5/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

SEENEVANA
Kas leidub ainult Eestis kasvavaid seeni?

Viidume looduskaitseala loomise heks phjenduseks oli sealne saaremaa robirohu leiukoht. Seda taime on leitud ainult Saaremaalt. Ka mitmeid hunditubakaid on teada ainult Eestist. Tegemist on aga mikroliikidega, mille paljunemisviisi tttu nende emaliigist pisut erinevad populatsioonid jtkavad erisusi tasandava ristumise puudumisel omaette elu.

Kas ainult Eestile omaseid liike leidub ka meie seente seas? Siit on kirjeldatud kmneid teadusele uusi seeneliike, nende tekkekohaks pole aga olnud Eesti. Napilt viisteist tuhat jajajrgset aastat on thiselt lhike aeg seente jaoks, mille liigid on vhemalt osalt psinud kmneid miljoneid aastaid. Varem vi hiljem on eesti liike leitud ka naabermaadelt, vi siis on nende iseseisvus osutunud kaheldavaks.
Ligi veerand sajandit tundus erandiks olevat kadakatarjak, endise nimega ebajasmiini-tarjak, Oxyporus philadelphi, mida esmakordselt leidsin 7. oktoobril 1951 Puhtu ornitoloogiajaama peahoone eest vana ebajasmiini narmendavalt koorelt. Aastatega lisandus Eestis ha uusi leide alguses vaid ebajasmiinilt , kust teda eriti hoolega otsitud sai, siis aga loometsades kadaka, harva ka kuuse ning saare surnud vi mahalangenud okste allklje koorelt. Allpool toodud kaardil on mrgitud seene esinemine 10 x 10 km suuruse vrgustiku ruutudes.

Viimane pelgupaik Eestis. Tutvustasin seda ige madalate valgete pooridega liibunud torikulist paljudele Euroopa mkoloogidele ehk leiavad nad seent ka omalt maalt? Ei leidnud, kll aga ma ise 1971. aastal Ees-Aasias, Trkmenistanis Kopetdagi mgede poolkrbe vsastikes ja kadakametsades hel kestendava koorega psaliigil (Hymenocrater). Hiljem ka Venemaa Kaug-Idas, Primorje krais kahes kohas ahtalehise ebajasmiini koorel. Veel kakskmmend aastat hiljem leidis Peter Vampola sama seene kaks eksemplari Praha Rahvusmuuseumi herbaariumist, ks neist kogutuna Tehhist ja teine Slovakkiast. Lisandus ka ksikleid Leedu Rahvuspargist.
Kuidas kll seletada peamiselt vaid meil leitud seene nii kummalist levilat? Leiupaigad Eestis ei nita liigi esinemise seotust merelise kliimaga, pigem on see tarjak, nagu meil pea samasuguse levikuga kadakanahkis, ks sooja ja kuiva armastav kserotermne organism. Oletatavasti on tegemist mitmekmne miljoni aasta vanuse, Ida-Aasiast prineva, praegu vljasuremise rel oleva reliktiga. Selle Euroopasse jnud populatsioon (isendite kogum) leidis kliimamuutuste tttu kord luna, kord phja poole liikudes Eesti loometsades sobiva, paraku vist kll viimse pelgupaiga. Nii on ta meil tie igusega vetud riikliku kaitse alla. Liigi maailmas psima jmine oleneb peamiselt meist. Vhemalt seni, kuni teda mnelt Aasia vheuuritud alalt juurde ei leita.



Seenevana - Erast Parmasto on EPMUE Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur.
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet