Jõulude ajal kaunistame kuuski kõikvõimalike ehetega. Lugematud värvilised ja värvimata plastkuulid on pilkupüüdvad tänu valguskiirte peegeldustele nende pinnalt.

Poodides müüdavad kuulid on enamasti plastist ja nende pealispind ei ole sile. Seetõttu on ka peegeldused natuke laialivalguvad. Kui sahtlinurgas on veel vanaemadeaegseid klaasist kuusekaunistusi, siis need annavad kindlasti parima kujutise.
Iga kuul moodustab kumera reflektori, millelt paistab miniatuurne ja moondunud kujutis.
Paneme kuuli lauale ja näeme, et meie pea asub pildi keskel, keha hakkab servade suunas imelikult laienema ning kogu peegeldunud maailm meie ümber on servadest piiratud.
Vaatleja silma ja kuuli vahelist sirget nimetatakse vaatekiireks. Kuuli servad kõverduvad allapoole ja sealt algab vaatehorisont ehk piir, millest allpool asuvaid objekte näha ei ole. Kahe kuuli omavahelised peegeldused tekitavad peaaegu lõputute moonutatud ja peegeldunud maailmade sarjasid. Need on nähtavad kuulide puutekohas järjest vähenevate ovaalidena. Igas sel­lises ovaalis asub vastasasuvalt kuulilt peegeldunud ümbruse kujutis. Lõpuks hajuvad kujundid peegelpindade ebatasasuse tõttu ja muutuvad mitte eris­tatavaks.
Asetades kaks kuuli tasapeeglile, võib tekitada nelja suure ja kaheksa väikese kuuli kujutised.
Kolm kuuli tekitavad kuus kahanevat omavahelise peegelduse ovaali ja musta kolmnurga nende keskel. Kolmnurka asetatud pliiatsi kujutis kõverdub kõigi kolme kuuli pindadel.
Nii võib jõulukuuse ehetega katsetades luua erakordselt mitmekesise peegelkujutiste maailma, mis võib olla huvitavam kui Lewis Carrolli poolt loodud “vaata-läbi-peegli” maailm.

NB! Kauplustes pole tänapäeval klaaskuule enam saada, müügil on valdavalt plastikehted. Klaaskuule tasub turule vanakraami hulgast otsima minna!