6/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Mahetalunik panustab tervisele

Mahe toit selle snaga meldakse tavaliselt mittevrtsikat toitu. Mahetoit vib olla vrtsikas, kuid kindlasti on ta koloogiliselt puhas.

Laias laastus on bioloogiline, orgaaniline ja koloogiline pllumajandus seesama, mis mahepllumajandus.

Mahepllumajandus thendab loodussstlikku tootmisviisi, mis phineb tasakaalustatud toitaineringel ja kohalike taastuvate ressursside kasutamisel. Ehk siis EI snteetilistele taimekaitsevahenditele ja mineraalvetistele ning JAH kompostile, klvikordadele, taimsele vetisele.
Endine raudbetoonkonstruktsioonide ppejud Liisi Kutkina kasvatab Plvamaal hel hektaril kgivilju, marju, ravim- ja maitsetaimi ning viljapuid. Paari hektari suurusel rohumaal svad lambad. Lambasnnik lheb sellele hektarile, mis ravimtaimi kasvatab.

Ravim- ja maitsetaimede kasvatamine ning ttlemine on vga raske igapevane ksit, kirjeldab Kutkina. See t nuab ausust kiges, sest minu taimed juavad inimesteni, kes usuvad, et see, mis neile pakutakse, on puhas ja tervislik.

Tahe olla terve, on ks peamisi phjusi, miks mahekaupa nutakse. On allergikuid, teiste immuunssteemi haiguste pdejaid, kellele ainult mahetoit tagab elukvaliteedi.

Maheteooria peab paljusid pllumajanduses ja looduses koos toimivaid protsesse tootmisele kasulikeks ja ei suru neid alla.

Intensiivpllundus mrgitab umbrohtu ja kahjureid, mahepllundus aga rakendab erinevaid taimekooslusi, et kahjurid ei saaks vohada.

Mahepllundus thendab ka vahelduvaid klvikordi (liblikieliste juurtemgarikud aitavad mulda lmmastikuga rikastada), pllupeenraid (kahjureid vaoshoidvate liikide elupaigad) ning arhailist ksitsi rohimist ja kahjurite noppimist.
Mahekohupiima tootva Saidafarmi juht Juhan Srgava: Iga keemiakombinaat kinnitab, et tema mrk on kahjutu. Ainult, et siiani on leitud juba enam kui 50 mrki, mis ikkagi osutusid kahjulikuks. Alguse tegi lahti putukamrk DDT.
Igal aastal kahjulikuks osutunud mrkide nimekiri pikeneb. Keemiakontsernid pakuvad kiiresti asemele uue mitte-kahjuliku.

On olemas ka teine tee meie vanaisade pllutarkus, mille uuesti ja tnapevaselt kasutusele vtmine ongi mahepllumajandus.

Mitmekesisus kui abimees. Mida keerukam ja mitmekesisem on agrokossteem (pllumajanduse ja looduse kooseluvorm), seda stabiilsem ta on.

Haiguste vi kahjurite rnnak tekitab krahhi, kui suurtel pindadel kasvab vaid ks vi kaks taimeliiki. Seetttu kasvatatakse koos eri kultuure (taimeliike) ja peetakse korraga mitut liiki loomi.

Kui ettevte koosneb tuhande linnuga kanalast, siis linnugripi puhkemine selles kanalas thendab ettevtte lppu. Tohutuks kahjumiks piisab ka salmonelloosist.
Koosneb aga ettevte vikesest kanalast, seakasvatusest, ravimtaimekasvatusest ning teraviljade kasvatamisest sigade stmiseks, siis linnugripi puhkedes jb enamik tootmisest puutumata.

Paberimajandus kiusab. Mahetalusid ja mahedalt kasutatavaid maahektareid tuleb Eestis igal aastal juurde. Mahedaks hakkavad majapidamised erinevatel phjustel. Turbas asuv Saidafarm valis selle tee seetttu, et kunagi nappis raha vetiste ostuks. Sobiv alternatiiv leiti klvikorda rakendades. Saidafarmi kohupiima makse juba aastaid Stockmannis, Selveris jm.

Saidafarm teeb ka juustu ja maitsestamata jogurtit. Oma veidi rohkem kui 800 hektariga on Saidafarm ks Eesti suuremaid mahefarme.

Eve Ader taimetoodangu inspektsioonist (TTI) nimetab Eesti suurimaks maheettevtteks Vrumaa osahingut Lunapiim.

Pabereid tuleb mahetalunikul esitada palju ja tihti. Niteks eemaldati mdunud aastal mahetalude registrist poolsada talu just puuduvate dokumentide tttu.
Neid ettevtteid on vhe, kes suudavad paberite kordaajamiseks spetsialiste palgata. le 200 hektari maad kasutab vaid viis protsenti maheettevtetest. Viiendikul ettevtetest on kasutada hektareid kmme vi vhem.

TTI inspektorid kivad kiki mahemajapidamisi kontrollimas ja iseloomustavad neid seaduskuulekatena. Avastatud vajakajmised kipuvad olema niteks jrgmised: plluraamat vaid osaliselt tidetud, krvanumbrid loomadele krva panemata, mahetaimekasvatuseks kasutatav maa pole mittemahedast maast selgesti eristatav.

Talunikud aga esitavad vastuksimusi. Kuidas saab vastsndinu krvade augustamist sobitada loodusega koosklas kasvamisega?

ks traktorist jtab mahepllupoolsest servast oma riba mrgitamata ja vetamata. Intensiivpllumees aga mitte talle on hbiasi, kui pld pole puhas. Mida pean ma sellise naabriga tegema, ksib mahepllumees.

Kuidas mahedat ra tunda? Aprillist alates on Eestis kasutusel komrk. Selle panemine tootele ei ole sundus mahekaupa ei pea maheda sildi all mma.
Sageli puudubki mahetoorainest saadud tootel vastav mrk, sest Eestis peaaegu puuduvad mahettlemisettevtted. Vastav tunnustus on Saaremaa liha- ja piimatstusel, aga keegi ei hakka lambaid Saaremaale vedama selleks, et prast liha mandrile tagasi tuua. Tasuvam on Virumaa lambaliha maha ma ilma Saaremaalt saadud mahemrgita.

Nii elabki viiendik Eesti lammastest tegelikult mahedalt, mahedat lambaliha pole aga kuskil saada.

Eesti veistest elab mahetingimustes neli protsenti. Hoolimata kaks aastat tagasi loodud tulundushingust Maheliha, pole turul mahetoodangu hulga kasvu mrgata. Maheliha nime all ei saa veiseliha ma mujal kui Saaremaal.
Pikka aega ei olnud Eestis maheveskit. Kevadel tunnustati lpuks veski Prsti vallas Viljandimaal.

Nii oligi Eestis aastaid ametlikult saada vaid mahedalt kasvatatud kgivilja, mett, ravim- ja maitsetaimi, sest neid ei tulnud enne mki vastavas ettevttes tdelda.

Euroopa riikides on mahetoit veidi kallim tavatoidust, sest saak on viksem kui intensiivpllumajanduses. Olenevalt tootest vib hinnalisa olla kuni 200 protsenti. Eestis kompenseerib suuremat tvaeva veidi PRIA (pllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) mahetoetus.


Mahetoit lettidel.
Mahetoitu saab osta turult, laadalt, taluniku kest, aga ka mitmest loodustoodete poest niteks Parim Pood Tallinnas ja Viljandis, vi ainult mahetoitu mv kosahver Tallinnas ja Tartus.

ks kosahvri asutajaid on teatrimees Peeter Jalakas. Tdinud oma maakodu mahenaabritelt linnatuttavatele toitu tassimast, tegi ta mttekaaslastega Euroopas levinud kastikaubanduse mudeli jrgi firma, mis igandalase kasti mahetoodetega soovijatele koju viis.

Et ostjad soovisid suuremat valikut ning ainuksi kodumaistest kgiviljadest ji vajaliku kibe saavutamiseks vheseks, hakati importima Euroopast ketupit, makarone, lut, veine, mahla, puuvilju ja vrsket kgivilja. Ka seda, mida kodumaistelt kasvatajatelt saada pole, niteks greipe ja avokaadosid.
Kes ise mahekauba lunasgi kokkukeetmist keeruliseks peab, vib les otsida mahetoidu restorani Tallinna vanalinnas.

Info kogumisel oli abiks Merit Mikk koloogiliste tehnoloogiate keskusest (www.ceet.ee).

Mahe-ettevtete arv maakonniti (2004)

Vrumaa 97

Hiiumaa 91

Saaremaa 83

Viljandimaa 83

Tartumaa 73

Prnumaa 59

Raplamaa 56

Valgamaa 45

Plvamaa 45

Lnemaa 43

Jgevamaa 41

Harjumaa 34

Jrvamaa 24

Lne-Virumaa 23

Ida-Virumaa 13



Allikas: Taimetoodangu inspektsioon


Mrksnu maailma mahemajandusest


Euroopas hlmab mahepllumajandus keskmiselt kolm protsenti pllumajandusmaast. Austrias, Shveitsis, Itaalias, Rootsis, Taanis ja Soomes on see protsent kuus kuni kaksteist.

Absoluutarvudes on suurim mahetootja Itaalia, kus mahepllumajandusmaa pindala miljon hektarit.

Rootsi tahab aastaks 2005 suurendada mahemaa pindala 20 protsendini kogu pllumajandusmaast. Sama tahab Saksamaa aastaks 2010.
Itaalias Emilia Romagna maakonnas tuleb lasteaedades ja algkoolides pakkuda ainult mahetoitu.

Saksamaa toidu- ja tarbijakaitse ministeeriumi ksitluse kohaselt peab enamik sakslastest vga thtsaks, et laste toidulaual oleks mahetoit.

Inglismaal tehtud uuringu kohaselt on mahetalud looduslike taimeliikide poolest rikkamad. Sellised kooslused tmbavad omakorda ligi kiivitajaid, lokesi, nahkhiiri, mardikaid, liblikaid ja vihmausse.

1972. aastal loodi lemaailmne mahepllumajandusorganisatsioon, kuhu Eestist kuuluvad Eesti mahepllunduse sihtasutus (EMSA) ja Eesti biodnaamika hing (EB).



Madli Zobel
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet