6/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Klarahvas astus kodujrve kaitseks vlja

Shokeeriv on see, et looduse ilu pole mingi argument, imestab Vrumaa muusik ja laululooja Kait Tamra, kes koos teiste Pindi ja Paidra klaelanikega ritab kaitsta oma kodukoha kaunist puhkeala Paidra jrve mbrust kinnisvaraarendajate plaanide eest. Kena puutumatu mbrus iseenesest justkui polekski vrtus. Alati peab otsima mnda sammalt vi mutukat, mida antud piirkonnas saaks kaitsta, kurdab Tamra.

Lasva vallas asuv Paidra jrv on ks tuntumaid puhkekohti, kus kivad ujumas ning piknikut pidamas nii kohalikud, vrulased kui ka kaugema kandi rahvas.
hel pool jrve on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puhkeala, kuhu on rajatud lkkekoht ja piknikuplats. Kui suvisel ajal riigimetsa puhkealal kitsaks lheb, jtkub suvitajaid ka teisele kaldale, mis on eramaa. Puhkajate tulevik nis helge kuni selle sgiseni, mil maatkk mdi O Fastmanile. Uus omanik tahab jrve rde ehitada eramud.
Kohalikud ja Paidra res puhkav rahvas on kinnisvaraarendajate plaanide vastu. Paidra jrve kaldal pole kunagi asunud htegi maja, kinnitab Tamra. Kes siia enam ikka puhkama tuleks, kui le jrve kellegi teise elamine paistab. Selliseid tisehitatud jrvekaldaid neb kikjal Soomes. Meie Eestis viksime oma loodusega arukamalt mber kia.

Jrve rest raiuti plispuid. Uus omanik langetas jrve lhedal ligi 2600 tihumeetrit puid. Jrve rde on kll riba metsakest jetud, nagu seadus ette neb, aga kogu pilt neb hale vlja, pole enam vana plismetsa: lugesin hel knnul 130 rngast, on Kait nukker. Seda metsategu kuidagi ra hoida poleks saanud iguse seisukohalt sest eramaal on omanikul igus ju teha mis tahab. iglusest pole aga mtet rkida, keegi ei arvesta sellega, et see mets oli puhkealaks ja marja-seenemetsaks paljudele. On vist kahte sorti metsaomanikke, kommenteerib Kait. Need, kes tahavad ostukulu kohe tagasi saada ja metsa maha raiuvad. Ja teised, kes soovivad, et ka nende lapsed ja lapselapsed plispuid neksid. Metsast saab puid vtta nii, et seda ei mrkagi. Ktteks ja majaehituseks oleks saanud sealt puid kll vtta ja isegi mgiks, nii et ostukulud tasa tuleks. Samas oleks mets ise alles jnud, teab Kait.

Vastuseis on suur. Meil vallas on 13 jrve. Kui neist he res tahetakse kinnisvara arendada, jb 12 jrve ikka alles, elnud Tamrale Lasva vallavanem, justkui lohutuseks. Sedasi argumenteerides juaks asi absurdini. Viks ka vita, et kui on 12 jrve, mme he ra, jb ikkagi ju tervelt 11, jne, kuni pole enam htegi ning kik jrve red on tis ehitatud ja eraomanike ktes. Thtsam on siiski lhtuda konkreetse jrve vrtustest, mitte abstraktsetest numbritest. Kohalike iguste eest seisvale Tamrale anti ka mista, et rgu ta sekkugu risse, et selliseid nagu tema, on elanike hulgas ainult 2 protsenti selliseid ullikesi, kes mbruskonna ilu silimise eest seisavad ja suurt ri hinnata ei oska. Siiski, Kaidi-suguseid pole vaid 2 protsenti. Kogu mbruskonna kohalikud on Paidra jrve kaitsma asunud. Kui Vrumaa Teatajas ilmus esimene artikkel Paidra vastuseisust, tulid vrulased ja ka kaugema kandi rahvas oma harjumusprast puhkeala kaema, ning taheti ka vga allkirju Paidra kaitseks anda.
Netikommentaarides tdeti: Kui testi tahetakse oma valda rikkaid elama, siis peab vlja pakkuma mne muu koha, kuid jtke Paidra jrverne ala rahule. Seal kib ikka suviti vga palju rahvast ja mbruskond on ilusasti korras. Just seal on tkike sellist loodust, mille le me tna uhked oleme ja mille kaudu pame siiakanti turiste meelitada, kes hindavad rahu ja vaikust.

Kes keelab ehitamise? Kinnisvaraarendaja O Fastman on teinud avalduse detailplaneeringu algatamiseks kinnistu jagamise eesmrgil, mis thendab, et maatkki ritatakse mitmeks osaks likuda. Selge, et sinna planeeritakse mitmeid elamuid, rohkem kuli klarahvale meeldiks. Siiski vivad kohalikud detailplaneeringu vaidlustada. Lasva vallavanem Jri Nassarilt klarahvas tenoliselt tuge ei saa, kuna too soovitab kompromissini 5-6 elamuga leppida. Klaseltsi arengukava aga mingit kinnisvaraarendust jrve res ette ei ne. Omaette ksimus on, mis tulu tuseb vallale klarahvaga vastuollu minnes? Oma sna on elda ka Vrumaa Keskkonnateenistusel. Koosts omavalitsusega on kavas puhkeala eramaal silitada just tulevase detailplaneeringu kaudu, lubab Ena Poltime Vrumaa Keskkonnateenistusest ning kinnitab, et paiga ilu tahetakse silitada ning maastiku vrtus ei tohi vheneda. Aga kas see nnestub? Selge on see, et nd lheb vitluseks. Vhemasti nukogude ajal oli asi selge Paidra mbruskond oli vormistatud puhkealaks. Sellisena viks ta ka silida.

Jrvevesi on imeliselt pehme. Paidra jrve mbrus on nn Palumaa maastike ks esindusalasid. Seljaga jrve poole seistes haarab silm tepoolest erakordselt kaunist, kutsuvat ja valgusrohket mnnimetsa. Sekka kasvab kaski, prnasid ja kuuski.
Paidra jrv on unikaalne ka oma pehme vee tttu. Seal on silinud vhetoitelistele jrvedele iseloomulik kooslus, mis on rmiselt tundlik igasugusele reostusele.
Olen Paidra jrve res kinud alates 1982. aastast. Siis klastas seda jrve vga vhe inimesi. See jrv on fantastiline, vesi on pehme keha prast ujumist on siidjas, ja kuldesemed, mis ujudes on kes vi kaelas, muutuvad sravaks.
Praegu on klastatavus tusnud, ei ole seda vaikust ja rahu mis 1980-ndatel, aga viimastel aastatel hoolitsetakse mbruse eest vga hsti. Kui on allkirju jrve re puutumatuse kohta vaja, siis annan rmuga, kommenteerib ks Paidra jrve austaja
Vrumaa Teataja netikljelt.
Peaasi, et siia elamuid ei tuleks, arutleb Kait. See rikuks nii puhast mbrust kui ka muud. Meie loo vti on, et kki ikka saab paha vastu! Raha ja vimu vastu, loodab Kait. Aga seda peab tlema, et klaelule on see probleem kaasa aidanud, on inimesi omavahel sidunud. Ka see on vrtus.



Heiko Kruusi, Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet