4/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Kilk khus, aga mitte peas!

Kui meie eellased korilusega tegelesid, siis olid erinevad putukad ja nende elujrgud mens thtsal kohal. Ndisajal aga vpatab enamik inimesi ehmunult, kui kuuleb putukate sihiprasest smisest. Kuid on ka erandeid!


Urmas Kokassaar

Primused Eestis on kilkidega seotud mitmeid rituaalseid uskumusi. Mnes kohas usuti, et kilkide ilmumine toob majapidamisse nne ja need putukad suudavad lausa tulevikku ennustada. Koos kilkide kadumisega arvati kaasnevat ka nende elupaiga hvingut. Eeltooduga sarnaneb uskumus, et kilgid etendavad omalaadse maja vi ahju kaitsevaimu rolli.

Et soojalembelisi kilke peamiselt ahju juures kohati, siis sigines rahvasuus ka selline veider arusaam, nagu kujuneksid kilgid savist. Kilkidega seostub eesti rahvaprimustes ka ks omalaadne vahetusrituaal. Nimelt usuti, et piimahamba viskamine ahju peale kilkide prusmaale koos vastava lausungiga (kilk, vta luuhammas, anna mulle raudhammas), lubab viskajal saada vastupidavad jvhambad. Kilkide smisest vanad primused ei pajata ja see on ka mistetav, sest siinses piirkonnas pole putukatest toitumine mitte kunagi arvesse tulnud.


Mdunud aegade tegelikkus
Veelgi enam kilkide leidmist roogade seest, kuhu nad taludes toidu valmistamise ajal alatihti sattusid, nitas perenaise lohakust ja hoolimatust. Ja tsi see oli, sest talumajades toitusid toakilgid erinevatest taimse ja loomse pritoluga jtmetest. Kikjal vilkalt ringiliikuvate putukatena, kes peamiselt jooksid, hppasid ja harva ka lendasid, kandsid nad oma kehal loendamatul hulgal erinevaid baktereid. Veelgi enam, jalutades karvaste jalgadega le toiduainete ning poetades vljaheiteid kuhu juhtub, reostasid toakilgid toitu, mille juurde psesid.

Kilkide kui mitte kige puhtamate loomade oreoolile aitas kaasa seegi, et vahepeal paljunesid need putukad edukalt meie prgimgedel. Kindlasti meeldisid toakilkidele ka inimestele meldud toidud, millest prooviti igal vimalikul ja vimatul juhul matti vtta. Paraku lppes selline tegevus paljudele isenditele kurvalt uppumisega ski vi elusast peast rakeemisega. Aga vaatame kilkide ja toidu koossobivust lbi kirjanik Leida Tigase vrvika sule. Jrgnev lik prineb raamatust Seitse pastlapaari.

Jah, see Poka Liide. Ta on hiiglane naine, jmeda hle ja hoolimatu kitumisega. Ta ei pea millekski teiste inimeste au ega tundeid. Ndsama leidis ta supikausist kilgi laiba. Iga viisakas inimene oleks selle salaja laua alla poetanud ja siis ise smise pooleli jtnud, kui tal oleks olnud nrk sda. Mainitud koduloomi on siin talus nii palju, et nende vastu ei aita hegi klanaise kunstid ega hegi apteegi rohud. Nad istuvad pliidi seintel klg klje krval, ligivad nagu rtli soomusr ja ootavad. Ja kui sk keema pannakse, kukutavad nad endid sinna sisse. Misprast, kes seda teab. Vib-olla pevad nad elutdimust ja on asutanud enesetapjate klubi. Inimesed aga panevad srast talitlusviisi pahaks ja talu, kus leitakse kilke sgi seest, rehkendatakse lohakate kilda. Alviine teab seda. Selleprast oli ta sgikeetmisel nii hoolas, et ei tstnud supipajal ldse kaant ra, ainult kergitas veidi serva, kui aur liiga mssuliseks kippus minema. Siiski on ks neist jledatest loomadest leidnud tee patta. Liide ngitseb selle oma lusikasse, et supi krvale saada suutis vgevamat, nagu ta ise oma tegevuse le aru annab.


Ndisaja traditsioonid mujal.
Hoopis teine suhtumine kilkidesse kui toitu valitseb soojema kliimaga piirkondades. Muide, knealuse loo peategelane toakilk ongi ise prit kas Aafrikast vi Lhis-Idast. Esiteks, on seal kilkide tasandil tunduvalt suurem liigirikkus. Teiseks, isendid on suuremad ja neid leidub rohkesti. Kolmandaks, soojema kliimaga elanike seas on putukate smine tiesti tavaline nhe.

Toiduainete tehnoloogia edusammud on judnud ka sellisesse valdkonda nagu putukate kasutamine toiduks. Nii Aafrikas, Aasias kui ka Ameerikas loetakse kilke suisa maiuspaladeks. Tsi, selle arvamusega ei nustu kik elanikud, vaid need, kes putukasmise eelarvamusest vabad on.

Kilkide kaubastajad rhutavad nende mgil kolme argumenti. Esiteks, kilgid on suhteliselt valgurikas suutis. Teiseks, nendes pole kolesterooli. See eripra pole loomulikult vaid kilkidele omane, sest ka teistes putukates puudub kolesterooli snteesirada. Samas absoluutselt kolesteroolivabad pole kilgidki, sest kolesterooli saavad nad valmiskujul loomsest toidust ning vhesel mral on see hend nende elutegevuseks hdavajalik. Kolmandaks, kilkide sja saab piisavalt kiudaineid inimesele seedumatu kitiini nol, mida putukad piisavates kogustes sisaldavad.
Muide, just kitiin kindlustab ka erilise krmpsuva heli ja tunde, mis kilkide nrimisel tekib. Jb vaid ks probleem. Maitse! Ja ehkki maitse le ei vaielda, ei meki naturaalsel kujul pakutavad kilgid paljudele.

Ent inimloomus on leidlik ja nii proovitakse kilkide suupraseks muutmiseks mitmeid vtteid. Kige lihtsam on putukate maitset mjutada toiduga, millega neid enne rasmist nuumatakse. Abi on ka ebameeldiva maitsega kehaosade, niteks katte- ja lennutiibade eemaldamisest. ks vimalus on kilgid enne smist lihtsalt ra kpsetada. Selleks klbab kige paremini stel grillimine vi mdukas rstimine, aga mitte mingil juhul ttlus mikrolaineahjus. Viimasel juhul loomakesed lihtsalt lhkevad. Kige eksklusiivsem viis kilkide suupraseks muutmisel on nad okolaadiga le valada ja siis magusas hangunud koorikus nahka pista.

Nagu neme, on maailma eri rahvustel toidu miste vgagi erinev. See, keda meil peetakse rpaseks kahjuriks, vib mujal osutuda hoopis hinnaliseks delikatessiks.



Urmas Kokassaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet