5/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
KRET kaitstakse buldooseri ja lehmaga.

Mletate Pushkini Tsaar Saltaanist ridu, kus elad eksed kirjeldasid vastsndinut jrgmiselt: pole hiir ja pole konn ta/ mingi veider vrdjas on ta! No tere hommikust, kuidas saab hiirt ja konna omavahel vrrelda, veel rohkem segi ajada? Vaat saab! Kre pole suurem asi hppaja, siledal maal jookseb ta aga vilkalt, nii et kui tpselt ei ne, vib rohu sees kiirustavat konna hiireks pidada kll. Thelepanelik vanarahvas kutsuski kret hiirkonnaks.

Hea jooksumees on kre seetttu, et tema tagajalad on ebakonnalikult pisikesed, hpata ja ronida nendega hsti ei saa, sibada see-eest aga kll.

Praegu pole aga hiiremoodi sibavat konna kusagilt leida, ehkki eelmise sajandi alguskmnenditel oli kre Lne-Eesti rannikul ja saartel tiesti tavaline loom.

Kuhu krnkonn ji?

Tna vib Eestis rkida vaid heteistkmnest kre leiukohast, kusjuures viies-kuues neist peab looma tkk aega otsima. Riinu Rannapi hinnangul elab Eestis alla tuhande juttselg-krnkonna. Ja seda on vga vhe. Hariliku krnkonna arvukuse hindab spetsialist khkluseta neli-viis suurusjrku krgemaks.

Hariliku krnkonna arvukus on viimase kmne aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud, kinnitab konnateadlane Rannap, ta on levinud koguni suurematele laidudele, kus teda niteks heksakmnendate alguses veel polnud!

Hariliku krnkonna viksema sugulase ksi kib aga sootuks teistmoodi. Kre on kadunud enamikust oma igiplistest kodukohtadest. Ja kadumise phjus on lihtne juttselg-krnkonna kodukohti pole talle sobival kujul enam olemas!

Kre kodud rannakarjamaad hakkasid pisitasa hvima eelmise sajandi teisel poolel, peaaegu et kabelimatsu andis viimane kmnend. Ootamata looduselt armuande, parandas inimene hoogsalt maad ja tarvitas liigselt vetisi. Rannakarjamaad kuivasid ja hakkasid otsast roogu tis kasvama. -le pani tpid karjatamise lpetamine.

Kik see kokku viis kurva tulemuseni: kui eelmise sajandi kuuekmnendatel rohetas rannakarjamaid ligi 30 000 hektarit, siis praeguseks on mererseid loomasdaniite napilt le viie tuhande hektari.

Koos rannaniitudega kadus ka kre.

Miks eelistab kre rannakarjamaid? Sibamine nuab siledat pinnast, kus ei krgu letamatud rohutuustid ega varitse salakavalad jrsakud. Eestis jookseb kre ringi peaasjalikult kahte tpi elupaikades: liivaluidetel ja rannakarjamaadel.
Neis paigus saab ta hsti liikuda, mugavalt kaevuda ning tavaliselt leidub niisugustes kohtades tasaste kallastega madalaveelisi lompe, kuhu kudema minna.
Liikuvad liivaluited on kre jaoks peaaegu et luksuskorterid; siin tekib pidevalt juurde uusi taimkatteta alasid, kus konnal hea kihutada ja kttida. Kui luitealad metsa kasvades merest eralduvad, satub juttselg-krnkonn elama karjri.
Elukohale nutavad tingimused on kuhjaga tidetud ka rannakarjamaadel.
Kigepealt rannaniidud on tasased ja nende niiske pinnas on hea kaevumiseks.
Niidul smas kivad lehmad - lambad hoiavad rohu madala ja seetttu elavadki kred just nimelt rannakarjamaadel, mitte -heinamaadel, sest viimaste mte on rohumets niitmisklblikuks kasvatada. Krge taimestik aga krele ei sobi, ta lihtsalt ei jaksa rohudunglis turnida ja kooleb lpuks nlga.
Kodusralised nrivad muu hulgas taimedest puhtaks ka karjamaadel leiduvad madalaveelised lombid. Smise kigus tallatakse pisikeste veekogude servad tasaseks ning krele sobilik sigimisveekogu ongi valmis.
Lppeks meelitavad lehmadlambad merersele niidule palju maitsvaid putukaid, kes on krele tnuvrseks sgipooliseks.

Kust konn prit? Eestis on kre oma levila kirdepiiril, le lahe Soomes teda pole, tutvustab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist, konnateadlane Riinu Rannap kregeograafiat.
Eestisse on kred rnnanud tenoliselt Hispaaniast, tpsustab Tartu likooli magistrant, konnauurija Piret Pappel. Tema kinnitusel elasid kred just toreadooride maal le jaja ja ronisid sealt kliima soojenedes aegamda piki rannikut lespoole.
Muideks, kollane pikijutt kre seljal on dominantne tunnus, mis mnedes luna pool elavates krepopulatsioonides puudub.
Kre on avatud maastiku loom ja kuigi eestlane tunneb teda rannikut armastava elukana, ei sltu juttselg-krnkonna levik tingimata mere olemasolust. Osa kresid on ennast sisse seadnud niteks Valgevenes, kust saab lhima soolase veekoguni mta sadu kilomeetreid.
Juttselg-krnkonn armastab paiku, kus on piisavalt niiskust ja liivaseid muldasid, tema levikut segavad ebatasased ning krge rohuga alad. Kui seda metsa ees ei oleks, rndaks kre veel kaugele.

Kus kre talvitub? Talvel magab kre maa all, nii pooleteisekahe meetri sgavusel allpool piiri, milleni muld lbi klmub. Maa alla minekuks kaevab kre endale kigu, justkui polekski tegemist konna, vaid mutiga.
Riinu Rannapi andmetel vib kre oma tntsakate kpakestega kaevata endale kuni kolmemeetrise tunneli. Nii pikk kik ei meenuta muidugi otse khu alla kraabitud kaevu, vaid pigem poolviltu karjri seina sisse kaduvat koobast.
Talvitumiseks sobivad krele hsti ka kiviaiad ja keldrid, kuhu nad vivad moodustada koguni pisikese talvitumisseltsingu.
Konn on kigusoojane ja tema elutegevus sltub paljuski sellest,kui soojalt pike parajasti paistab. Aprillisoojad ilmad meelitavad septembris-oktoobris tuttu linud kre jlle pevavalguse ktte. Maikuu ootamatud klmad vivad konna kll mneks ajaks maa alla tagasi ksutada, aga kuna suvi tavaliselt taeva ei j, ronivad kred varem vi hiljem maa peale oma konnaasju ajama.
Sel aastal tuli kevad vara, Piret Pappel kuulis kret juba 13. aprillil. Krin, tsi kll, polnud siis veel kuigi hoogne.

Kuidas kulles konnaks saab? Krr-krr teevad isased kred kevadhtuti tagumik vees istudes nii valjult, et pulmakutset on kuulda kilomeetri-kahe taha.
Kui loomi on hes kohas mitu ja nad laulavad kvasti, muutub nende krin hel hetkel htlaseks mraks, kirjeldab Pappel, see sltub muidugi kogemusest, aga kui hlt tegevaid kresid on rohkem kui viis, on ksiku konna hdu vga raske eristada. Kogenematu looduskuulaja vib kre ka vabalt sorriga segi ajada.
Krina tugevus sltub isaslooma suurusest ja emane konn eelistab valjuhlsemat kaasat. Lisaks peigmehe vokaalsetele vimetele huvituvad emased juttselg- krnkonnad enne paari heitmist veel ka veekogust, kus kkitades isakre oma laulu laulab. Kui lomp on vike vi rpane vi muidu konnamammale vastuvetamatu, keerab ta isasele selja, olgu too vi ooperilaulja.
Kui aga konnapapa hl ja valitud veekogu sobivad, koeb emane pooleteise-kahe meetri pikkuse kuduketi, mille munarakud isane viljastab. Riinu Rannapi hinnangul vib sltuvalt emasest olla hes krekudukees kaks kuni kolm tuhat muna. Muuseas, kui krnkonnade kudu moodustab konkreetse keti vi kee, siis lihtsalt konnade kudu vormub erineva suurusega tompudeks ja tombukesteks.
Sigimisveekogu valikul tidavad kred sageli pioneeri-rolli tihti on just juttselg-krnkonnad esimesed kudemiseks klblike lompide asustajad, harilik krnkonn on jlle nobe oma pisema sugulase poolt avastatud elupaiku le vtma. Konkureerides hariliku krnkonna kullestega kipuvad kre kullesed harilikult alla jma ja nende areng vtab stressi tingimustes normaalsest kauem aega.
Lisaks teiste liikide kulleste poolt phjustatud segamisfaktorile hirivad moondumata konnade elu ka ujurite ja kiilide vastsed ning kalad ja vesilikud, kes lasevad konnahakatistel hea maitsta.
Kullesed ise on taimtoidulised, kraabivad endale lunaks kivide ja taimede lehtede-varte kljest vetikaid.

Kuidas mrgikonn elab? Sltuvalt kodulombi vee temperatuurist kestab kulleseiga keskmiselt kaks kuud. Moondunud, see thendab sabata, aga jalgadega, konn kolib veest maa peale.
Kre on loom, piseks pevaks kaevub ta tavaliselt maa alla (muidugi mitte nii sgavale kui talvitudes) vi otsib varjualust kivide- juurikate-rontide alt.
sel kre sb.
Kre istub kuskil tuti taga ja ootab, kirjeldab Riinu Rannap juttselg- krnkonna varitsemisjahti. Mensse kuuluvad kik, kes tutist mda juhtuvad. Enamasti on need kikvimalikud putukad, eelkige sipelgad, les lhevad ka niteks nlkjad ja vihmaussid.
Vahel, kui konn on nljane ja oodata ei viitsi, kib kre ka ise ringi ja vaatleb gastronoomi pilguga teisi iseid jalutajaid.
Kret ennast kasutavad toiduks niteks nastikud ja mitmesugused linnud. Viimased keeravad kre kummuli ja nokivad ta seest thjaks, jrele jb paljalt luu ja nahk.
Koerlastele kre eriti ei maitse, sest omal tagasihoidlikul moel on see konnake mrgine! Isegi inimesel pole soovitav prast kre silitamist kohe silmi kratsima hakata.
Kui ilmad jahedamaks lhevad, kolib kre jlle maa alla magama.
Sugukpseks saab juttselgkrnkonn kolmeaastaselt. Riinu Rannapi hinnangul suudavad nii elada kige rohkem kmme hest kuduketist prit konna.
Ties elujus Eestis elav kre on umbes kaheksa sentimeetrit pikk. Pisike konnake.

Kuidas kret kaitstakse? Kadunud liigi kojujudmine kib nii. Kigepealt valmistatakse sobivas kohas labida vi buldooseri toel ette korralikud kudemisveekogud, kuhu viiakse elujulisest konnakodust prit kullesed. Sageli eeldavad sedasorti ettevtmised vabatahtlike loodushuviliste lktpevi.
Jrgmisel aastal loetakse ellujnud konnad le. Kui hsti lheb, on uus paik krega taasasustatud.
Tnaseks on taastatud 56 kreveekogu! Niimoodi ritatakse kret asustada tema endistesse elupaikadesse Kihnus, Matsalus, Vilsandil, Hiiumaal ja mujal. Suuresti tnu krele on rannaniitudele hobuste ja Eesti taludes tavaliste lehmade krvale ilmunud shoti mgiveised ja herefordid, kes kohalike talunike kantselduse all karjamaid pgavad.
Kll palga eest, kll talgukorras niidetakse roogu, vsa ja liigkrget rohtu krge rohi krele ei meeldi.
Enne kre uude paika kolimist ritab inimene korraks konna moodi melda, ning vaatab, kas loomakesel talve tulles ka kuhugi magama on minna. Uues kohas pole ju vanu konni ees, kes teavad, kus klmal ajal pikutada. Inimene paigutab oma aruga meldes uued krekodud elamute vi pikkade kiviaedade lhedusse, lootes, et konnad asjast samamoodi aru saavad.
Knik vib ksida: milleks ldse kret kaitsta, enamik kunagi Maad asustanud liikidest on tnaseks vlja surnud, miks peaks nahast vlja pugema he kevaditi karjuva konna prast?
Riinu Rannap astub vimalikule knikule valusalt varba peale: See oleks kll kole, kui Eestis kohtaks vaid vareseid, kajakaid ja rakvere raibet.
Las konn rannaniidul kriseda!

KRE
Perekond - krnkonn
Sugukond -krnkonlased
Selts -priskonnalised
Klass - kahepaiksed
Eestis on tiskasvanud kresid alla tuhande isendi.
Kre kuulub teise kaitsekategooriasse: teda ei tohi tappa, pda ja pidada. Krega ei tohi ritseda, tema sigimis- ja elupaiku ei tohi hvitada.
Vajadusel vib keelata kre elupaikade avalikustamise.
Pikkus: kuni 8 sentimeetrit
Eluiga: looduses umbes 10 aastat, vangistuses hinnanguliselt paarkmmend aastat
Sugukpseks saab orienteeruvalt kolmandal aastal
Kudunri pikkus 1,5-2 meetrit (sltub emase suurusest)
Kudus mune umbes kolm tuhat



Rainer Kerge
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet