4/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Loodusfilmija argipev

Loodusfilmi vaataja ei oska enamasti aimatagi, mis ilusate loomakaadrite taga peitub? Kolm ndalat td koos Soome ja Saksa tippfilmijatega veensid mind, et kitvate plaanide taga on ropprasket td ja stressirikast elu rohkem, kui nha ja teada tahaks.

Psteteenistusest helistati, et me saame kolm uppunud ptra! teatab Kari Kemppainen teistele filmimeestele rmusnumi. Surnud pder on loodusfilmi tegijatele samasugune asendamatu tvahend nagu kaamera statiiv ilma ahvatleva peibutiseta suurkiskjaid filmilindile ei meelita. Kari Kemppainen on Soome tuntuim loodusfilmija, kes on 16 aastat Ida-Soomes loomafilme vndanud. Enamik kaadreid karudest, huntidest ning ahmidest on filmidesse kogutud just metsa viidud pdra- ja seakorjuste lhedusest.

ksluised loomakaadrid. Ent kiskjate jdvustamisel korjuste juures on paraku omad hdad pilt tuleb enamasti ksluine. Kes see ikka tahab vaadata tunniajalist filmi, kuidas karu muudkui pdrakorjust jrab ja jrab ja jrab Tegelikult ei ole vga raske siit peidikust filmida, kuidas karu korjust sb, aga see pole veel film, seletab Kari Kemppainen rutiinset vaatemngu, mis filmijale korjuste juures avaneb. Aastatepikkuse stmise tulemusel on osades sgikohtades harjunud kima mitmed karud. Ja kui palju karusid on koos, siis on loomadel enamasti ka peale smise muud tegemist. Nii on Karil nnestunud 16 aasta jooksul mnel korral jdvustada ka karude vitlust ja paaritumist. Ma arvan, et minu filmitud karude paaritumisstseen on maailmas tiesti ainulaadne. Ma ei ole heski teises loodusfilmis midagi sellist ninud, hindab filmimees ka ise enda salvestatud karude suguelu kaadreid vga krgelt.

Loomade ksluise kitumisega on hdas ka Saksamaa loodusfilmide tootjad Oliver Getzl ja Ivo Nrenberg, kes on viimase aasta vndanud Soomes filmi ahmist. Neljakmne peidikutes passitud ga on peategelasest filmilinakpseid plaane kogutud vaid mned minutid. Meil on tundide viisi materjali ahmi kndimisest, jooksmisest ja smisest, tegelikult ootame aga mingeid uudseid momente tema kitumisest, kurdab Oliver materjali nappuse ja ksluisuse le. Telekanalite kvaliteedinuded loodusfilmidele on vga krged. Lisaks uudsetele ja huvitavatele stseenidele loomade kitumisest peab iga sekund olema salvestatud ka vga ilusa valgusega. Valgusolud aga pole talviti polaaraladel just kiita. See on ka ks phjuseid, miks paljud Euroopa loodusfilmitegijad ikka ja jlle Aafrikasse lhevad.

Seks ja vgivald mvad. Savannifilmide kasuks rgib ka see, et sealses maastikus, kus tuhanded loomad ja linnud tiheli elavad, on vimalik filmitegijal oma teosesse dramaatikat tuua. Kui loomi on palju, siis ikka keegi rndab kedagi, kellelgi on pulmad vi keegi sureb. Loodusfilmid on ha enam nagu mngufilmid seks ja vgivald mvad, kurdab Kari Kemppainen trendi loodusfilmitstuses. Rahulikult svitsi minevale teaberohkele filmile ei jagu vaatajaid, ja kui pole vaatajaid, pole ka rahastajaid.


Loodusfilm ja raha.
Nii Saksamaa kui Soome loodusfilmijad kurdavad hest suust, et filmieelarved on vikesed. Eestlaste hulgas levinud arvamus, et Euroopa loodusfilmijad elavad klluses, osutub mdiks. Kui kellelgi ldse on piisavalt palju raha, siis ainult BBC filmitegijatel. Nemad oskavad oma filme vga hsti ma ja nende jaoks on see testi tasuv ri, selgitab Jan Henriksson, tuntud Soome-Rootsi loodusfilmide operaator. Tihtipeale ei aima produtsendid, kes telekanalite juures loodusfilmidele raha jagavad, kui aeganudev loomade jdvustamine tegelikult on. Enamasti kib asi nii, et mingist loomast vi linnust filmi tegema hakates ksin produtsendi kest filmimiseks 100 peva, mille peale tleb produtsent, et katsume ikka 20 pevaga hakkama saada, kirjeldab Kari Kemppainen filmimeeste ja produtsentide igiplist vastuseisu. Kmme peva on looduse filmimisel praktiliselt mitte midagi, avab ka Jan Henriksson loodusfilmijate ajamdet.


Kui lhedalt saab loomi filmida?
Kuna mul ei ole raha vga vimsaid objektiive osta, siis pean loomadele lhemale psema, selgitab Kari Kemppainen oma lihtsat tde. Ja loomi filmib ta testi lhedalt. Lhimad kaadrid karudest on filmitud 34 meetri kauguselt, metsise ja tedremngu aga on ta les vtnud isegi 23 meetri kauguselt. Terasemad ja ettevaatlikud hunt ning ahm on jnud aga paarikmne meetri kaugusele. Linde, kelle haistmis- ja kuulmismeel pole kuigi terav, filmitakse maastikuvrvi telkidest. Imetajaid aga kiki eranditult spetsiaalsetest lhna- ja helikindlatest peidikutest. Ksimusele, kas loomadele nii lhedale minek neid ei sega, vastavad loodusfilmijad heselt kui nad ei teagi, et me neil nii klje all oleme, siis ei saa filmimine neid ka oluliselt segada.

Peidikusse karu passima minnakse htul kella nelja paiku ja lahkutakse hommikul seitsme aegu. de arv, mis loodusfilmijad on peidikutes loomi varitsedes veetnud, on muljetavaldav. Nii istus Jan Henriksson eelmisel aastal kaameraga loomi passides filmimispeidikutes ja -telkides 200 d. Kari Kemppainen on aga 16 aasta jooksul ainuksi karupeidikus sobivaid hetki oodanud le 800 . See on ligi kaks ja pool aastat, vtab ta asja stoilise rahuga kokku.


Vhesed tegijad.
Soome professionaalsed loodusfilmimehed vib he ke srmedel les lugeda, Saksamaal on neid mnevrra rohkem, kuid siiski ka mitte vga palju. Tagasihoidliku arvu phjuseks on tellimuste ja rahastamise nappus, professionaalseid tkohti jagub vaid parimatele.

Loodusfilmi tegija amet pole kergete killast, lisaks andele ja tsisele ttahtele on vaja ka kllaltki kopsakat stardiraha, et endale kaamera liisida. Rendikaameratega loodusfilmijad ei tta. Rendihinnad on kujundatud mngufilmide ja reklaamide jrgi, kus kogu vttestik on planeeritav. Looduses aga nii ei ole, selgitab Jan Henriksson, miks isiklik kaamera on loodusfilmijale eluliselt oluline.

Soomes kohtun ka loodusfilmija karjri alustava Rolf Steinmanniga, kes on Mnchenist kuuks ajaks Kuhmosse lennanud, et teha oma esimesed katsetused phjaptru ja ahmi filmides. Vanemad kolleegid ritasid Rolfi esialgu maa peale tagasi tuua, veendes teda, et on olemas lihtsamaid ja tasuvamaid ameteid kui loodusfilmija elukutse, kuid Saksa noormees ji oma unistustele kindlaks. Kll sa varsti aru saad, et sind ei oota mitte inimese- vaid loomaelu, annab Soome tuntuim loodusfilmimees Kari Kemppainen algajale ettekujutuse eesseisvast elust.



Kristo Kiiker
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet