6/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Kuldsema rebuga muna saladus

tlust, et kana muneb nokast, mletavad lapseplvest kik. Tavaliselt seostati seda kanalt saadud munade hulga ja suurusega. Kuid kanade nokaesine mjutab oluliselt ka munade biokeemilist kvaliteeti.


Ehkki muna on biokeemiliselt koostiselt pea tiuslik, sest temas peavad leiduma iges vahekorras kik vajalikud hendid tibu arenguks, soovivad inimesed selle koostist veelgi tiustada.

Lisandvrtusega kanamunade sihiteadlik tootmine algas maailmas pea veerand sajandit tagasi. Kigepealt ilmusid turule vitamiiniga D rikastatud munad, seejrel omega-3 rasvhapeterikkad munad nendest ainetest napib eriti phjamaa inimese toidulaual. Ja nd vime osta ka vga kollase rebuga mune. Kikide selliste munade tootmistehnoloogia on tegelikult phimtteliselt sama. Kanade sdale lisatakse iges hulgas ja vahekorras mitmeid vajalikke bioaktiivseid hendeid, mis lpuks vrindatult ka muna koostisse juavad. Oluline on see, et kanade tervis ei kannataks, munatoodang ei vheneks ning munakoore kvaliteet ja munade maitseomadused oluliselt ei muutuks.

Tugevalt kollaseks vrvivad rebu? Kuldse rebuga munade saladuse mistmiseks tuleks tutvust teha henditega, mis aitavad kaasa munarebu kollaseks muutumisele. Rebu vrvus ulatub kahvatukollasest tumekollaseni. Rebu pigmentidest on thtsamad eesktt rasvlahustuvad ksantofllid, seejrel karoteenid ja lpuks vesilahustuvad ovoflaviinid. Roheliste taimede lehed ja porgandi juuretkikesed moodustavad karotenoididerikka sda, mille smisel juavad rasvlahustuvad vrvained kanade organismist ka munetud munadesse. Et vabapidamisel olevate kanade sgilaud on palju rikkalikum vrreldes puuri vangistatud munejatega, siis on arusaadav, miks kodukanade munade rebud tavaliselt hsti kollased on. Tsi, spetsiaalse stmisega saab ka puurikanade munarebud kenalt kollaseks muuta, ja sellega on ka suurtootmises algust tehtud. Tugevalt kollaseks vrvivad rebu erinevad karotenoidsed hendid. Nende hulka kuuluvad nii karoteenid kui ka ksantofllid. Karoteenide (ldvalem C40H56) vrvus ongi tingitud sellest, et neis on palju kaksiksidemeid. Just see ulatuslik kaksiksidemetega molekuliosa neelab kindla lainepikkusega kiirgust nhtavast valgusest ja paistab vaadates meile vrvilisena. Kehtib seos, mida pikem on kaksiksidemetega ahel, seda punasema hendiga on tegemist. Lisaks punasele vivad karoteenid olla ka kollased vi oranid. Tuntum karoteenide esindaja on beeta-karoteen, mis annab taimeriigis vrvuse paljudele viljadele (paprika, krvits) ja silitusjuurtele (porgand). Muide, nimetus karoteen tulenebki ladinakeelsest snast carota, mis tlkes thendab porgandit. Tomat vlgneb aga oma punapsksuse eest tnu hoopiski lkopeenile, mis samuti karoteenide hulka kuulub. Ka sgisel vrvi muutvate lehtede vrvikirevuse heks phjustajaks on karoteenid.
Vrskel munal on rebu mmargune ja koos olev, eraldudes munavalgest jrsu piirdega ning taldrikule lahti ldult silitab oma esialgse kuju. Mida vanem on muna, seda lamedam on rebuosa ja seda rohkem valgub rebu ka toores munas laiali. Tasub teada, et munarebu seedub ja imendub inimorganismis nii toorelt, pehmelt kui ka kvakskeedetult.
Keetmisjrgselt vrvub munadel rebu pindkiht sageli tumedaks. See on tingitud munavalge vvlit sisaldavate valkude lagunemisel eralduva vvelvesiniku reageerimisest rauaga. Moodustuv raudsulfiid annabki kauakeenud muna rebu pinnakihile tumeda varjundi.

Karotenoidide thtsus munejatele ja munade sjatele. Lisaks sellele, et tumekollane rebu pakub silmale rohkem rmu kui tema kahvatu analoog ning sellistest munadest tehtud kpsetised on kaunid, on karotenoidid soodsa mjuga loomorganismi tervisele. Lindude jaoks on karotenoidid vajalikud nii organismi kaitsessteemides, kauniks vlimuseks kui ka investeeringuks jrglaste heaolusse. Organismi kaitsel annavad karotenoidid panuse nii immuunssteemi paremaks toimeks kui ka vabade radikaalide ohjamiseks. Viimasel juhul tegutsevad knealused hendid organismis antioksdantidena. Vlimuse vallas kujundavad karotenoidid suleliste noka, jalgade, rasvkoe ja suliskatte vrvust. Viimane tegur on oluline niteks sugulises valikus. Jrglaste puhul on jllegi oluline rebu pigmendirikkus, mis varustab embrot arengu kigus nii antioksdantide kui ka vitamiiniga A. Jtame nd munejad rahule ja vaatame, milleks inimesele karotenoidid kasulikud on. Esmalt peab mainima loomulikult beeta-karoteeni seost vitamiiniga A. Nimelt saab meie organism he beeta-karoteeni molekuli lagundamisel kaks molekuli vitamiini A. Neid looduslikke hendeid, mis on vitamiin A eellasteks, tuntakse ndisajal poolesaja ringis. Kasu on nendestki vrvilistest pigmentidest, mis organismis vitamiiniks ei muutu, nemad toimivad meis kui antioksdandid.
Toidu karotenoidid annavad oma panuse ka meie naha kaitseks ultraviolettkiirguse eest, takistavad piisaval olemasolul teatud kasvajavormide kujunemist ning vldivad silma vrkkesta kahjustusi. Karotenoidsete hendite letarbimise oht vib tekkida eesktt vastavate preparaatide liigpruukimisel, tavalise segatoidu smisel seda hirmu pole. Organism reguleerib kll knealuste hendite omastamist imendumise piiramisega soolestikust, kuid krvalnhuna moodustub siiski kollakas nahavrvus ehk hperkarotenodermia.
Praktiline meelelaad on viinud inimesed juba ammu mttele kasutada karotenoidseid hendeid toiduvrvidena rasva sisaldavates toiduainetes. Ja nii leiamegi koondkoodi E160 alt erinevaid karoteene, millega toonitakse margariine, kastmeid, kondiitritooteid, maiustusi, konservide sisu jne. Unustatud pole ka ksantoflle, thisega E161. Nemad annavad kollaka vi orani vrvuse eesktt erinevatele maiustustele.



Urmas Kokassaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet