4/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Seal, kus riigiks on rahvas

Aafrika savannid on hed maakera pnevaimad loodusmaastikud. Savanniasukate elu suunab karm olelusvitlus, lputu konkurents ja lhemal vaatamisel ka koost ning koostegevus. Ellujmiseks peab olema suur spetsialist nii toidu leidmise kui vaenlaste vltimise alal. Ja selliseid spetsialiste savannis juba leidub!

Pakutud pealkirja ei ole vimalik rakendada mitte hegi inimkoosluse suhtes. Usutavasti on see politoloogiline aksioom. Seeprast tunnistan kohe, et kavatsen kirjutada hoopiski Aafrika savanniloomade kooslusest. Jttes krvale teoretiseerimise selle kallal, millisel mral ldse vib loomakooslusi inimriigiga vrrelda, mrgin kohe, et erinevate loomaliikide, populatsioonide, peregruppide, parvede, karjade, praidide, haaremite jne vahel toimib pidevalt limalt keeruline, paindlik, mitmekesine ja rmiselt resoluutselt teostuv dialoogide ssteem. Nende vga karmide argumentidega peetavate dialoogide aluseks on dnaamiline tasakaal ja vastupidi, selle tasakaalu loob liikidevaheliste dialoogide kll mllav, kll mrkamatult voolav ookean.

Elevant on ise kooslus. kossteemi on ikka kombeks pramiidina kujutada tipus asuvad kiskjad ja allpool rohusjad ning lagundajad. Srane kopramiid ttab loomulikult Pikeselt prineva primaarse energia arvel ja selle eri tasandeid hendab keerukas suhetepundar. Sugugi kik kossteemid ei ole aga srase klassikalise lesehitusega, leidub retult omapraseid, niteks niisuguseid, kus kogu kooslus saab ainet ja energiat heltainsalt peremeesorganismilt. Aafrika savannis elav aafrika elevant sb pevas 200250 kg oksi, rohttaimi, mingil mral juurikaid ja puuvilju ning see loom on omakorda elukeskkonnaks miljonitele smbiontidele ja parasiitidele. Elevandi keha on koduks keskmiselt umbes 40 siseparasiidi liigile ja kaks korda suurema liigikirevusega vlisparasiitide armeele. Hmmastav on sealjuures, et elevandil parasiteerivad marussid, strongliidid, on kehamtmetelt imevikesed, sealsamas savannis elavatel maaoravatel nugivad strongliidid on elevandi omadega vrreldes aga lausa hiiglased. Siseparasiitide puhul niisugust nhtust siiski ldreegliks pidada ei saa, kuid vlisparasiitide puhul neme peaaegu kikjal, et suurematel loomadel on viksemad parasiidid kui vikestel loomadel. Niteks leiame kige suurema kirbuliigi hiirte kasukast, kige viksema aga elevandi seljast. Milles asi? Ehk on phjus selles, et 5,6-tonnine elevant elab ligi 70 aastat ja on keskkonnaks tuhandetele kirpude ja teiste parasiitide plvkondadele, mnekmnegrammine hiir aga ei ela reeglina kahe aastasekski ja pakub eluruumi kigest mnele parasiidiplvkonnale. Sealjuures elevante, kellel praktiliselt puuduvad looduslikud vaenlased kiskjaliste seas, ei tohi olla kuigi palju vrreldes hiirtega, kelle asustustihedust ja arvukust hoiavad kontrolli all sajad kiskjaliigid, sealhulgas mardikad Manticora perekonnast (srmepikkused Aafrika jooksiklased), tarantlid, sisalikud, maod, ised ja pevased rvlinnud, krpkaslased (tsiibetid, mangustid, mungod, surikaadid), kaslased, koerlased, hnlased ja kllalt sageli ka esikloomad, kelle seas ka impans ja inimene. Kiskjate sellise pressingu all elavate loomakeste ootuspraselt lhike eluiga esitab nende parasiitidele nudmise olla vastupidav, tugev ja kiire; parasiitliik ei saa endale lubada peremeeslooma jagamist paljude konkurentidega. Elevandil parasiteerivad kirbud, tid ja puugid aga elavad nagu omaette planeedil ja kui mni kiskja tulebki neid ahistama, siis enamusel on ikka vimalik mne kurru sisse peituda. See arutlus kehtib loomulikult nende parasiitide kohta, kes ei ole seotud vahe- ja lisaperemeestega, nagu seda on vga paljud siseparasiidid, eelkige parasitaarsed ussid, aga see on juba teine lugu.

Hoiame kokku, aga sme erinevalt! Millest siis elab Aafrika savanniloomade kooslus? ige vastus on, et eks ikka taimedest. Ja kuna savann on avarate, taevale avatud maapinnaga maastikkude kompleks, siis tuleb taimtoitlastest loomadel paratamatult spetsialiseeruda. Teisest kljest sunnivad avamaastikel elavate lepisloomade enesekaitsenudmised neid kokku hoidma safety in numbers! Kusjuures eriti hid tulemusi annab erinevate vimete ja vimalustega loomade kokkuhoidmine. Nnda rndabki savannis ringi biomassi poolest tuhandeid tonne kaaluv rmiselt mitmekesine taimtoitlaste kooslus, milles iga liik toitub oma lemmikpaladest. Tillukesed thompsoni gasellid svad paari-kolmekmne sentimeetri krguseid rohttaimi, mille nksimine ei pane liikuma krget savannirohtu, mis viks reeta toituva gaselli asupaika. Tugevad ja kiired gnuuantiloobid oma kalakonksu meenutavate ohtlike sarvedega svad juba krgemaid rohttaimi. Vga ettevaatlikud, rmiselt tugevad ja vaenlastele tsiselt ohtlikud sebrad svad madalat rohtu. Nagu kikidel hobuslastel, vimaldavad ka sebral hambad kige madalamast rohust (hobuslastel on likehambad nii ala- kui ka lalual, erinevalt sralistest) viimast vtta. Ja et madal rohi kasvab kige paremini seal, kus krgemat rohtu ei ole, on sebradel reeglina kige avaram ja sellega ka parim levaade maastikust. Impala antiloopidel lubavad nende kasv ja kehaproportsioonid pikemat aega toituda tagajalgadel psti seistes. Nii nsivadki nad pooleteise meetri krgusel ja krgemalgi kasvavaid puuoksi seistes savannivsas psti. Kige suuremad antiloobid, mitmesajakilosed kannad ja kuni tonnised aafrika phvlid saavad endale lubada krge rohu ja madalate okste smist. Oma kindel toidueelistus on ka Aafrika taimtoitlaste koosluse hiiglastel ninasarvikutel ja kaelkirjakul. Ripp- e teravmokk ninasarvik, keda varemalt tunti musta ninasarvikuna, sb oksi, mida tal on vga hlbus oma londikujulise lihaselise lamokaga suhu suunata. Sugulasest ligi kaks korda kogukam laimokk ninasarvik, kelle mokad on laiad, kandilised ja lhikesed, vtab suhteliselt madalat rohtu, nagu muruniiduk. Laimokk kandis pikka aega valge ninasarviku nime, mis aga on eksitav, sest mlemad ninasarvikuliigid on enam-vhem hte karva. Kaelkirjak oma kuuemeetrise krgusega nksib mistagi lehti ja vsusid savannipuude okstelt, mis reeglina on pikkade ning teravate asteldega kaetud. Kaelkirjaku isukust aga srane puude enesekaitse ei piira imeosavalt opereerib ta oma hiigelpika lilla keelega okkalises puuvras.

Mned on teistest siiski le. Klassikalises savannikoosluses, mis on ndseks silinud ainult rahvusparkide territooriumidel, kroonib kirjeldatud seltskonda supergigant aafrika elevant, kes kasutab kiki savannitaimede kasvuvndeid juurtest oksteni ja kelle lheduses viibimine sisendab turvatunnet kikides taimetoitlastes, tingimusel, et nad on aupaklikud ja ettevaatlikud ning elevantidele mitte liiga pealetkkivad. Nagu kikidel vimsa kehaehituse ja suurte mtmete ja massiga ning praktiliselt ilma looduslike vaenlasteta liikidel, on ka aafrika elevandil liigisisesed arvukust ja tihedust kontrollivad mehhanismid. Nende hulka vib arvata elevandi omaprase paljunemisstrateegia: ovulatsioon kestab paksunahalistel kolm peva, kahe ovulatsiooni vaheline tskkel knib aga kolme aastani, isased saavad sugukpseks reeglina kuue-seitsmeaastaselt, jvad aga kuni 14. eluaastani karja sekka, mis on tielikult matriarhaalne ja mille koosseisu kuuluvatel noortel pullidel seksuaalseid igusi ei ole. Tiskasvanud isane elevant elab omaette, saades vaid aeg-ajalt teiste pullidega n- turniiriklubis kokku, et tsistel rammukatsumistel kindlaks teha, kellel on igus kiimas emaste kutsele vastata. Tiesti tavaline on, et isasel elevandil nnestub esimest korda emast viljastada alles 40 aastasena. Lisaks sellele peaksime hindama liigi arvukust piirava mehhanismina ka asjaolu, et ligi kmnendik tiskasvanud isastest sureb enneaegselt vhkade nakkuste tttu. Arvatavasti saab vhkade nekrobatsilloos alguse siis, kui noored, kuid oma sotsiaalse positsiooni poolest allasurutud isased elevandid hakkavad vihaselt maad kaevates oma vhku murdma.

Elevandil ei ole kiskjatest looduslikke vaenlasi mitte ainult tnu tema suurusele ja jule, vaid ka tnu erakordselt teravatele meeltele. Hiilgav ngemine ja kuulmine on elevandil suureprases seoses vga hea haistmise ja kompimismeelega. Teised hiiglased ninasarvikud ja kaelkirjakud pole kaugeltki nii hsti kaitstud kui elevandid. Ninasarvikul on kll vga korralik haistmine, kuid nrk ngemine. Kaelkirjakul ei ole vaenlasi, kui ta seisab pea psti, oma jalahoobi vi pea kljelgiga on ta vimeline purustama kaubavagunite klgi (olen seda ninud), kuid niteks juues peab kaelkirjak ajama oma jalad niivrd laiali ja langetama oma ligi 3-meetrise kaela sedavrd madalale, et teda vib endale saagiks vtta isegi kogenud leopard, lvidest rkimata.


Verised kned ja hambad.
Ja ongi aeg prata pilk savannikoosluse lihasjatele. Vhe on kossteeme, kus kiskjate mitmekesisus oleks suurem kui Aafrika savannis. Samas valitseb arvukas lihasjate armees terav konkurents. Leidub kiskjatest korilasi, niteks aakalid ja mitmed rebaseliigid on praktiliselt kigesjad, leidub vheldast kasvu ksildasi varitsejaid nagu pikajalgne kaslane serval, kogukaid omaette varitsejaid, kellest leopard on saagi valiku ja jahitaktikate mitmekesisuse poolest universaalne tipptarbija. Leopard, erinevalt ilvestest, oskab suurepraselt kasutada puude poolt pakutavaid vimalusi. Ta on ainus suurkiskja, kes suudab puu otsast rnnata all maa peal liikuvaid saakloomi. Ta vib varitseda ka krges rohus ja vga edukalt rnnata puu otsa pgenevaid ahve, ta suudab kinni krabada isegi poolenisti vees olevaid saakloomi (sellise rnnaku suurmeistriteks on loomulikult Aasias tiiger ja Ameerikas jaaguar). Tnu oma ratule jule ning eriliselt teravatele ja tugevatele knistele ja hammastele suudab leopard endast raskemaidki saakloomi puu otsa vedada ja sinna ankurdada.

Aafrika savannis ei leidu kll halli hunti, kuid selle lieduka ajujahi harrastaja nii valitseb seal hnkoer, kes on kiskjalistest imetajatest arvatavasti kige edukam jahiline leldse. Kui ainsa seltsingulise kaslase, lvi, kollektiivjahi edukuseks on 1020 protsenti (nnestub iga 5.10. katse saaki pda), siis hnkoerte puhul letab see 70 protsendi piiri.

Igahel oma elukutse. Lubage mul siinkohal meelde tuletada, et koni ei kujuta endast ainuksi toiduobjekti vi selle massi, vaid on samas ka n- looma elukutse, koos kigil kaasnevaga, sealhulgas oskusega saaki leida ja ktte saada. Kiskjalistele imetajatele, nagu ka lindudele, paljudele roomajatele ja ka kaladele ei piisa kaasasndinud instinktiivse kitumise programmist, et oma elukutset vallata. On vaja petust ja isiklikke kogemusi. Seltsingulisteks kiskjateks peamegi neid liike, kelle isendid teevad jahipidamisel koostd. Puhtast tolerantsist oma liigi teiste esindajate vastu selleks ei piisa, niteks teineteise suhtes vga sbralikult meelestatud ilvesed, Luna-Ameerika jaguarundid ja paljud teised jvad siiski ksildasteks kiskjateks, sest nad peavad jahti rangelt omaette. Leopardi krval on Aafrikas suureks ksildaseks savannikiskjaks ka lim spetsialist ja maailma kiireim maismaaloom gepard. Gepard on sale ja kerge, tal on pikad ja suhteliselt nride knistega jalad, rmiselt pikk ja paindlik selgroog ning vga lhike koon. Rnnates kiirusega, mis letab 100 km/h ktib ta viksemaid ja keskmise suurusega taimtoitlasi, peamiselt antiloope, kuid oma saaki ta teiste suurkiskjate eest kaitsta ei suuuda.

Seltsing liha hankimiseks. Seltsinguliste suurkiskjate nii jagavad savannis lvid, thnikhnid ja hnkoerad. Viimased jvad kahele esimesele kogu poolest kll alla, kuid neid ei saa siiski mingil juhul alahinnata. Kolmest mainitud liigist valivad kige vhem toitu kindlasti thnikhnid, need kuni 90- kiloseks kasvavad loomad elavad suurte kooslustena, kus valitseb peaaegu tielik matriarhaat (emased on suuresti vimul ka hnkoerte sootsiumis ja ega emaste juhtivat rolli ei maksa alahinnata ka lvide puhul, olgu hrra lvi siis inimese silmis nii patriarhaalne kui tahes). Thnikhnide isased lahkuvad umbes 18 kuu vanuselt hiskonnast ja elavad aupaklikul kaugusel laagripaiga lheduses, kuid lapseplvekoju ei lasta neid enam kunagi. hte ja sama laagriplatsi vivad thnikhnid kasutada aastasadu. Nende pojad snnivad ngijatena, sgavat urgu nad ei vaja ja on pevaringselt vanemate emaste valve all. Thnikhni luad ja hambad on niivrd tugevad juba varajasest lapseplvest peale, et mnendalased pojad, kellel pole enesekontrolli mehhanismid veel vlja kujunenud, vivad teineteist mne minutiga tkkideks rebida (vthnide puhul olen seda oma silmaga ninud!). Kutsikaid valvavatele vanaemadele toovad toitu nooremad emased, sest vanaemad ise jahile minna ei saa. Hnidel ei ole ranget paljunemise sesoonsust, mis thendab, et laagriplatsil on alati kari poegi, keda on vaja pidevalt jlgida. Kige suuremat ohtu hnilinnaku jaoks kujutab nende peamiste konkurentide lvide hvitav rnnak. Kui lvipraidis on emaseid palju, kasvab nende viha konkurentliikide suhtes raevukaks agressiivsuseks ja nad vivad ette vtta sjaretki thnikhnide vastu.

Raiped toiduturul. Igas koosluses on oma kindel koht raipesjatel ja savannis on see koni silmatorkavalt populaarne. Nekrofaagidena hangivad savannis elatist tuhanded liigid, kelle seas on putukaid (krbsed, herilased, mardiklased jt), roomajaid (peamiselt varaanid), linde (kaeluskotkad, vareslased, toonekurelised, nagu niteks marabu). Lisaks neile svad hea meelega raibet praktiliselt kik kiskjalised, vlja arvatud vib-olla supersprinter gepard. Lagunevast lihast ei tle ra ka paavianid ning mitmed teised ahvilised. Huvitaval kombel tunnevad raibete vastu huvi ka okassead, kes jravad elevandivhkasid ja luid.

Kikide nende loomade vahel valitseb muidugi konkurents, kuid tehakse ka koostd. Niteks tielikud raipesjad, raisakotkad, ei suuda ilma marabu vi hni abita loomulikku surma surnud phvli vi ninasarviku nahka puruks rebida. Koost eksisteerib savannis ka saakloomade ja kiskjate vahel. Nimelt valib saakloomade kooslus tihtipeale ise enda seast kiskjate jrgmisi saakloomi. Nrku ja hdiseid noori, vga vanu vi haigeid ei aeta rohusjate seast minema, vaid suunatakse neid karja phiosa ja kiskjate vahele. Terve ja tugev sebrahaaremit valitsev tkk teeb varitsevat lvi mrgates mned kindlad sammud kiskja suunas, tstab pea krgele ja hirnub hoiatavalt. Need mrgid ei ole suunatud ainult teistele sebradele ja muudele taimtoitlastele, vaid eelkige lvidele ning thendavad, et me neme, kus te olete ja rnnak ei tasu ra, vite hoopis ise viga saada! Kogenud lvid vtavad teadet tsiselt ja loobuvad rnnakust, sest kski savannikiskja ei saa endale vimalikke vigastusi lubada tihti thendab see piinarikast nljasurma.

Selles lhikeses loos ei judnud me rkida vga paljudest huvitavatest liikidest, niteks jaanalinnust, sarvikrongast, meemgrast, mitmetest ahvilistest ja ka phvelilindudest, kes puhastavad suuri taimtoitlasi parasiitidest, kuid ma loodan, et mningad pildid Aafrika savanni lipnevast loomaelust on visandina teie silme ette toodud.



Aleksei Turovski
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet