Kui Eestis üldse on maailmakuulsaid keskkonnaobjekte, siis on selleks Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla. Juba eessõna radioaktiivne tagab, et asja vastu huvi tuntakse ka mujal kui Maarjamaal. Lähemad naabrid, eriti üle-lahe-soomlased, teavad juba täpsemalt, et tegu on hoidlaga, mis ohustab Soome lahte mitte niivõrd radioaktiivsete ainetega, kui raskmetallide ja nitraatidega.
Nüüdseks on veel paari aasta eest üsna stalkerlikult mõjunud mägi saanud endale kõige hallima ja tavapärasema ilme, mida vaid ette saab kujutada. Mäel, kuhu torude otsast jooksis lillakaskollane vedelik, kus vohas kummalise kooslusega taimestik ja kust iga vihmasagaraga valgus merre kilode kaupa rammusat ainet, mis vetikaid vohama aitas, on nüüdseks peal kasukas, mis koosneb vaid savisegusest kruusast.
9. novembril tähistati Sillamäel ühe töö lõppu. Selleks päevaks oli nelja aasta jooksul mäe otsa veetud 1,7 mln m3 pinnast. Mis kokku läks maksma 50 miljonit krooni.
Järgneva kolme aastaga kavatsetakse mäele ehitada vettpidav kate. See tähendab vedada vaheldumisi savi ja kruusa, nii et mägi veel kolm meetrit kõrgemaks saaks. Lõppkatte täpsem koostis selgub katseväljakul, kuhu on kantud kokku viiest eri pinnasekihist koosnev hunnik.
Siis saab täis ka kümme aastat aktiivsest tegevusest.
Sillamäe tehas, AS Silmet oma tegevust ei lõpeta, lisandub üha uusi alasid. Möödunud aastal käivitus uus jäätmekäitlussüsteem, mille tulemusena lisandus kaks uut toodet – väetised ja ammooniumbifloriid. “Nende lähteaineks on varasemad tootmisjäätmed,” kinnitab AS ÖkoSil juhataja Tõnis Kaasik.
Kogu seda Eesti kõigi aegade suurimat keskkonnaprojekti rahastasid Põhjamaad, EL ja Eesti riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.