5/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

JUHTKIRI
Prgisorteerimine - luksus vhestele

Iga tallinlase kohta tuleb aastas 386 kilogrammi olmeprgi. Kujutlege hetkeks seda mekrgust hunnikut. Seni rndab enamus sellest prgimele. Kui saaks vhemalt poolegi vlja sorteerida ja taaskasutusse anda, oleks ju igati parem.
Eesti Vabariigis on aga prgisorteerimine luksus. Praeguse seaduse jrgi peab korterihistu slmima iga pakendiliigi kogumiseks (plast, klaas, paber jne) eraldi lepingu prgifirmaga ning iga uue konteineri muretsemiseks maksma. Ja vastutama sisu eest. Loomulikult on sellises olukorras lihtsam tellida vaid ldprgi kast, kik hte loopida. Kui on eraldi viis konteinerit hoovi peale, nuab firma ka vastutamist nende sisu eest. Nii et, kui keegi on visanud tossava koni paberikonteinerisse, nuab firma selle eest topelttasu, sest peab vedama sodi ikkagi prgimele. Arusaadav, et seda 15. maist kehtima hakanud seadust eriti titma ei kiputa rohkem kui viie korteriga histul peab olema vhemalt papi- ja paberikonteiner. See maksab ju lisaraha, aga kellel seda on?
Saksamaal on asi lahendatud nii, et kige kallim ksikisiku jaoks on tekitada ldprgi ehk prgimele veetavat sodi seda, mis Eestis on kige odavam. Aga taaskasutatava prgi vedu ei maksa ksikisikule midagi, selle maksab suures osas kinni Saksa tstus kes esmajoones prgi ju toodab. Saksmaa nitest on, mida ppida et kuidas motiveerida inimesi sorteerima.
Meil on prgisorteerimine aga luksus.
Ka need ksikud avalikud prgi liigiti kogumise konteinerid, mis le Tallinna linna paiknevad, nivad olevat meldud selleks, et keegi kusagil oma aruandes saaks vita: Jaa, sorteerime Tallinnas prgi, sorteerime. Tegelikkuses on olukord teine. Mille muuga seletada seda, et ksitletud tuttavatest enamus pole kogumiskonteineritest undki ninud ega tea, kus need asuvad. Sest nende asukoha aadressid ei ripu niteks trepikodades leval. Omal kel kaugetest hoovinurkadest inimene neid naljalt les ei leia ega pole ka keegi julgustanud, et nd sorteerige oma prgi ja viige neisse konteineritesse.
Hea kll, need vhesed avalikud konteinerid vib siiski rahule jtta. Sinna saavad vhemalt kik usinad ja entusiastlikud oma sorteeritud prgi toimetada. Ei saa elda, et meil htegi vimalust pole. Linn maksab need kinni ja rahu nendega.
Lppu veel vike mttetera. Loomulikult pole sorteerimisel mtet ilma teadvustamata, et prgi hulka tuleb vhendada. Mitmekordsed pakendid, uute asjade tarbimine see kik tegelikult nullib ra sorteerimise. Kui tarbimine kasvab - ehkki me samal ajal aina usinamalt prgi sorteerime ja taaskasutusse anname - juhtub see, et summa summarum on ravisatava (loe: mitte taaskasutatava) prgi hulk ju sama suur.
nneks jb lootus, et inimene, kes oma prgi sorteerib, ka neb, kui arutult palju seda on, ning ei kipu kergekeliselt endale liigseid tarbeasju soetama.



Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet