5/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Pearollis - rhnid

Kuigi kik liigid, samblikest kuni imetajateni, aitavad kaasa oma elupaiga funktsioneerimisele ja terviklikkusele, on mnedel liikidel tita suurem roll. Nii nagu filmis vi teatris, kus on eraldi peaosalised ja krvalosalised, ei saa ka loodus ilma rollijaotuseta hakkama. Looduses nimetatakse peategelasi tugiliikideks. Need on taimed, loomad, linnud vi putukad, kes oma tegevusega aitavad kaasa teiste liikide silimisele, tagades sellega loodusliku mitmekesisuse. Meil elavatest lindudest on olulised tugiliigid rhnid.

Eestis elab seitse rhniliiki: mustrhn, valgeselg-kirjurhn, suur-kirjurhn, vike-kirjurhn, kolmvarvas rhn, roherhn ja hallpea-rhn. Kik Eestis elutsevad rhnid on nespesitsejad, kes mnikord kasutavad looduslikult tekkinud puunsusi murdunud oksast jnud nsusi vi pragusid, kuid peamiselt pesitsevad nad enda raiutud pesaaukudes. Rhnid loovad oma tegevusega tingimusi paljude teiste linnu- ja loomaliikide eluks: nende roll tugiliigina seisneb philiselt nende pesaehituse omapral. kski teine nespesitseja, imetaja vi lind, ei raiu puutvesse auku, vaid kasutab loodusjudude poolt tekitatud nsusi, sagedamini aga rhnide mahajetud pesakoopaid. Kuna looduslikud nsused ja urked ei taga kikide nespesitsejate elupaiga vajadusi, siis asustatakse ca 90% vanadest rhnide pesaaukudest. Sinna seavad end sisse vrbkakud, karvasjalg-kakud, stkad, pardid. Sealhulgas sltuvad vrbkakud otseselt kolmvarvas-rhni tegutsemisest vanades kuusikutes. Viksemaid rhnipesi asustavad aga metsvindid, tihased, krbsenpid ja ka kuldnokad; ega siis kik mahu aedadesse pesakastidesse elama. Peale lindude kasutavad rhnide ehitatud hotelle ka mesilased, herilased, vapsikud ja ka viksemad imetajad: nahkhiired, oravad, metsnugised jt.

Pesapaigaks sobivad surnud puud. Paljud rhnid armastavad oma pesaauke raiuda lehtpuudesse, milledest eelistatakse haaba ja kaske. Tsi, mustrhn ja kolmvarvas-rhn elavad meelsasti ka mnni- vi kuusetvesse raiutud pesas. Huvitav on asjaolu, et rhnidel on erinev pesitsemis- ja toitumisterritoorium pesitsevad lehtpuudes ja toituvad okaspuudel. Mlemal juhul on aga oluline vanade ja surnud puude olemasolu, millel murdunud latv, lhenenud koor vi osaliselt kdunenud tvi. Meie mistes haigete ja vigaste puude olemasolu tagab nii rhnidele kui ka teistele lindudele ja loomadele head vimalused pesitsemiseks ja toitumiseks. Terveid ja noori puid rhnid pesaehituseks ja ka toitumiseks reeglina ei kasuta. Erandiks siinjuures on kolmvarvas-rhn, kes mnikord mulgustab puukoort, et seal leiduvat mahla ktte saada. Vahel vib noorte lehtpuude tvedel nha pisikesi, sakiliselt vi ringjalt paiknevaid augukesi, kust kolmvarvas-rhn on mahla laskmas kinud.

Parandavad metsa tervist. Peale selle, et rhnid loovad pesitsemistingimusi paljudele metsaelanikele, on nad olulised ka oma toitumisharjumuste poolest. Peamiselt mardikate ja liblikate vastsetest toitudes, ning eriti kooreraskite vastsete hvitamisega, toovad nad suurt kasu metsa tervislikule seisundile. Suurkirjurhn toitub talveperioodil kuuse- ja mnnikbidest. Neid toksides pudeneb osa seemneid maha. Nnda aitavad nad kaasa okaspuude paljunemisele. Nii mahapudenenud kui ka seedetrakti lbinud seedimata seemned hakkavad kevadel idanema, millest omakorda kasvavad uued kuused ja mnnid. ldiselt on meie rhnid putuktoidulised, kuid mnikord vib suur-kirjurhn ka linnupesadest mune ja poegi sa. Seda siiski ainult sel juhul, kui puuoksal, millel rhn tegutseb, mni linnupesa ette jb. Otseselt nad aga linnupesi ei rnda. Sipelgad on paljude rhnide lemmiktoiduks. Niteks armastab mustrhn maiustada puidus elavate hobusipelgatega, ka hallpea-rhn korraldab vahelduseks sipelgapesadesse toidureide. Roherhn on aga suveperioodil spetsialiseerunud ainult sipelgate smisele. Rhnide toitumisharjumused tagavad ka teistele metsaelanikele, kes armastavad puumahla vi putukate vastseid, toidu juurde parema ligipsu. Puukoore alt putukaid otsides, raiuvad rhnid lahti palju kooretkke, millest nad kiki putukavastseid ra ei s. pris sageli vib rhniga samaaegselt hel puutvel olla porr, puukoristaja ja tihane, kes tema lejkide kallal maiustavad. Allakirjutanu on mitmeid kordi ninud, kuidas valgeselg-kirjurhni saadab tihaseparv, kellega on liitunud ka porrid ja puukoristajad.

Rhne ohustavad sanitaarraided. Rhnid on tundlikud meie metsades toimuvatele muutustele. Nende reaktsioon metsas aset leidva majandustegevuse suhtes on eriti oluline kogu elupaigale, sest rhnide lahkumisega kaovad ka teised elupaika asustanud looma- ning linnuliigid. Kulub palju aega, enne kui raielangid vi sanitaarraide le elanud metsad uuesti ellu rkavad. Istutatud metsaaladel on puud hesuguse vanuse ja ka suurusega, need rhnide elupaigaks ei sobi. Rhnide seisukohalt on oluline just vanade ja surnud puude olemasolu, kuhu paljud neist pesansusi teha armastavad ning kust saadakse suurem osa toidust. Oluline on silitada puude liigirohkus, sest lepavsas pole rhnidel midagi peale hakata.
Mets, kus kasvavad okas- ja lehtpuud ning mis on kevadeti le ujutatud, on paljude rhnide, sealhulgas ka vhelevinud valgeselgkirjurhni, elupaigaks. Kevadine suurvesi paneb nii mnegi puu pdema, mistttu see hakkab mdanema. Niisketes metsades leidub palju kdunevaid ja haigeid puid, mis on udusunenoks metsamehele, kuid paradiisiks paljudele rhniliikidele. Selliseid metsaalasid jb aga jrjest vhemaks, mistttu mnekmne aasta prast vib tekkida olukord, kus seitsmest Eestis elutsevast rhniliigist on jrel vaid suur-kirjurhn ja mustrhn. Koos nendega kaovad ka paljud teised elusolendid, kelle elukeskkond sltub otseselt rhnide tegevusest.
Veel saame Euroopa ees uhkustada oma puutumatu loodusega, kuid meie metsades ringi liikudes vib juba praegu theldada, et ega need enam nii puutumatud olegi. Peaaegu kik suuremad metsad on killustatud raielankidega, mis kaetud lepavsaga ning kus linnulaulu asemel vime kuulda vaid tuule ulgumist.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet