4/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
Lainetav maailm

Suvel vib madalas, pikesesoojas mere- vi jrvevees lebades teha suuri avastusi selleks piisab vaid enda mbruse merephja jlgimisest.

Lainetus on nii tavaline, et me enamasti ei mrkagi seda. Ometi pakub selle nhtuse uurimine palju avastamisrmu.zbr>
Lainete levimiseks on vaja sellist ainet, mille osakesed annavad edasi lainete judu ehk energiat, kuid jvad ise peaaegu paigale.
Seda osakeste liikumist nimetatakse vnkumiseks. Kui ks vnge toimub iga kindla aja jrel, rgime vnkumise sagedusest. Kahe laine tippude vahet aga nimetatakse lainepikkuseks.

Jlgime nd kige lihtsamaid liivalaineid.
Nib, nagu liiguksid liivaterad lihtsalt edasi - tagasi. Kuid nii see priselt ei ole.

Lbi vee on nha, et peenem liiv koguneb raskema peale ja moodustab krgendiku. Selliseid pikki krgendikke nimetatakse laineharjadeks. Kahe laineharja vahele tekib ala, kus vee liikumine on aeglasem. Nii nitavad phja vajunud vetikad meile ktte need kohad, kus aineosakesed seisavad peaaegu paigal.
Tmba varvastega le liivalainete ja jlgi nende tekkimist. Mne minuti prast hakkavad liivaosakesed uuesti pikkadesse laineharjadesse kogunema.
Ja nd on ks pilv tekkinud meie sinisesse taevasse. Ka sellel pilvel on nha veeauru liikumisest tuule mjul tekkinud korraprased lained.
Aga laskem mttel veelgi lennata.Varvaste vahel merephjas on liiva lained. Ja veepinnal on lained. Ja pilvedes on lained.

Kas kosmoses on ka lained?

Tepoolest, kosmoses on lainetus samuti olemas.
2001. aastal lennutati krgele Austraalia kohale hupalli klge kinnitatud teleskoop.
Selle nimi oli BOOMERANG ja eesmrgiks oli nha kige vanemat ja suurimat lainetust kogu universumis.

Maailma algusest saadik on mdunud palju aega, umbes 13,7 miljardit aastat, kuid vga tundliku ja soojuskiirgust vastuvtva teleskoobiga saab seda esimest lainetust siiski nha.

Juuresolev pilt vtab enda alla umbes tiskuusuuruse ala ja seal paistab selgesti kaks lainet. Kogu taevas on kaetud sarnaste lainetega.
Ja nii saigi juhtuda, et kosmose alguses tekkinud ja levinud lainete vahele kogunes rohkem algainet ehk vesinikku ning algas thtede ja galaktikate ajalugu.



Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet