6/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Mgra mrgid

Tarkade reklaamitegijate tahtel mllas sel aastal televiisoris mger. Nojah, las ta siis mllas, tuli ehk mnele meelde, et meil selline kentsakas loom pooleldi karu, pooleldi mutt lepea olemas on. Sest kui augustikuus pole kaerapllu res just vga keeruline iget karu trehvata tuleb vaid videvikus, kannatus kaasas, passima minna ja mutt va tuhnikloom on oma mtastega niikuinii pea igas aias jalus, siis mger inimese silma alla ei satu. Paljud jgridki on teist vaid paar korda ninud urust kinni ptuna ja juba manalamehena.

Remek Meel
Et mger kellelegi suurt kahju ei tee, sma pole teda harjutud kuigi liha olla proovinute teada nagu segatoidulisel loomal ikka, ainult et keeritsussi tis ja mehe maa alt kttesaamisega on ksjagu tegemist, seiklebki ta inimese jaoks pigem lauludes ja reklaamides. Jttes oma mrgid, thised ja paroolid pigem enda teada. Meie vime vaid oletada, millised need olla viksid.

Hrushtshovkad. Mgra esikpad pole lusti suured ja vimsate knistega. Nendesinaste abivahenditega urgitseb mger endale uru. Koobastikukngas asub enamasti leht- vi segametsas, sageli soo ligiduses. Urgudega on mgral keerulised lood. Vilunud vaatleja vib eristada lihtsamaid suvila-urge ning labrintseid mitmekorruselisi ees-, taga- ja krvalustega talvekortereid, mille alumised toad vivad asuda koguni viis meetrit maapinnast allpool. Seda muidugi juhul, kui phjavesi veel sgavamal pesitseb. Kord hes kaevamisklbulikus knkas vi nlvakus uuristamistd ette vetud, paneb mger hepereelamu asemel hakkama terve hrushtshovka, kuhu kolib sisse mitu perekonda. leaedsed. Vahel kolivad mkrade paljukiguliseks uuristatud korterelamusse ka rebased. Mgrad-rebased saavad phimtteliselt koos elatud kll, vahel murravad ksteise poegasid. Mis mgrale rebase juures ei meeldi, on vaderi kasimatus rebaseurud haisevad allatuult inimeselegi tuntavalt mitusada meetrit, mida siis veel hea haistmisega elajas tundma peab.

Peldik ja elusalt matmine. Ise hoiab mger oma elamises puhtust. Osa umbkike tidavad peldiku lesannet. Sinna lheb mger kangile siis, kui tal ue just muud asja pole. Tunnelitipp tis tehtud, mrib mger peldiku kinni. Kll teine mger vib vihastada, kui ta urgu laiendades hdakoha kogemata jlle lahti kaevab.
Juhtub mni liigikaaslane kodus surema, sngitatakse ka tema mnda umbkiku. Elusalt matmine vib osaks langeda thelepanematule urukoerale vi muule sissetungijale, kelle mger pesalabrindis tupikusse eksitab ja siis ainsa vljapsu kinni ajab.

Voodihgieen. Mger on kva voodihgieeni austaja magamisurgu vooderdavat lehe- ja samblamaterjali vahetab ta suve jooksul mitu korda. Nojah, tegelikult ei viska loom peetud linu minema mitte toreduse prast. Vana kljealust ra koristades loodab mger vabaneda erinevatest parasiitidest, kes ennast pimedas ja soojas urus sna mnusasti tunnevad.

Hoov ja rajad. Liiva, mis pesamge seest nsaks uuristades le jb, paneb mger koopa sissekigu ette maha. Nii et poole me peale tekib maastikuarhitekt mgra vilunud kpa all uus mgi nagu nina keset ngu.
Nina alt lhtub inimsilmagagi jlgitav rada, mis kaob metsa alla vi soo suunas. Seda mda srgib mger toiduretkele.

Meelehter. Mger on segatoiduline korilane. Raske ja kohmaka kere tttu pole tast lihtsalt suuremat tagaajajat. Tasast srki lastes pistab mger kinni kik taimsed ja loomsed objektid, mida hel elajal sa snnib. Soos lhevad kaubaks konnad, rstikud ja linnumunad, marjad niikuinii. Kuivemal maal sb mger hiiri. Tuhnib kndude seest tuke. Vihmauss, va valguvorst, maitseb mgrale hea. Raibet ei pane mees pahaks. Kaera sb nagu karu.
Leides liivasest metsast pisikese lehtri, mille phjas prlendab meetilk, vib kindel olla mger on maamesilaste pesaga ks-null teinud.
Sgiseks on loom rasvas poole paksem kui kevadel. Tehke jrele!

hismagamine. Rasvavaru seljas rappumas, kaob mger hilissgisel urgu, kratsib liiva- ja lehehunniku ukse ette ning laseb silma looja. ratus taliuinakust on mrtsis. Kevadel sndinud pojad heidavad tuttu koos emaga.
Lase loom olla. Kui khrik jb pdraajus sageli kttidele jalgu, siis mger pdrajahi-aegu paarikmnekilone peletis knnib teda kinni hoida ritava koera eest lihtsalt minema.
Mgra kttimine on kohaliku urukoeraga vana jgri kel on aega ja viitsimist hobi.
Et apteegis enam mgrarasvast valumret pole ja eluka karvadest pintslite tegemine on ka unustusse vajunud, pole inimesel mgra juurde asja. Kui just ktt pole harjunud mgra liha sma. Nagu hundid-ilvesed seda vahel teevad.
Mis sest mgrast puutuda, tasase sigijana on tema arvukust ju suhteliselt lihtne kigutada.



Rainer Kerge, SL htuleht
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet