4/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Reisikiri
Jakuutia avastamata teemant

Valdav enamik meist ei tea Sahha Vabariigist ehk Jakuutiast midagi. Ehk seda, et tegemist on klma ja kleda Siberiga, kuhu Stalin saatis inimesi surema. Tegelikult aga vrib see pea India poolsaare suurune maalahmakas hoopis soojemat thelepanu kui snged minevikupildid.

JAKUUTIA
Vastab muidugi tele, et talved on siin klmad 40% territooriumist jb polaarjoone taha ja siin asub maakera klmapoolus, kus on mdetud hmmastav temperatuur 71,2 C! Lapsed aga ei pea kooli minema, kui temperatuur langeb alla 50 C, mis pole sugugi haruldane. Veel madalamaid temperatuure tasub otsida ainult Antarktikast. Phjuseks on rmiselt kontinentaalne kliima, mistttu rmustemperatuuride vahe on le saja kraadi. Suvi nimelt on lhike, aga kuum, kuni +40 C. Siiski ei peaks selline kliima matkajat kohutama, sobilikke aastaaegu reisimiseks leiab kll.

Laiuskraade uurides on vahed siiski hmmastavad Sahha pealinn paikneb hiiglasliku Leena je keskjooksul ning sugugi mitte palju rohkem phjas meie kodusest Tallinnast. Kuid klimaatilised erinevused on mrgatavad suurema osa Jakuutiast katab igikelts. Viimase tttu on hooned kogu linnas ehitatud maasse rammitud vaiadele. Suhteliselt vikese elanike arvuga Jakutskis elab 200 000 inimest on see siiski suurim linn tuhandete kilomeetrite raadiuses. Ning siin elab tervelt neljandik kogu suurt territooriumi asustavast rahvast, keda on veidi le miljoni.

Jakuutia teemandid puru Venemaa laualt. Prast Nukogude Liidu lagunemist kikjal Venemaal alanud allakik on Jakutskis juba mnda aega tusule pranud. Igal pool linnas on mrgata aktiivset ehitustegevust. Projekteerimisel on sild le Leena. Muide, jgi aga on madala veeseisu korral keskmiselt 5 km lai! Kenasti sravad pikeses kirikute kullatud sibulkuplid. Krvuti vanade, lehiselaudadest katustega palkmajadega kerkivad uhked klaasist ja roostevabast terasest krghooned. Mullu suvel valmis linnas suursugune tsirkusehoone, mis vliskujult sarnaneb lihvitud teemandiga ja sellega tabavalt avab ka selle arengu tagamaid teemante siin jtkub. Jakuutias toodetakse ks kolmandik kogu maailma ja 99% Venemaa teemantidest, mida Mirnis kaevandab riigiettevte Alrosa (lhend snadest almaz (vk teemant), rossija, sahha).

Venemaa on Jakuutia teemantidest loomulikult vga huvitatud. Kui endistel aegadel lks kogu toodang ja saadav kasu otse Moskvasse, ji Jakuutiasse ainult umbes kaks protsenti, siis nd on Moskva osa veidi langenud, ent siiski suurem jagu tulust lheb ikkagi Venemaale. Jakuudid kauplevad protsentide le, mis viks teemantide pritoluriik endale saada. Venemaa huvist tingituna peab arvestama, et kigil poliitilistel protsessidel selles miljoni elanikuga vabariigis on tugev majanduslik tagaphi. Vabariigi iseseisvusest Lne mistes on vara rkida.

Kuna Jakuutia on ka muude maavarade poolest rikas, tegeleb lapsekingades kapitalism agaralt nende rikkuste otsimise ja ekspluateerimisega. Ega asjata kohaliku rahva esindajad nimeta ennast rahvaks, kes peaks olema maailma rikkaimate seas, aga saatuse irooniana on hed vaesematest. Peale majandusliku ahistamise on lbi viidud ka ulatuslikku venestamist, mis kohati on olnud sna edukas. Kuigi uuemal ajal on jllegi vimalik koolis ppida jakuudi keeles ning ka linna ldpildis on palju jakuudikeelseid silte, ei mista paljud noored jakuudid ikkagi oma emakeelt ja suhtlevad vene keeles. Kindlasti on Moskva jtkuvalt huvitatud venekeelse ja -meelse elanikkonna enamusest, et lmmatada jakuutide tegelikku iseseisvumist juba eos. Venemaa mju all on see suur maa olnud juba sajandeid.

Kui veel kord rkida pealinnast Jakutskist, siis vanust on linnal ksjagu, ta on asutatud 1632. aastal. Oma ajaloo jooksul on see linn, nagu kogu Kaug-Phja avastamise lugu, olnud Eestiga vga lhedaselt seotud. Asub ta ju poolel teel suurtele geograafilistele avastusretkedele phja ja itta. Siin tehti vahepeatusi ja koguti juvarusid retkedeks veel kaardistamata aladele, nagu Kirdevila ja legendaarse Sannikovi maa otsinguteks. Piisab, kui nimetada selliseid nimesid, nagu Middendorff, Wrangel, Toll, Fuhrmann, Kotzebue, Krusenstern. Lhiminevikust on kuulsaim siinsetel aladel rndaja olnud Lennart Meri.

Suurlinnast koriluseni. Sahhas leidub veel palju geoloogiliselt uurimata piirkondi vi puudulikult uuritud alasid. Looduslikult on Jakuutia tnu oma suurusele koduks vgevatele jgedele Kolma, Indigirka, Jana, Viljui, Aldan ja loomulikult Leena. Taiga on pelgupaik paljudele metsloomadele ja Leena je delta on ks suurimaid rndlindude pesitsusalasid.

Kaugemates phjapiirkondades, kuhu tsivilisatsiooni ksi enam ei ulatu, elatakse suuresti nagu sajandeid tagasi: ptakse kala, kiakse jahil ja kasvatatakse phjaptru. Kui N Liidu ajal maksti inimestele kaugetes phjapiirkondades elamise ja ttamise eest suuri lisatasusid, siis nd on need soodustused kokku kuivanud ning seetttu on inimesed kergemat elu otsides siit ra kolinud ja paljud asulad inimthjaks jnud. Vajalikud td saavad tehtud lepinguliste ttajatega muudest SR piirkondadest, kellele samuti tuleb suhteliselt suurt palka maksta.

Mda linna kauplusi kies hakkab silma Venemaa kohta harjumatult krge hinnatase. Phjus on ilmselgelt tingitud suurtest vahemaadest ja seega kaupade kttesaamiseks tehtavatest kulutustest. Tuuakse ju valdav osa kaupadest siia kas lennukiga vi piki Leenat. Meeldivat ratundmist pakub suitsuvorst Tallinskaja. Hoopis krgemad on hinnad aga kaugetes maarajoonides, kus varustamine on suisa juhuslikku laadi. Ka ktused on oma kolmandiku vrra kallimad kui Venemaa Euroopa-osas. Paradoksaalselt asuvad just siin suured naftavarud.

Teedevrk on hre ja autoteed praktiliselt puuduvad. Liku Jakutski ja Magadani vahel, pikkusega ligikaudu 2000 km, nimetatakse Kontide teeks. Selle tee ehitasid GULAG-i vangid ja tee-ehitusel hukkus umbes 2 000 000 vangi iga teemeetri kohta inimene. Riigi ainuke trass kulgebki lunast Vladivostokist lbi Jakutski Magadani. Tegemist on kruusakattega, osalt ka lihtsalt pinnasteega. Praegusel ajal on enamus puidust sildadest le arvukate veerohkete jgede purunenud ja tee lbitav ainult madala veeseisu korral kolmesillalistel sjaveautodel vi hea nne korral ka vastupidavate diipidega. Mitmel pool jekaldal kokkuvarisenud sildade juures on riste nnetult lbi sildade kukkunutele. Kurvim nide on kolmeteistkmne hukkunuga bussinnetus Indigirka jel. Hoopis teine lugu on talvel, kui kestev pakane kaanetab jed ja tekivad taliteed. Siis on vimalik autoga sita peaaegu igasse asustatud punkti. Trassid piki jejd kulgevad kuni Phja-Jmereni vlja. Suvel aga on peamiseks transpordivahendiks ksteisest kaugel asuvate asulate vahel jetransport. Samuti on kasutada lennutransport, viimane aga on kohalikele elanikele liiga kallis. Et piirkond on Venemaale vgagi perspektiivne, siis ehitatakse raudteed BAM-ilt Jakutski. See peaks oluliselt kiirendama ka kaupade vedu ja avardama inimeste liikumisvabadust.

Talviti toimub Jakuutias mrkimisvrt autospordiritus autoralli Klmapoolus. See on Pariis-Dakari ralli phjamaine analoog, mis seisneb mitme tuhande kilomeetri lbimises ekstreemselt madalatel temperatuuridel.
Esimesi samme teeb turismimajandus. Praegu on Jakuutia kttesaadavam kui kunagi varem. Kui veel mne aasta eest pidid lennukist maha astudes phjalikke selgitusi jagama, et kuhu ja miks, siis mullu olid miilitsad kll lennukitrepil vastas, aga huvi turistide vastu enam ei tuntud. Ilmselt on piirkonna atraktiivsemaks muutmisest huvitatud ka vimuorganid. Juulis 2004 toimusid linnas suurejoonelised rahvusvahelised noorte spordimngud Aasia lapsed. Turismifirmasid, kes Jakuutias reise korraldavad, saab les lugeda he ke srmedel ning hinnad on krbedad. Seetttu julgen soovitada ka omal kel kohalelendamist, et siis ise uurida vimalusi ringiliikumiseks. Hotelle on mitmeid ja hinnad soodsad. Raske on leida jahiks ja kalapgiks tnuvrsemat piirkonda, kui seda on Jakuutia.

Turistide poolt rikkumata paikades on oma vlu. Inimesed, kes seal elavad, on eriti abivalmid ja heasoovlikud. tlusel, et phi halbu inimesi ei salli, on seal kll tephi all, sest kes seal korra on teise htta jtnud, ei saa kunagi enam loota, et talle appi tullakse. Hoolimata tohutust territooriumist, elab Jakuutias ju inimesi vga vhe ning ksteist tuntakse-teatakse hsti.

JAKUUTIA
Sahha Vabariik, pindala 3 103 200 km2, mis on peaaegu 70 korda suurem
Eestist vi ligi 2/3 Lne-Euroopast: Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Itaalia,Rootsi, Inglismaa, Soome ja Kreeka pindalad kokku
Jakuudid kutsuvad end sahhadeks. Nimi jakuudid, Jakuudimaa on pandud
vljastpoolt
Jakuutia tohutul territooriumil elab vaid le miljoni inimese, eri rahvusi on 80:venelased, plised jakuudid, tatarlased, evengid jpt. Jakuute on veidi alla poole
Ametlik riigikeel on vene keel
Pealinn on Jakutsk
Jakuutia Vabariik moodustati 1992, kuulub Vene Fderatsiooni koosseisu
Naabriks Hiina, hiinlaste tung Sahha Vabariigi mikromajandusse on
mrgatav, see hoiab Venemaad valvel

Maavaradest rikas
Esimesel kohal ekspordis on teemandid, teisel kohal ssi. Et seettevtetel hsti lheb, on nha ka Yakutugoli ultramoodsast administratiivhoonest Jakutskis. Kuna teemantide ja se kaevandamine on sisuliselt nende maast leskorjamine, siis kasumid on lisuured. Lisaks on Sahha Vabariigis tohutul hulgal muidki maavarasid vrismetalle, tina, elavhbedat, gaasi, naftat. Thtsal kohal on puit, eriti phjamaistes tingimustes kasvanud tihe lehisepuit. Siia tuleks lisada suured hdroenergiavarud, mida praegu kasutab ainult Viljuiski HEJ.


Kuidas kohale pseb?

Jakutskisse sitmiseks piisab tavalisest Venemaa viisast, taotlemise aeg olenevalt hinnast ligi ndalaga peab rehkendama. Piirialadele peab taotlema piirivalvest eriloa. Kohale saab praktiliselt ainult lennukiga. Kib ka raudtee-ehitus, aga valmis see veel pole. Kel palju aega ja seiklusteks valmis, vib katsetada ka Moskvast rongiga mda BAM-i ja siis bussiga ca 1000 km mda kruusateid. Autor kohtas oma reisil sakslast, kes ppis Voronei likoolis ja oli seda marsruuti kasutades alles reisi 30-ndaks kuupevaks judnud Hatangasse.


Millal minna?

Autor soovitab Jakuutiasse sita kas suvel vi talvel, oleneb eesmrkidest. Suveks on suurvesi alanenud ja vimalus pseda kaugematesse punktidesse. Sama lugu on talvega, kus jgede j on muutunud liiklustrassideks.



Toomas Tahlfeldt
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet