6/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Seenevana
Seeneaasta 2004

Astraeus hygrometricus.
Ksiloleva aastatuhande esimesed aastad lausa kutsuvad neile kigile nimesid andma. 2001 oli (seene)uputusaasta, 2002 tieliku ikalduse, 2003 puraviku-, 2004 kukeseeneaasta. Neid kasvas rohkelt juunist oktoobri alguseni neli kuud, ja see pole mitte harilik. See-eest jid paljud lehik- ja torikseened tulekuga kuu-kaks hiljaks. Aasta 2004 oli murranguline ka seentega seotud his- ja seltskondlikus elus. Kunagi varem pole seeneteadlastele elektronpostiga nii palju fotosid saadetud, umbes pooltel juhtudest saime ka saadetisele nime anda. Knetraadi vahendusel tuli rohkelt ksimusi no umbes nii: Korjasin korvitie niisuguseid pruunikaid seeni, mille keskel on lohuke ja kbaral on jalg all. Ega need ometi mrgised pole? No mis sa muud oskad elda, kui et selliseid on Eestis mitusada eri liiki ja mned on ikka vga mrgised. Ajakirjanikud nudsid saagiennustusi. Teadlaste pikast jutust ot siti neile meel divad laused vlja ja trkiti ra mnikord isegi ilma oluliste moonutusteta. Inimesed tid toimetustesse huvitavaid seeni, ajakirjanikud aitasid selgust saada ja trkkisid ra ilusaid hiidmunade, kroonliudikute ja teiste pilte. Selle krval ilmus aga ka lehekljelisi thilobasid sellest, et seenel oli kena kia ja tdi Masha korjas palju valgeid seeni. Mis thendab iges eesti keeles: kivipuravikke mitte aga eluohtlikke valgeid krbseseeni. Ainult kivipuravik jb kuivatades heledaks, sellest ka tolle seene venekeelne nimi beli grib. Teised puravikulised on kuivatatult ige tumedad. Olgu nagu on, seened on viimase kahe aastaga moodi linud. Ajakirjanike keeles elduna: see teema mb.
Vlismaa uudis eist on thtsaim, et Planta Europa looduslike taimede kaitsele phendatud neljandal leeuroopalisel konverentsil Valencias lisati kigi oluliste dokumentide ja tplaanide teksti sna taimed jrele ja seened. Nii tunnustati needki elusolendid hoidmist ja kaitset vrivaks vrdselt taimedega. Saksa Mkoloogia Selts kuulutas oma aastakoosolekul 2005. aasta seeneks omaprase puguseene Astraeus hygrometricus. Ladinakeelse liiginime niiskusemtja on ta saanud maathte meenutava viljakeha vliskihi kitumisest. Kuiva ilmaga mbritseb see marat viljakeha tihedalt, kaitstes seent rakuivamise ja putukate eest. Viie minuti jooksul prast vihmasaju algust prdub 713 hlmaks lhestunud vliskest pahupidi ja tstab eoseid sisaldava viljakeha siseosa krgele les. Kui mni vihmapiisk seda tabab, tuseb tipuavast les eoste pilveke, mille huliikumine eemale viib. Nii nitab selle seene kuju meile tnuvrsel viisil ktte, kas ilm on kuiv vi sajab praegu vihma. Seen on keskeurooplane, kuid teda on vanasti nhtud ka Ltis ja pea ta meilegi ei jua kui viimaste aastate imelikud ilmad tavaliseks muutuvad.



Erast Parmasto - Seenevana
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet