on kvad laululinnud.

See, et hall-krbsenpp meie mistes ei laula, ei thenda aga, et ta tiesti tumm on, meie lihtsalt ei pane nende laulu thele. Isaslind kidab emase thelepanu kolmest-neljast silbist koosneva sirtsumisega, ning sellest piisab, et teda laululinnuks peetaks. Tegelikult sstemaatikas on laululinnud ehk laululised vrvuliste seltsi alamselts. Tsi, ka vares on laululind. Kuidas siis nii? Siin tuleb vaadata hoopis lindude anatoomiat, tpsemalt laulukrilihaste arvu. Valge-toonekurel need niteks puuduvad, kuid varesel on neid koguni seitse paari. Seega, potentsiaalselt viks vares lausa seitsmehlselt laulda.

Hall-krbsenpp pole meil mingi haruldus ning ei hakka ta oma tegevusega meile vga silma ega ka krva. Mnikord me ei teagi, et maja katusersta all elab hall-krbsenpi perekond. Ainus, mis nende kohalolekut reedab, on aiapostil vi katuseharjal istuv linnuke. Kui on aga viitsimist nende toimetusi veidi jlgida, siis leiate peagi, et tegemist huvitava linnukesega.
Hall-krbsenpp on, nagu ka teised meil elavad krbsenpid, rndlind, kes saabub siia mai alguses. Looduses vib hall-krbsenppi leida peamiselt valguskllastest lehtmetsadest vi nmmemnnikutest. Olles poolsulus pesitseja, teeb ta oma pesa murdunud puutvele vi oksalohku. Ega pesa pole mingi kunstiteos, vaid pigem hooletult rohukrtest ja peenematest raagudest punutud alus. Kui pesakoha valik jb emaslinnu hooleks, siis pesa ehitamisest vtavad osa mlemad paarilised.

Inimlembuse phjuseks on rikkalik toidulaud. Seal, kus on talu, on kindlasti ka koduloomi ja need tmbavad ligi igasuguseid lendavaid putukaid. Seega on heks hall-krbsenpi inimlembuse phjuseks ka rikkalik toidulaud. Mida rohkem on toitu, seda paremad on ka tingimused jreltuleva plvkonna les kasvatamiseks. Pesapaiku on samuti rikkalikus valikus: sobib maja katuse rstaalune, ukse- vi aknaraami pealne, puuriit vi lihtsalt mni seina najale njatuv post. Isegi seina ldud nael on olnud krbsenpi arvates heaks pesaaluseks. Oluline on, et pesa oleks mingil rhtsal alusel ja vhemalt ks klg toetuks vastu majaseina vi puutve. Hall-krbsenpi kurnas vib olla 37 rohekat vi sinakasvalget pruunide laikudega kirjatud muna. Ligi kahendalase haudumisega tegeleb peamiselt emaslind, kelle toitmise eest peab isane hoolitsema. Kui aga pojad koorunud, algab vanemate jaoks kahendalane tihe t.

Kuna hall-krbsenpid toituvad lendavatest putukatest, siis sltub nende poegade ellujmine ka ilmastikuoludest. Vihmaste ilmadega pole putukatel lennuilma, mistttu vanemad peavad sellel ajal poegade toitmisega palju vaeva ngema. Enamasti leitakse ka sellele probleemile lahendus loomalaut ja kasvuhooned. Seal on ka vihmaste ilmadega putukaid klluses, keda saab sna lihtsalt jahtida. Olen ise ninud, kuidas hall-krbsenpp istub seasulul ning mdalendavaid putukaid pab vi siis kasvuhoones lilleriiulil istudes klaasil sibavaid krbseid noka vahele napsab. Tsi, sellised toitumiskohad ei ole reegliprased, vaid abinud probleemi lahendamiseks. Tavaliselt aga istub hall-krbsenpp mingil kindlal puuoksal vi aiateibal, kust on hea levaade saagi lennuliiklusest. ks kiirem sst, paar tiivalki kohapeal hljumiseks, ja juba ongi mni mardikas vi krbes noka vahel. Vastavalt vajadusele, libiseb see noka vahelt pugusse vi viiakse pessa poegadele.

Krbsenpi pessaminek on omaette rituaal. Kigepealt lennatakse pgikohast mnele pesa lhedal asuvale krgemale alusele, millelt saab hea levaate mbritsevast. Kui ollakse kindel, et midagi ohtlikku pole, siis lennatakse pris lhedal asuvale esemele, et uuesti mbrust uurida. Kui ka nd midagi hirivat ei leita, maandutakse juba pesaservale, kus pojad nokad avali toitu ootavad. Niteks kasutasid minu maakodus elavad krbsenpid enne pessa minekut traktori summutit, et mbritsevast levaadet saada, siis maanduti korraks katuseredeli alumisele pulgale, millelt laskuti rsta all paiknevale pesale. Ja nii iga kord, kui poegadele toitu viidi. Ka pesast vljudes ei ttta krbsenpp kohe pgikohale, vaid teeb enne peatuse mnel krgemal alusel. Linavstrikud ja psukesed niteks pavad putuka noka vahele, ning ruttu pessa. Ilmselt on hall-krbsenpi kitumine seotud pesapaiga valikuga, mis, nagu juba loo alguses mainitud, vib olla suhteliselt ebaturvalistes kohtades.
Juba augusti teisel poolel hakkavad krbsenpid mtlema soojemate paikade peale. Kui ilmad on vihmased ja klmad, algab nende rnne juba augusti lpus. See on omane ka teistele putuktoidulistele lindudele, nagu linavstrikud, psukesed, punaselg-gijad jne, sest halvad ilmaolud vhendavad oluliselt lendavate putukate hulka. Ega nad alguses kohe Luna-Aafrikasse siirdu, esialgu piisab ka Euroopa lunapoolsetest aladest, kus suvesooja jtkub pikemaks kui meil. Oktoobris aga vetakse suund Aafrikasse, et seal talv le elada.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet