5/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
Erko Valk: Uus autotee ei lpeta ummikuid.

Veel viis-kuus aastat tagasi teadis Prussakovi-nimelist rattahingut vaid kitsam matkajate ring. Vahepeal on aga veidi omaprase nime taha koondunud vikesest spruskonnast saanud ks mjukam rattaga liiklemise propageerijaid Eestis.

Nide vaid sellest hooajast: panid Tallinna sdalinnas liikuma velotaksod, kogusid ja korrastasid vanu rattaid ning avasid tasuta laenutused, korraldasid autovaba peva suurrituse ning vedasid kaks korda kuus ratturite protestisitu linna kuumemates liiklusslmedes.

Loomulikult tuleb hingu liider Erko Valk (25) viksesse vanalinna kohvikusse intervjuule ratta seljas, kuigi sja kallas sna korralikult vihma. Laua taha istudes tunnistab ta ausalt, et on veel eelmisel peval peetud autovaba peva korraldamisest vsinud. Natuke hajevil paistab ta tepoolest, kuid prast suurt piimakohvi hakkab tasapisi jlle srama.


Kas Sa oled rattaga kokku laulatatud nii vihmas kui ka pikeses?

Ma olen krsitu inimene. Rattaga ei pea ma kuskil seisma ja ootama vi kombineerima, juan igale poole. Koolis kisin omal ajal ka rattaga, olin ainus terve kooli peale. Prast hakkasid veel mned nnda kima, leidsid, et pris mistlik viis. Sain ratta garderoobi panna, keegi polnud selle vastu.
Auto ei paku mulle lisavrtust. Kui vtad auto, vtad mure kaela. Pead ajama kindlustusi, parandusi, rehvivahetusi, maksma liisingut.

Olen Sind paar korda mda kihutamas ninud. Kui enamik rattureid vntab Tallinna liikluses hsti ettevaatliku kehahoiakuga, siis Sina jd suhteliselt ulja stiiliga silma. Kas Sa viga pole saanud?

Olen teinud paar avariid, ja alati ise sdi olnud. kskord sitsin lihtsalt vastu posti see oli keset rattateed ning ma vaatsin sel hetkel vist klje peale. Teinekord sitsin unisena hele suurele diibile tagant sisse. Vaatasin hea hooga sites juba ettepoole, et mis liikluses edasi saab, vahepeal jid aga autod punase tulega foori taha seisma. Sain vga haiget, kukkusin vastu lenksu, rattal lks kahvel pooleks. Kui roheline tuli sttis, sitis diip minema. Kummaline oli, et juht ei mrganudki, et keegi tagant sisse sitis ja oigab nd asfaldil maas.

Mul on ka nii olnud: nen, autojuht vaatab hoolsalt liiklust ning olen kindel, et ta kontrollib olukorda. Aga prast tuleb vlja, et ma olen rattaga tema jaoks nagu hk, millest lbi vaadata. Samas, piinlik elda, olen ka ise reegleid rikkunud.


Autovabal peval kisin mitu tretti Vabaduse vljaku ritusel. Kige enam paistis publiku hulgas mnusates kampsunites pilasi ja tudengeid, kes niikuinii on juba rattasbrad vi histranspordi kasutajad. Kuivrd judsite oma snumiga keskeas hrrasmeheni, kes kik oma toimetused autoga korda ajab?


Temani judis Postimehe vahel olnud temaatiline leht. Selline mees ju kell kolm peval vitlema vi kontserdile tulla ei saa. Parim nide on aga see, nagu liikluskorraldajad tlesid, et sel peval polnud tavapraseid ummikuid. Kristiine Keskuse mbrus ja Liivalaia tnav on tpeva lppedes alati umbes. Lksime sel ajal ratastega sitma, et ummikusse sattuda ja rattaga liiklemise mugavust demonstreerida ning olime natuke pettunud troppe polnud. Samas oli muidugi hea meel, loodussbraliku liiklemise teema oli juba selle peva eel kogu aeg leval, ehk mtlesid mitmed autojuhid, et prooviks teisiti.
Kombineerisid niteks nii, et hes suunas sitvas autos oleks mitu inimest. See on hea mrk, me ei pea ootama, et linnavalitsus rajaks rohkem autoteid, vaid saame ise teha nii, et ummikuid ei tekiks. Uus autotee ei lpeta kunagi ummikuid, vaid toob juurde. Mida rohkem teid, seda rohkem autosid ja ka liikluses seismist.


Autojuhti psivaks ratta vi histranspordi kasutajaks enamasti pevapealt ei muuda. Samm edasi oleks juba see, kui krvuti korteritest stardiksid naabrid samas suunas hes autos.


Pooli situdest ei pea tegelikult ldse autoga tegema, neid lihtsalt tehakse seetttu, kuna ei nhta alternatiivi. Oma osa on ka autohaiguses, istudes istmesoojendusega karbis, tundub lumes ja vihmas kimine udselt paha. Enamik autojuhte ei ole tegelikult histranspordiga liiklemise vastu, kuid vidavad, et see pole mugav.

Territoorium, mida auto pevas vajab, on pereelamu-suurune. T, kodu, supermarketi, trennipaiga juures peab ju olema parkimiseks plats. Ma ei usu, et on neid, kes ei ne, et saab ka efektiivsemalt.



Aga kui histransport kib harva ja rattaga ei julge sita?


Mulle on eldud, et kuidas ma kll oma lapsed kooli viin, kui mitte autoga. Ilma ei saa, rattaga pole turvaline, sest autosid on nii palju ja ka jala pole turvaline, sest autosid on nii palju. Enne kui hakkame Tallinnasse kahetasandilisi ristmikke ehitama, on veel vimalik linnakeskkonda mnusamaks ja inimsbralikumaks muuta. Kui me veelgi enam autostume, siis paari aasta prast oleme fakti ees, et teedesse pandud tohutu raha polegi ennast igustanud, sest liikumiskiirus autoga on veel ahtakesem. Siis hakkame niikuinii histransporti mugavaks, kiireks ja tihedalt kivaks tegema, et olukorrast vlja tulla. Muide, alati kui linn teeb uue tee, siis ta investeerib avalikku raha. Kui rgitakse aga histranspordist, siis subsideeritakse ehk justkui raisatakse seda raha.



Selle seitsme aastaga, mil olete hingut teinud, on hiskond vist natuke rattasbralikumaks muutunud?


Inimesed ei teadvusta selliseid probleeme enne, kui on mingi fakti ees. Kas lapsel on astma vi on akna taga vrsket hku vhe. Tegelikult on ju iga autojuht enamasti ainult ks tund pevas autojuht, lejnud 23 aga kodanik, kes tahab, et tema toa akna alt ei lheks mda lrmakas magistraal, hk oleks puhas ning paistaks ka rohelist.

Kui seda pole, sidab ta autoga ndalavahetusel maale rohelust ja hku saama ning tpeva lppedes vurab jusaali, et liikuda. Vi lheb linna klje alla elama, sest kesklinnas on palju autosid. Sealt aga ei vii linna testi tiheda graafikuga histrasporti, nii peab pere ostma ikkagi veel teise auto. Samas ei paku need alati liikumisvabadust tuleb otsida parkimiskohta ja istuda ummikus.


Kas kujutasite oma spruskonnaga seda hingut luues ette, et teie ettevtmised paisuvad nii suureks ja et aasta parima mittetulundushingu auhinda vastu vttes surute te peaministri ktt?


Meie eesmrk polnud saada suureks ja kuulsaks. Tundsime, et sellist asja on vaja ning pdsime oma vaateid teadvustada. Muide, meil on tohtult teostamata ideid. Kui kokku saame, oleme nagu ks ideedemasin.


Velotaksod (pildil) on neist ehk kige atraktiivsemad. Need on vist parim rattaga sitmise propaganda?


Velotaksod meeldivad inimestele tohutult see on midagi teistmoodi ja pnevat. Ratta laenutamise punktid on veel vhe tegutsenud, kuid juba on need palju kliente leidnud. Tekivad psikunded, et kombineerida histransporti ja ratast. Kui tuled bussi vi rongiga kesklinna, saad oma asjad rattaga korda ajada. Kogusime kampaaniaga selleks vanu rattaid. le saja on kasutusel, paljud ootavad veel parandamist.



Uus ratas oli vahepeal staatuse mrk. Lapsed nitasid npuga, kui nn piimanaise rattaga mda sitsid. Teie pakute aga linnas liiklemiseks just vanu rattaid.


Need rattad jid tepoolest le, kui paljud oma nukogudeaegsed uute vastu vlja vahetasid. Praegu on aga annetatud ratastest eriti popp just punane kokkupandav ratas. Inimesed havad tnaval jrele. Need on jlle stiilsed mni laenabki ratta, et uudishimu vi nostalgia prast proovida.



Mida te jrgmiseks rattasuveks vlja mtlete?


Me ei plaani kunagi midagi ja me ei oska kirjutada projekte. Kampaania algab meil vahel nii, et tuleb hea idee, vtame ksteisega kiiresti kontakti ja juba pooleteise tunni prast on pressiteated meedias ning sponsoridki leitud. Rataste kogumise hoogt kivitus just nnda. Kogunes le neljasaja ratta ja neid antakse siiamaani. Nende korda tegemine on kahjuks kulukam ja aeganduvam, kui arvata oskasime.



Milline Euroopa linn smpatiseerib Sulle rattasbralikkuse poolest?


Natuke Berliin, seal on head laiad tnavad. Eriti aga Kopenhaagen. Ka Amsterdam, kuigi seal on ka palju autosid, tunnevad ratturid end hsti.


Aga Eesti teedest?


Tallinnas ei ole kski rattatee eriline lemmik. Ehk tasub Pirita oma esile tsta, sest seal on alati palju rahvast. See on hsti positiivne. Matkaradadest meeldib Lahemaal asuv kurviline mererne tee Altjasse. See meeldib paljudele, sest autosid liigub seal vhe. Ka Luna-Eestis on mnus sita. Igal aastal korraldame hinguga taasiseseisvumispeval Hiiumaa retke. Oleme praktiliselt selle saare otsast lpuni lbi sitnud.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet