5/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Uljaste matkarada peidab minevikku

Romantilise Uljaste jrve res matkates unustad tahtmatult, et kiviviske kaugusel ulub tuul kledal Kivili tuhamel. Tstusmaastikud asuvad siin lhedal, otse metsa taga. Vaatamata sellele on Uljaste koos sel suvel avatud matkaradadega Phja-Eesti kauneimaid paiku.

Uhke minevikuga Uljaste oli kunagi puhke- ja supluskeskus peaaegu sama vgev kui Phajrve , nd aga taandunud hiirvaikseks kohaks. Inimesed mletavad siidilaternaid teede res suvelpu pidude ajal, mitusada meetrit jrjepanu sras neid, teab kohalik koduloouurija ja Uljaste radade looja Aleksander Sinime. Siin oli vesirattalaenutus ja laululava ja oosi peal suusahppetorn elu kees talvel ja suvel. Praegu pole jrel midagi ei htegi hoonet, mis inimtegevuse jlgi reedaks. Vana mehe veidi kibedat ngu silmitsedes saad aru: tal on kahju, et elu on Uljaste maha jtnud. Paarkmmend aastat tagasi oli siin ujula. Toimusid vettehppevistlused, Neptuni veepeod, loetleb vana mees. Kohvikust sai suppi ja viinereid osta, ohkab Sinime. Eks ta ole: viinerid ja kohvik olid tunnistused sellest, et inimesi elas mbruskonnas palju. Oli rohkem noori, rohkem ettevtlikkust.
Nd eksib oosi harjale vaid loodussbra jalg.

Matkajal pole kurb, tema neb ilusat metsikut loodust. Kohvikud ja supluskohad ainult segaks idlli, mille loob oosi harjalt avanev vaade vaiksele jrvepinnale.
Viru lavamaa hukeselt pinnakattelt, mis katab Ida-Virumaad, ei leia just palju mgesid, aga need, mis on, on ka omapraselt vgevad. Vaivara Sinimed helt poolt ja teisalt inimese loodud Kivili tuhamed. Ja muidugi vgev mitmekilomeetri pikkune Uljaste oosistik ehk lhidalt Uljaste oos, mis varjab maalilist jrve, mida Eestis elanud kuulus Vene emigrandist luuletaja Igor Severjanin on lausa Baikaliga vrrelnud. Baikali miniatuur, tles ta Uljaste kohta hellitavalt.

Jrv me otsas. Arvatakse, et Uljaste jrv on ahenenud endisest ulatuslikumast jajalpu veekogust, millele soostumisprotsessis tungis phja poolt peale tekkiv raba: nii on ta surutud kahe erineva maastikuvormi vahele heks jrve kaldaks on oos, teiseks soo. Oosipoolsete liivakngaste peal saab istuda, aga madal lirtsuv soopoolne kallas teeb pksid paari minutiga mrjaks. Selle eest saab pohlamammud suhu.
Uljaste jrveni tuleb sna otseses mttes ronida: esiti pead tusma oosi harjale, ja seal kohe ongi jrv. Jb mulje, et jrv asub me otsas. See on illusioon, ehkki jrve veepind on teisele poole oosi jvast maastikust tepoolest viis meetrit krgemal. Me otsas jrv siiski ei asu.

Jrv nisuplluks. Legendid on need, mis Uljastest niisama lihtsalt ei kao. Uljaste nime saamine on neist vahest kige uhkem. Sitnud kohalik misnik kunagi ammusel ajal krgeaulistele klalistele oma valdusi nitama. Hobuse seljas krgel oosi harjal kitnud ta pilku htkki silmapiiril aimatavad suitsujoad tunnistused inimeste eluasemest. Misniku teada aga ei elanud soodes kedagi. Et ldse seal soo piiril keegi kodu teha julgeb, oli talle llatus. Eks olnud need osaliselt tema oma rakaranud talupojad, kes rabade-karude keskel uut vaba elu alustanud. Uljad vennad, nentinud misnik ja jtnudki talupojad omaette elama.
Teine legend rgib jrve res elanud taluperemehest, kes tahtis endale naist vtta ja rikastele mulgi pruudikandidaatidele talvekuul Uljaste jrve nitas. See on minu lume all olev nisupld, kui hea saak tuleb, olen rikas mees, lubas ta. Muidugi paistis 63-hektariline pld suurena, aga kas mni pruudikandidaat ka nge lks, pole teada. Ega ta palju petta poleks saanud jrv polnud kll rikkust totanud nisupld, aga see-eest oli rammusat kala pilgeni tis.
Enne oli siin kala nii palju, et paljaste ktega pdsid, mletab Sinime. Ja see pole legend, nnda oli see veel paarikmne aasta eest. Olid suured latikad, haugid, angerjad. Legendi jrgi olla kalarikkus nii suur olnud, et kui jrve res Kalamehe talus ema pojale hdis: Mine too kala!, siis tiris poiss jooksu pealt srgi seljast, sidus srgikaeluse varrukatega kinni ning olles tmmanud srgiga korra lbi jrvevee, saanud pannitie kala.
Uljaste kalarikkuski on nd legendiks vajunud.

Uljaste jrve mustad pevad. Mistatuseks jb see, mis juhtus heksa suve tagasi, 1993. aastal, kui Uljaste jrve kalad le surema hakkasid.
hel augustipeval oli jrv nagu paks kalasupp surnud latikaid ja ahvenaid oli meetrilaiune riba kalda res, meenutab endine metsalem Sinime. Sellest teatati nii limnoloogiajaamale kui keskkonnaministeeriumisse, et nad tuleksid uurima, milles asi. Aga millegiprast reageeriti sellele teatele alles mitu peva hiljem. Siis oli kalu juba massiliselt hukkunud. Kuulsin, et turule olid mgile ilmunud odavad suured kalad, pdsin siis ise raadio kaudu inimesi hoiatada, et nad ei ostaks seda kala ei teadnud ju, mis katastroofi phjustas. Kui asjamehed lpuks kohale tulid ja jrve uurisid, selgus, et jrvevees pole ldse hapnikku selle vaegusse kalad suridki. Phjusi, miks hapnik kadus, leiti mitu ja samas mitte htegi tenoliselt oli tegu asjaolude kokkulangevusega. Kivilis, kus toodeti pesupulbrit, olla hku paiskunud suur pilv tolmu see liikunud le jrve. Keegi oli l enne katastroofi kuulnud, et jrve juures kis plahvatus keegi pdis vist keelatud viisil kala. Plahvatus vis jrve phjast soogaasi vette lasta, samuti vis kurja teha sel ajal mllanud ike.
Senini pole Sinime snul Uljaste kalavarud taastunud. Jrversed paigad Noodatee ja Kamandunuka, mis mlemad kalapgiga seotud, on legendiks vajunud.

Lendorava leiupaigad leiad haavikust. Kadunud ei ole siit piirkonnast aga kaitsealune loom lendorav, keda vhesed oma silmaga ninud. Halli kasukaga loom suudab sooritada mstilisi 35-meetrisi hppeid, lennused pingul. Aleksander Sinime on teda ise ninud. Olen siin lhedal lendoravat ninud testi: selleks peab teadma tema pesapuud sellise puu all vib leida kollakaid viljateri meenutavat vljaheidet. Haavikutes armastab ta pesitseda, lisab ta.
Siinkandis olen kiki loomi kohanud karu, ilvest, hunti, rebast, selgitab endine metsalem Sinime tagasihoidlikult. Tema tunneb neid paiku lbi ja lhki.

Pletatud postid matkarajal. Loodus thja kohta ei salli: nd, mil laululava ja hppetorn on Uljaste jrve rest kadunud, on endised karjateed ja kigurajad taandunud rohtukasvanud matkaradadeks. Jrvered on metsa kasvanud, suur osa puudest on kohalike inimeste poolt istutatud et ilusam oleks. Ettevtlikkust kohalikel jtkub. Tahame teistele ka meie looduseprli nidata, mitte ainult endale hoida, phjendab Sinime, miks sai tmahukas matkaradade loomine ette vetud.
Ent kas naabruses laiuvatelt tstusmaastikelt ei eksi siia radade rde inimesi, kes kaitsealust loodust Uljaste oosi hinnata ei oska? Ikka juhtub: vrskel matkarajal on juba ks vaatamisvrsusi thistav palkpost ra pletatud, teisel on number rikutud.
Kalda res jb silma neljast vene poisist koosnev piknikuseltskond. Mugitakse viinereid. Nauditakse jrvevaadet. Makk ei luga. Rattad on korralikult puu veerde asetatud. Kas nemad teavad midagi jrve minevikust ja legendidest? Vaevalt. Aga jrve ilu nevad nemadki. Ja naudivad seda hea mitu tundi, enne kui taas ratastel koju Aserisse prduvad.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet