4/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamat
Milleks mulle uus puude mraja, kui ks juba olemas?

Owen Johnson ja David More
Euroopa puud
Tlkinud ja tiendanud Ivar Sibur, Olev Abner ja Anu Kaur
Eesti entsklopeediakirjastus 2005
464 lk.

Allen Coombes
Looduse taskuraamat. Puud ja psad
Tlkinud Mart Meriste ja Oliver Parrest
Varrak 2005
224 lk.

Euroopa puud on kige mahukam eesti keeles ilmunud puude mraja, selles on kirjeldatud enam kui 1500 Euroopa metsades, aedades ja parkides kasvavat vormi. Liikide kirjeldused ja illustratsioonid on mramise hlbustamiseks paigutatud krvuti olevatele leheklgedele. Iga suurema perekonna juures on nimetatud vtmeliigid ja kige thtsamad mramistunnused.

Kirjutasin selle raamatu tutvustust Eesti Looduse mainumbrisse ning olin laltoodud ligu raamatu kaanelt juba maha kirjutanud, kui kolleeg Jriado ti nha kuskilt misapargist toodud mnnioksa. Pealtnha nagu seedermnd, aga otsustasin vastomandatud teose proovile panna.
Okkad olid oksal viie kaupa pundis, seega on tegemist viieokkalise mnniga. Vtmeliikide loendis (lk 122) pakutakse viieokkalisi mnde seitse liiki, kelle okaste pikkus jb kikidel vahemikku kuni 10 sentimeetrit ja htki muud eristamistunnust ei anta. Vaid painduva mnni kohta eldakse, et tema okkad on tunduvalt jmedamad ja jigemad kui kahel eelmisel ja hulhed kigil tahkudel. No tore, viieokkalised mnnid on viiel erineval tahvlil, vaatame siis neid lhemalt.

Pilditahvlite juures muutub asi paraku veelgi segasemaks. Esimene neist, lk 132 kannab pealkirja Mnnid. Viieokkaline Endlicheri mnd peaaegu nagu sobiks. Kuid samal tahvlil on toodud teiste liikide loendis Mehhikost prinev ja eestikeelse nimetuseta Pinus hartwegii, kelle okkad vivad samuti olla viie kaupa kimbus, kuid on peened, jigad, hallikasrohelised. Pilditahvlilt selgub, et sellel viimatinimetatud mnnil on veel ks mramistunnus: kuivetu, kitsas vra. Kolleeg kinnitab, et nii testi oli: kasvas teiste puude vahel. Kuna see liik tundus siiski uskumatuna, vaatasin edasi.

Umbes samasugune asi kordus kigi lejnud nelja pilditahvli juures. Niteks lk 135 alpi seedermnnile joonistatud vra ulatub maani, krval kujutatud soomusmnnil algab see aga poolest puust, kusjuures viimasele on juurde kirjutatud maapinnani ulatuv vra. Igatahes tuli tunnistada, et botaanilistele teadmistele vaatamata ei nnestunud mul uue raamatu abil vhemasti seda mnnioksa kindlaks mrata.

Samaaegselt on ilmunud kirjastuselt Varrak teos Puud ja psad ehk uudne fotodega Euroopa puude ja psaste mraja. Taskuformaadis teosesse on mahtunud le 300 liigi kogu Euroopast. Mnde on teoses 15 liiki, seega peaks liigi tuvastamine tunduvalt lihtsam olema: valiku- ja seega ka eksimisvimalus viksem. Proovime siis seda.

Tegelikkuses on asi veelgi hullem kui eelmise teosega. Niteks lihtne tunnus okaste arv kimbus on mainitud kusagil taime kirjelduse keskel, kuid eraldi kastis ja suuremalt on vlja toodud liike mitteeristavad tunnused, nagu puu krgus, laius, itseaeg, levik ja sarnased liigid. Fotodel on kll juures okaste ja kbide pikkus, ent pole niteks okaste arvu kimbus.

Taskuformaadis raamatust ei saa teada, kas see puu ka Eestis looduslikuna kasvab vi teda meil parkides kasvatatakse. Philine tunnus mramisel on vra kuju, mis tegelikult abistab sna vhe: huvitav puu vib olla niteks liiga noor, et tal vra ldse kujunenud oleks, rkimata vimalikest puittaimede aianduslikest sortidest, erinevatest kasvutingimustest jne.

Mille abil siis peaks puid mrama? Varasemaid eestikeelseid puude mrajaid on sna palju. ks phjalikumaid on niteks kmme aastat tagasi ilmunud Olev Henno Puude ja psaste vlimraja teine trkk. Sellest raamatust leiab klassikalisi tees-antitees tpi mramistabeleid, autori koostatud mustvalgeid jooniseid ja erakordselt uduseid mustvalgeid fotosid. Pealtnha oleks taimede mramine selle abil samuti lihtne, nagu uute raamatute reklaamtekstides, ent tegelikkuses vidavad raamatu kasutajad vastupidist.
Niisiis, ilmunud puude mrajate abil pole kuigi lihtne puid tundma ppida, see nuab ksjagu pusimist. Selle ks phjusi tuleneb puudest enestest. Kui erinevate eestimaiste taimede hulk on enam-vhem 1500, siis Eestisse vi Euroopasse sissetoodud erinevate puittaimede hulka ei tea tpselt keegi, see on igatahes kordades suurem. Rkimata tuhandetest aretatud puude sortidest, mis vivad vlja nha hoopis teistsugused kui philiik. Seega peaks hea puude mraja hlmama kiki maailma puittaimede liike, seda on vist liiga palju tahta isegi kutselisel botaanikul.

Igatahes tiendavad raamatud ksteist hsti: mitme raamatu abil vib juda pris ige tulemuseni. Seetttu ongi vaja omada mitut puude mrajat ja endale ha uusi osta. Julgen kindlasti soovitada raamatut Euroopa puud, sellest leiab puudest ka muidu huvitavat infot. Varraku kirjastatud taskumraja kasulikkus on aga sna vaieldav.



Toomas Kukk
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet