5/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Prgisorteerimine Tallinnas - ainult entusiastidele

Kaks Looduse ajakirjanikku Tallinnast ritasid kaks ndalat oma prgi sorteerida. Kogumiskonteinerid on ju mnedes hoovides olemas, peale kirjutatud: plastik, metall, klaas. Selgus aga, et korralikul prgisorteerimisel pole vhemalt veel praegusel ajal eriti mtet pool pahnast, mida olime hoolikalt sorteerinud, rndas ikkagi prgimele.

MALLE PRGPEVIK.
1. pev Pudelid on autos kolksunud kaks ndalat. Kas kki mngult ei saaks? ksib abikaasa, kui torkan arbuusikoorele ette biojtmete koti. Tegelikult on meie stardipositsioon prgisorteerijatena keskmise tallinlase kohta isegi hea: paber lheb ahjuhakatuseks, klaastaara poodi ning ostes vldime lisapakendeid. Kuu ajaga tekkinud paber kginurgas ootab katlaruumi viimist ja pudelid on auto pagasiruumis kahe ndalaga kolksunud Eestile peaaegu et tiiru peale.
htul tekib ka prgikottide krvale tiesti tobe ost. Metallkarp kirjaga Suitsetatud lest lis suveniir Hiiumaa turult. Sellesse mahtus heal juhul 1,5 lesta. Metallkarbi kavatsen viia kogumiskonteinerisse.

2. pev Vrviline reklaam ajab nrvi. Hommikul on postkastis Stockmanni ajakiri ja Hobby Halli kataloog. Mlemad on kirjud ja heal paberil. Kogu maja post visatakse sisse vlisukse pilust, nii ei saa teiste korterite eest selle ette reklaamikeeldu panna.
Bussi oodates nen, kuidas titekruga naine paneb plastikpudeleid Valdeku poe krval asuvasse klaasi, tetra ja plastiku konteinerisse. Positiivne.
htul avastan, et olen pahaaimamatult ostnud pesupulbripaki, milles on plastikust dosaator. Tiesti kasutu jubin, seda enam, et tuleb kaasa pea iga pakiga. Pesupulbri doseerimine kib aga tunde jrgi, nagu toidu soolaminegi.
Mttetule lestakarbile lisandub Hiiumaa suveniir nr 2 tuulehaug omas mahlas.

3. pev Eramajas tekib prahti vhem. Tundub, et tna ei saa midagi viltu minna, sest ainult ttan ja ttan. Hilishtul hppan supermarketisse, ema tuleb klla. Ainus viga, et pakin pika kurgi kilekotti, oleks vinud lihtsalt hinnakleepsu peale panna. Muud kilekotid jtan vtmata.Prgi sorteerimine algab poest.
Kui ema suundub prginurga poole mingi paberinutsakas kes, vtan ette selgitust. Minu imestuseks saab ta asjast poole lause pealt aru ja ei topi jrgneva paari peva jooksul midagi valesse kohta. Tegelikult elab ta enamiku eramajade pensionridega sarnaselt ebateadlikku koelu paber lheb ahju, solk komposti ning plastikut ja klaastaarat peaaegu ei teki. Ndki ksib minu kest marjade toomise anuma, mis oli kunagi lahustuva tee purk, kohe oma kotti tagasi, et ma seda plastiku kotti ra ei viskaks.

4. pev Unistades kompostihunnikust. Pudelid loksuvad ikka autos. Sidame koduteele jva taaskasutatava prgi kogumise konteineri juurde, kuhu noor ema plastikut pani. See on triiki tis! Enam ei suru midagi sisse. Taara rndab tagasi autosse.
Esikus lb ninna nelja pevaga tekkinud poole kilekotitie biojtmete hais. Kui muu praht on taaskasutusse andmiseks prgi vahelt vlja sorteeritud, lheb allesjnu ruttu krima. Viin vlja. Tegu on aga mnusa kompostimaterjaliga arbuusi ja kartuli koored, krivad tikrid, mdanenud unatkid. Kompostikohta aga nelja korteriga majal ei ole, sest aed on tilluke. Kahele lillepeenrale selutakse mulda paar aastat vanast lehekdust.
htul tekib esimene ohtlik jde knelakipudel. Mu ainus kosmeetiline nrkus.

5. pev Konteiner ikka tis.
Lhme lapsega ratastega sitma.htlasik ontrollin poe juures olevat konteinerit. See on ikka triiki tis. Keegi on suutnud pealiskihiks veel suruda piimapakid.Avastame aga poole kilomeetri kaugusel,Mnnikul,
lhestikku kaks kogumiskonteinerit.

6. pev Plastikpudeli eest viis senti. Tna viin rattaga sites kik sorteeritu igesse
kohta ra. Vastuvtus saan autos loksunud pudelite eest 27 krooni ja 10 senti. Esimest korda elus annan ra ka plastikust joogipudeli,
see maksab viis senti. Niimoodi kokku tuleb suruda, praksatab pudeli petlikult lmmi taarapunkti onu. Miskiprast tuleb aga pudelil
kork ra kruvida ja minema visata. Kuigi ka see on ju plastik.
Konteineri sisu on keegi kepiga nii toginud, et see on natuke allapoole
vajunud. Surun sisse piimapakid ja meepurgi. Kahe konservikarbi prast teen 10-minutilise sidu Mnniku toruja konteinerini. Kalalist ja meest saan ktele imala prkkari lhna. Edaspidi loputan konservidest suurema saasta ra.

7. pev Mida teha knelakiga? Selleks ajaks olen vhemalt neli korda internetist vaadanud, kus asub lhim ohtlike jtmete andmise koht. Ikka ei suuda bensiinijaama vndata, et telise tibina ht knelakipudelit ra anda.

8. pev Koeratoit milline hais! Avastan jalgrattaga sites, et poole kilomeetri kaugusel kodust on veel ks konteiner. Olukord on Nmmel llatavalt soodus, kahe kilomeetri raadiuses on neli taaskasutatava pakendi konteinerit ja kolm taarapunkti. Sorteerimine on peaaegu kpas ja tundub oodatust kergem. Loputan kslaugumajoneesi pudeli ja ka kodumaise koeratoidu purgi. Viimaseks pean end sundima. Kel koer, see teab, kui jubedalt see roog haiseb, kus komponentideks muu hulgas soolikad ja veri. Koerale aga meeldib.

9. pev Kilekotile punane tuli? Loen varahommikul voodis soomekeelseid jtmematerjale nimega Jteopas, et teada saada, mida teha kilekottidega. Puhtamaid olen juba mitu aastat krvale pannud, et koeraga hommikul jalutades tnavalt junne korjata. Kas hakkliha vi kalaga mrdunud kile on plastik? iget vastust ei saa.
See kilekottide kogus hmmastab, ometi olen neid pdnud vltida. Eksisin korra vaid kurki ostes.
Helistan keskkonnaministeeriumisse. Peale mneminutilist muusikat saan vastuseks, et kilekotte Eestis ei koguta. Optimistlik noot on aga tetrapakkide suhtes. Kui konteineril on sna tetra, siis vib sinna panna. Kougin kaks mahlapakki kodus ldprgist vlja.
htul otsin vanalinnas mnd uut kohvikohta. Mulle lheneb noormees restorani kutsuvate kriitpaberist lehekestega. Mida sa teed, ei saa abikaasa minust aru, kui he vastu vtan. Minu automaatpiloot pole veel kostiili peal.

10. pev Kaks patareid lisanduvad knelakile. Viin teist korda konteinerisse vahepealse prgi, natuke piimapakke. Nd kolksub poekrvane konteiner thjalt. Tekib taas ohtlik jde, kaks patareid.

11. pev rge toppige mulle kilekotte! Nmme keskuse poes tahab mja mu ainsa ostu, papist pesupulbripaki, kassas kilekotti panna. Teatan, et pole vaja. Annan raha ja tlen veel kord, et mul pole kilekotti vaja. Keskealine kassaproua paistab taipavat. Kui olen maksnud ja lindilt pulbripaki vtan, ootab mind ees kilekott. Jtan selle siiski sinna vedelema.

12. pev Postkasti ksteist reklaami. Tuleb rekordarv reklaame, neli lehekest. Kik heal paberil. Loen kahe ndala jooksul tulnud reklaamid kokku 11.

13. pev Prgikollile jvad npud. Lasen turul kik hte kilekotti panna porgandid, sibulad, kurgid. htul viin koeraga jalutades kahte erinevasse konteinerisse ra mahlapakid, thjaks saanud pevituskreemi pudeli ning koeratoidu kaane.
Kell 12 sel hoian koera nina kinni (et ei hauguks) ja piilun koos temaga ruloo allservast, kuidas kollid maja prgikasti kallal mttavad ning kogu naabrite plastik- ja klaastaara vlja sorivad. Minu jtmekotist pole neil midagi vtta.

14. pev Silmade avanemise pev.Meie tegevus oli mttetu. Kisime katse teise osalise Heleniga prgisorteerimisfirma Cleanaway kogumisplatsil uudistamas. Selgus, et prgi sorteerides ei tohi Eestis veel liiga hoogu minna, olime pooled asjad titsa valesti kogunud. Tegelikult oodatakse konteineri avasse nimega plastik ainult joogitaarat, ampoonipudelid ja pevituskreemipurgid sinna ei sobi. Kust meie seda teadma pidime? Kusagil ju juhendeid pole, seega ei saanud me seda teada.
Konteineri plastik lahtrisse sobivad vaid PET-pudelid ehk tavalised joogipudelid. Muu meie konteineritesse pandud plastik lheb prgimele, sest seda meilt kokku ei osteta, muu plastik on teist tpi, tleb Cleanaway tootmisjuht Sander Kurema. Seetttu tuleb ka plastikpudelitelt korgid ra keerata, sest needki on teisest plastikust.
Ka pleki ja klaasi hulka oodatakse vaid joogitaarat.
Oleme nrdinud, kui selgub, et enamus prgist tuleb endiselt ldprgikasti visata. Sampoonipudelid, salatikarbid, konservikarbid, katkised klaasid seda kike pidasime taaskasutatavaks prgiks. Kas meil on mtet jtkata sorteerimisega? Muidugi jb klaastaara, patareid aga neid sorteerisime ennegi. Paber rndas ennegi ahju. Ainus uus sorteeritav asi on plastikpudelid. Aga kui konteiner asub kilomeetri kaugusel kes neid sinna vedama hakkab? Tetrapakke vtavad vastu samuti ainult mned linnajaod.
hesnaga, mingeid uusi sorteerimise vimalusi pole tegelikult olemas. Midagi tuleks aga ette vtta, sest he tallinlase peale tuleb Keskkonnaminsteeriumi andmetel aastas olmeprgi 386 kilogrammi ehk rohkem kui kilo pevas.

HELEN PIDI PRGI VIIMA KILOMEETRI KAUGUSELE

Olles mned ndalad prgi sorteerinud, selgus, et suurim probleem kesklinna paneelmaja elaniku jaoks on kogumiskonteinerite kaugus majast. No kes tahab suurte prgikottidega kilomeetri kaugusele trampida! Kesklinna piirkonnas niteks asub vaid viis avalikku Cleanaway konteinerit, allakirjutanu kodust jvad kik vhemasti kilomeetri kaugusele. Oletame, et kogun kolm prgikotitit plastik- ja metalltaarat kappi ootele, et ei peaks nii tihti konteineri juurde jalutama. Pesen le ka, et haisema ei hakkaks. Ikkagi on kuidagi tobe nendega mda linna jalutada. Ratast mul pole, samuti ka autot ning fossiilktust polekski kolme koti raviimise peale niikuinii mistlik kulutada.
he korra ma siis viisin prgi ra, teist-kolmandat korda sama teed jalge alla vtta hsti ei viitsi, eriti kui kujutlen, et tuleb talv ja ilmad lhevad klmemaks.
Paberit-pappi eraldi ka ra visata ei saa, sest millegiprast pole meie korterihistu juhtkond reageerinud 15. maist kehtima hakanud seadusele, et le viie korteriga maja juures peab olema paberi- ja papikonteiner. Aga paberit mul eriti ei tekigi, sest ajalehti ma ei telli.
Kurb on ka, et inimesed ei teagi, kus asuvad nende kodule lhimad kogumiskonteinerid. Igaks ei pea ju nende otsimiseks internetis surfama, nagu mina seda tegin. Vastav info viks rippuda majade koridoride teadetetahvlil.


KUS ON PABERIKONTEINERID?

Alates 15. maist 2002 pidid Tallinna korterihistute juures olema vanapaberi konteinerid. Paraku nitab linnapilt, et enamikul kortermajadel paberikonteiner puudub.
Seni ei ole veel trahvi saanud kski Tallinna korterihistu. Me ei ole veel tepoolest trahvinud.
Seni oleme mahedalt teinud, inimestes tuleb vanapaberi eraldi sorteerimise mtteviisi paraku veel juurutada, le muutust oodata pole vimalik, tles Tallinna Sstva Arengu ja Planeerimise ameti juhtivspetsialist Enn Puskar. Millal tpselt trahvima hakatakse, jb selgusetuks.

Miks kogutakse vaid joogitaarat, kui seadus nuab ka teiste pakendite kogumist? Ehkki pakendiseadus stestas, et 30. juuniks 2001 tuli taaskasutada pakendijtmete kogumassist vhemalt 50 protsenti ning taaskasutada igast pakendiliigist vhemalt 15 protsenti, kahjuks siiani muude pakendite kogumist peale joogitaara veel ei toimu.
Pakendiseaduses on jrelevalve kohustus mitmetel instantsidel, aga taaskasutamise le peavad kontrolli tegema keskkonnainspektsioon ja omavalitsused. Kontroll pekas olema thusam ja seda pame uues pakendiseaduses stestada, rgib Keskkonnaministeeriumi jtmeosakonna nunik Helle Haljak.

Kes kontrollib omavalitsusi, kes peavad tagama jtme kogumise oma territooriumil? Selles probleem ongi. Keskkonnainspektsioonil on igus mingites osades kontrollida ja karistada omavalitsusi, aga see on vga piiratud igus. Me prkume pidevalt kokku probleemiga, et mis teha siis, kui omavalitsus ei tida jtmeseaduses stestatud kohustusi, niteks ei kehtesta jtmehoolduseeskirja, kurdab Haljak.



Malle Pajula ja Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet