5/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Talgureisil koos inglasega

Ma peaksin ikka vga prunud olema, kui midagi sellist teen, oli mu sber otsekohene, kui teatasin, et kavatsen talgureisile minna. Teine sber lubas irooniliselt, et olen alati teretulnud tema juurde maale aeda ehitama ja heina niitma titsa ilma rahata. Mina naersin ja pakkisin asjad, et sita Laidevahe-Siiksaare rannaniitudele nautima td vrskes hus, loodust ja hobuseid.

Sattusin Laidevahe-Siiksaare talgurhma tnu ELF-i kodulehele, kus juhuslikult mrkasin talgureiside kirjeldusi. Sihtkohad ajasid mul silmad suureks looduskaitsealad, saared ja laiud, millest mnede nimesidki ma ei teadnud. Jgitu thelepanu vitis reis Eesti hobune Saaremaa rannaniitudel ehk rannamaastike hooldamine ja eesti hobuse silitamisele kaasa aitamine. Just midagi sellist paraja koormusega t, ratsutamine, ujumine ja mbruse uurimine vajasin ma hdasti prast kuudepikkust arvuti taga istumist. Ning mis veelgi thtsam: leidsin vimaluse hendada kauaoodatud puhkus sooviga midagi kasulikku teha.
Puhkusevorm talgud pole meil levinud, ma tean: eestlase jaoks on laias mistes t hiskonna heaks suhteliselt vras ja tuletab pigem meelde hiskondlikult kasuliku t tunde ja kohustuslikke laupevakuid.
Aga Lnes on suhtumine teine, seal on see auasjaks ja sna tavaline, et inimene teeb hiskonna heaks midagi tasuta. Meie Laidevahe- Siiksaare talgugrupist moodustasid enamuse inglased. Meile eestlastele on talgut kll alati omane olnud on praegugi aga vabatahtlikkus piirneb pere, sprade ja kla kogukonnaga. Tegemistele, mis jvad nendest vljaspoole, naljalt ksi klge panema ei kiputa.

Doctor Jane tuli vaatama maad, mis on pannkoogist lamedam. Meie talgugrupi inglased on siia saabunud lbi ELF-i, kes teeb koostd Briti vabatahtlike organisatsiooniga Brittish Trust for Conservation Volunteers (BTCV). Kes need inglased on, miks nad siia tle tulevad?
Kui hel talgulisel eelviimasel htul mingi ootamatu seljaviga ilmneb, kutsub inglaste grupijuht kiirelt Janei kohale. Selgub siiski, et tema nimekaardil olev sna doctor thendab hoopis akadeemilist kraadi. Jane Moody kirjutab raamatut tsensuurist ning petab Yorki likoolis inglise keelt ja kirjandust. Kui ta kuulis BBC saates Kik Eestimaa valgetest dest keskustelu heli ja rahvuse suhtest, pakkis ta asjad ja tuli vaatama seda vikest pannkoogistki lamedamat maad. Eesti paistis olevat maa, mida igaks on tahtnud vallutada, ainult britid mitte, teatab Jane. Sellel riigil mnes mttes pole piire, kuna neist piiridest on alati le tuldud. Talgureisile tulek on Janei jaoks avastusretk uude kultuuri: Eesti on Janei arvates thelepanuvrne segu krgtehnoloogilisest keskaegsest linnast Mobiilne parkimine oleks Londonis vimatu! teatab ta ja talupojakultuurist remaadel. Vasturkiv on ka see, et kuigi Eesti ajaloos on korruste kaupa traagikat, vib ometi kikjal nha elujanu ja edasiprgimist. Selle maa ajalugu on ellujmise ja kohanemise lugu, arvab Jane. Ta teeb thelepaneku, et enesesilitamise kigus on ilmselt vlja kujunenud ka eestlase huumori iroonilisus. Jane pib kiirelt. Vsakiini ksitsemises on ta peatselt nii osav, et viks arvata, et on latte laasides les kasvanud.

Nicholas puhkab ainult talgutel. Ohhoo, selle t peale on ainult eesti naised pandud, kommenteeris britt Nicholas talguliste naisvge silmitsedes, kes raskete kividega poriseid teeauke titsid.
Oh yes, we like dirty business, vastas igati soliidne ppejud, Ivi Kramees, hetkel silmini poriga koos. Inglane naeris nii, et oleks repealt tasakaalu kaotanud (dirty business thendab tlkes must ri vi asjaajamine). Nicholas on tenoliselt selliste keelenaljadega harjunud, ta on kinud ju 12 rahvusvahelisel talgureisil, kokku aga umbes kolmekmnel reisil, hesnaga kogemustega talguline, vrdluseks: enamus Laidevahegrupist on oma esimesel reisil.
Nicholase elu sisustavad tegelikult elektroonika ja reaktiivmootorid: igapevats tegeleb ta sellega, et lennukid hakkaksid odavamalt, turvalisemalt ja viksema mraga maanduma. Hetkel ksil oleva projekti eesmrk on luua reaktiivmootori saastet vhendada aitav kontrollssteem.
Keskkond on kigi jaoks hine, omavahel tihedalt seotud, ja maailmas on kohutavalt palju keskkonnaga seotud asju, mis vajavad tegemist. Nii ma siis teengi neid. Et osa sellest kigest saan olla ka mina, on nagu endorfiinisst annab nii hea tunde. Keskkonnasbralik suhtumine on osa Nicki elustiilist. Vabal ajal tegeleb ta heategevusega kohaliku haigla jaoks ja looduskeskkonna taastamisega, suurema osa oma ametlikust puhkusest veedab aga talgureisidel.

Inglastele meeldib Saaremaal. Kas talgutdel kimine on Suurbritannias tavaline? Massiline selline kitumine brittide hulgas pole, keegi ei vaata talguliste peale aga imelikult see on au sees. Paljude jaoks on see enesevrikuse ksimus: kasutada oma vaba aega teiste heaks.
Igal juhul on Briti talguliste hordid Eestisse teretulnud ning kuigi neil on vimalus valida 23 sihtkoha vahel le terve maailma, on Laidevahe-Siiksaare grupid alati tis. Mis siin salata, selles on ka eestlastel vike kasu sees igast laekunud rahvusvahelise reisi maksumusest eraldab BTCV 16 protsenti sihtkohamaa looduskaitsetegevuse toetamiseks. Saaremaale tulijaid on jrgmise suve talgureisi nimekirjas juba pris mitmeid, ja pole mingit hirmu, et neile td ei jtku. Kaitseala loomine ei ki seitsme pevaga, seitse aastatki on selleks liiga lhike aeg.
Muidugi vib ksida, et miks britid oma kodumaal talgutel ei ki. Kivad kll, aga vlismaal on ka vahelduseks huvitavam.

Oma kodumaal on britid prandmaastike silitamise problemaatikaga vga hsti tuttavad. Inglismaa ja Iirimaa prandmaastiku tunnuseks on mitme tuhande aastase ajalooga hekid, mis kujunesid vlja seoses inimese majandustegevusega. Kui mujal mets maha veti, jeti riba puid teede ja pldude rtesse kasvama vi, peamiselt maa idaosas, istutati neid pllulappide eraldamiseks. Hekid on inimesele kaunid vaadata ja eluslooduse jaoks olulised transpordikoridorid.
Prast Teist maailmasda algas hekkide hvitamine. Et sja ajal hvardavat nlga trjuda, pandi iga maatkk toitu tootma, prast sda aga ei soovinud talunikud naasta sjaeelsete suhteliselt vaeste aegade juurde. Nii hangiti Inglismaa pldude harimiseks vimsaid pllutmasinaid Phja-Ameerikast, mis on kll ideaalsed sealsetel avaratel pldudel, kuid Inglismaa sopilisele maastikule liiga suured. Hekid pidid teed andma. Kui aga Suurbritannia 1973. aastal tollase Euroopa hendusega liitus, lks veel hullemaks. Uus pllumajandusssteem ngi ette talunikele piima, teravilja jm tootmise eest kompensatsioonide maksmist. Toodete hinnad psisid kunstlikult krged, turgu ei olnud piisavalt, ent rahanljas talunikud tegid igast viimsest kui haritavast meetrist pllumajandusmaa. Phjaaladel, mgedes, hakati le igasuguse piiri pidama lambaid, kes pistsid nahka kogu taimestiku.
See periood jttis mlestuseks preeriad maa idaosas ning erosiooni phjas. Suure ringiga juti tagasi otsustamise ristteele, nd makstakse talupidajatele prandmaastike mistliku hooldamise eest. Ja siinkohal tuleb mngu Brittish Trust for Conservation Volunteers (BTCV), mis loodi 1959. aastal erinevate maastike ja koosluste kaitseks. Briti talgulised kivad oma kodumaal uusi hekke istutamas, nagu meie oma kauneid rannamaastikke taastamas. Organisatsiooni hoiab kigus vike arv mitte kuigi hsti tasustatud palgalisi ttajaid ja suur hulk vabatahtlikke. BTCV-l ei ole liikmemaksu, nende eesmrk on kaasata vimalikult palju inimesi hiskondlikult kasulikku td tegema. Selleks korraldavad nad Suurbritannias kohaliku thtsusega loodushoiupevi ja talgureise ning koordineerivad rahvusvahelistel talgureisidel osalemist.

Kas Eestis on vabatahtlikke talgulisi palju? Eestimaa Looduse Fondi projektijuht Jri-Ott Salm tleb, et igasuvisest paaristsajast vabatahtlikust on suurem osa missioonitundest ja huvist. Ka meie grupist on enamus tulnud talgutele rohelise loogika alusel, tnu seosele loodusega kas t vi mtteviisi kaudu. Salmi poolt mainitud osalejatpi elamustektti, kes paneb talgureisi oma kogemuste kogusse vrdselt niteks langevarjuhpetega meile seekord kaasa ei sattunud, vaid kokku tulid hise mtteviisi kandjad, kes ametite poolest vgagi erinevad. Keskkonnaigusele spetsialiseerunud jurist, sjatehases lhkekehi valmistav spetsialist, ppejud, pshholoog. Ja 12-aastane Ingrid, meist kige noorem.
Kui Ingrid eelmisel aastal he sugulasega suveplaane arutas, selgus naljakas vasturkivus. Sugulane kavatses minna suvel tle selleks, et raha teenida, Ingrid kavatses ttada ja sellele ise veel peale ka maksta.
Miks siis nii? Aga talgureisilt saab palju uusi kogemusi, hea tegemise tunde, ja rahvusvahelises grupis ka inglise keele paremini suhu. Maainimesed, kes nagunii pevast peva maatid teevad, talgurahvast vist alati ei mista, arvab Ingrid. Meie tuleme linnast maatle phimtte prast looduse heaks midagi ra teha. Just seda kavatseb blond npsuke tdruk ka jrgmisel suvel teha. Mida rohkem ma reisidel kin, seda rohkem tunnen, et teen midagi ra. Kuna olen alles nii noor, siis vahel mtlen kartusega t peale, mis peval ees ootab, et kas ma teen ikka sama palju kui teised ja sama palju kui mni teine inimene, kelle eest mina koha vtsin. Ingrid on verinoor, ilmselt nii mnestki grupis kige noorem, kuid kindlasti ei ole tema kartus igustatud. Sest palju olulisem, kui see, mitu latti vi kivi sa tsta juad, on suhtumine, mida sa endas edasi kannad.

Infot talgureiside kohta Eestis saab aadressil
www.elfond.ee/reisid/
rahvusvaheliste talgureiside kohta
information@btcv.org.uk ; www.btcv.org



Ingrid Maasik - hiskonnateaduste magister, vaba aja phendab ta loodusretkedele ja fotograafiale
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet