6/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Omal ajal
Kilekotte veel ka hele plvkonnale?

Erinevate prognooside jrgi jtkub musta kulda 3070 aastaks. Kui kskord nafta otsa lpeb, kas suudame selle asendada le muuga? Nafta ja selle saadused pole ainult ktus bensiin, petrooleum ja lid vaid see on lhteaineks tuhandete toodete saamisel ja orgaaniliste ainete snteesil. Kilekottidest kuni ravimiteni. Ibuprofeenist vikarbini.


Avame klmiku ukse.
Klmiku plastosad on kelmematerjalidest ning polmeeridest. Kastmed ja videks on plastanumates, toiduained kilekottides, sgavklmikus on marjad ja puuviljad plastkarpides. Kik need kotid ja karbid on valmistatud nafta pritolu polmeeridest.
Toas meie mber on plastikmbel vi mblidetailid; pranda- ja laematerjal ning aknaraamid on plastikutest; teleri, raadio, videomaki korpus ja detailid, vaipkatted ja kardinad, tapeet kikjal on tehismaterjalid, mis prinevad naftattlusest. Apteegikapis on valdavalt naftasaadustest snteesitud ravimid nafta on lhteaineks niteks paratsetamoolile ja ibuprofeenile. Parfmid, meikimisvahendid, seebid, ampoonid ja pesupulbrid baseeruvad nafta ttlusel saadud ainetel, lidel, lhna- ja vrvainetel. Analsime toiduainepakendit, vaatame, millele osutab pakendile trkitud Euroopas lubatud lisaainete E-kood. Toidu koostises esinevad snteetilised vrv-, lhna-, maitseained, konservandid, emulgaatorid jm lisandid on thistatud numbritega, osa neist kujutavad endast erineva koostisega orgaanilisi hendeid, mille lhteaine on nafta. Toitainete silitusainetest on nafta ttlussaaduste abil valmistatud niteks bensoehape, propaanhappe soolad ja estrid.


Naftatooted ohustavad tervist.
Naftatoodetest saadud hvedega kaasnevad paraku ka haigused ja keskkonnareostus. Intensiivpllumajandus pole meldav pestitsiidideta, ent naftast saadud mrkkemikaalid ning taimekaitsevahendid kanduvad huvooluga ja veega laiali. Mrkkemikaalid kuhjuvad jkainetena toiduainete pinnale ja toiduainetesse. Nende mrgisuse tttu tuleb aedvilju ning marju hoolikalt pesta, kuid kik kahjulikud ained siiski nii ei eemaldu. Pllukultuuride kasvatamisel, silitamisel ja transpordis kasutatud pestitsiidid, fungitsiidid jm satuvad koos toiduga elusorganismi ning vivad phjustada mrgistusi ja haigusi.
Kui klastame ostukeskuses vaiba-, ehitusmaterjalide vi vrviosakonda, siis tunneme juba kaugelt ebameeldivat lhna, mis vib panna kurgu kipitama ning teeb silmad ja nina vesiseks. Need tunnused hoiatavad meid ohu eest. Vga paljudel juhtudel me aga lhna ei tunnegi, kuid vime saada siiski ohtliku mrgistuse. Seeprast soovitatakse vastostetud vaipu ja teisi lhnavaid esemeid ning materjale mitte kohe kasutama hakata ega viia eluruumidesse, vaid hoida neid eelnevalt vrskes hus vi rdul, et vltida mrgistumist eralduvate ainete lhnadest. Aeglaselt eraldub plastesemeist, vaipadest ja tekstiili materjalidest hku kahjulikke saasteaineid. Niisuguse mbli ja tekstiili materjalidega ruumides tekivad kergesti staatilised elektrivljad, mis hirivad enesetunnet, phjustavad peavalu, vsimust, halba enesetunnet ja allergiat. Paljudest puhastusainetest, plekieemaldajatest vi prandavahast satub hku ja inimnahale mrgiseid aineid; toidunudest aga, niteks teflonpannist, valmistatavasse toitu kahjulikke fluorihendeid. Snteetilistest materjalidest ihupesust ja tekstiilesemeist satub kahjulikke aineid naha kaudu organismi.
Paljude plasttoodete (kilekotid, snteeskautshukist ja tehisnahast esemed) pletamisel satuvad elukeskkonda rmiselt mrgised dioksiinid (kantserogeenid, teratogeenid). Statistika kinnitab, et paljud tulekahjuohvrid on hukkunud plemisel tekkinud mrgistest ainetest.
Praegu toimib meie maailm sna otses mttes nafta jul, ehkki kige optimistlikum prognoos nafta jtkumiseks on vaid 90 aastat, see eeldab veel uute maardlate avastamist. Selle maavara ammendumist on ennustatud kaua. Juba 1930. aastail arvati, et naftat jtkub 3040 aastaks. Mdunud sajandi kahel viimasel aastakmnel prognoositi ka paljude teiste loodusvarade peatset lppemist: thtsamad tina-, plii-, hbeda- ja kullamaardlad arvati ammendatuks 20. sajandi lpuks. Nii siiski ei juhtunud. Uute uurimismeetoditega on phjalikumalt hinnatud maavarade ressursse ning 21. sajandi lpuks arvatakse enamik metallide, nafta- ja maagaasimaardlaid ammenduvat. Ainult kivise- ja rauamaagivarusid eeldatakse kauem jtkuvat.



Hergi Karik, TP emeriitprofessor
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet