6/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Valgehai: ohtlik, kuid kaitset vajav

Valgehai
Andrew Foks
Austraalias elava Eestlasest bioloogi Katrin Holmsteni raport valgehaide viimastest rnnakutest ning olukorrast haide uurimisel.

Bioloog Jarrod Stehbens sukeldus 24. augustil 2005 Luna-Austraalias Adelaidei linna lhedal Glenelgi rannas, et uurimistks kalamarja hankida.
Stehbens ttas koos kahe kolleegiga. ks neist, Justin Rowntree, rkis hiljem, et tol saatuslikul prastlunal meres ujudes mksas miski teda selja tagant ja kui ta end mber pras, ngi ta ainult suurt valget massi. See oli valgehai, kes rndas sukeldujaid.

Jarrod peletas hai esmalt minema, aga hai tuli tagasi ja haaras Jarrodi jalast ning tmbas mehe siis sgavamale ja sgavamale, andis Rowntree prast tunnistusi.

Politsei kammis 50 ruutkilomeetri suurust mereala helikopteri ja laevaga nnetuspeva hilishtuni. Leiti hapnikuballoon ja pstevest kik, mis Jarrod Stehbensist jrele ji. Nii lppes viimane inimohvri nudnud hairnnak Austraalia randades.

4. septembril 2005 pses ks surfaja Eyre poolsaare lhedal, kui ta haid phe kolkis ja 22. septembril pses teine surfaja Perthi linna rannal umbes samal viisil.

Valgehai on arvukas just Luna-Austraalia vetes. Ainult paar kilomeetrit Stehbensi hukkumiskohast eemal tapsid kaks suurt valgehaid surfaja Nick Peterseni 2004. aasta detsembris.

Haiuurija Andrew Fox tleb, et valgehai on ks vhestest hailiikidest maailmas ja ainuke liik Luna-Austraalia vetes, kes on vimeline surmama inimest. Haid tapavad Austraalias ks-kaks inimest aastas, ja enamasti on sdlane valgehai.
Maailma 375 hailiigist ohustavad inimest vaid kmmekond. Valgehai krval peetakse kige ohtlikumateks veel tiigerhaid (Galeocerdo cuvier) ja pullhaid (Carcharinus leucas).


Kttemaks haile.
Iga uudis valgehai rnnakust tekitab Austraalia meedias paanikapuhangu.

li valavad tulle veel arvukad udusfilmid, mis esitlevad valgehaid kui masinlikku tapjat. Kige tuntum neist on Steven Spielbergi lbilgifilm, kolme Oscariga kroonitud Luad (1975) videolaenutuste nutud kaup tnase pevani.
Hairnnakud tusid pevakorda mdunud sajandi kahe sja vahel, kui Sydney rannad said populaarseks. Pahimatel aegadel hukkus seitse-kaheksa inimest aastas.

Viimase poolsajandi jooksul on Austraalias haide ohvriks langenud 60 inimest. Muude nnetusjuhtumitega vrreldes vike arv, aga elavast peast sdud saada on ju kohutav. Mte surmast hai ilett-teravate hammaste vahel on ajanud inimesed julmale vasturnnakule.

On vlja arvutatud, et iga hai poolt tapetud inimese kohta on inimene omakorda tapnud keskeltlbi 23 000 tonni haisid ja nende lhisugulasi raisid.
Tnaseks on valgehai Austraalias vetud looduskaitse alla. Siiski hukkub neid sageli, kui nad kalavrkudesse kinni jvad.
Andrew Foxi snul nitavad kik tendid, et haipopulatsioonid on kogu maailmas kahanemas kriitilise piirini.

Valgehaide arv kahanes kiiresti 20. sajandi viimastel aastakmnetel, looduskaitsealuste hljeste ja delfiinide arvukus samal ajal aga suurenes.
Rvloomad haid mngivad lithtsat rolli ookeani toiduahela tipus. Valgehai kontrollib liikide arvu ja mitmekesisust hiigelsuures ookeani kossteemis.
Meil ei ole aimugi, millised tagajrjed vivad olla haide mtlematul tapmisel, tleb Andrew Fox. Seda enam, et teame valgehai bioloogiast vga vhe. Erinevalt teistest hailiikidest pole inimesel veel nnestunud valgehaid akvaariumis elus hoida.

Palju vastamata ksimusi. Ei ole isegi tpselt teada, kui kaua valgehaid elavad.
Andrew Fox loetleb jrjest ksimusi, mis veel uurimist nuavad.
Kui kiirelt valgehaid kasvavad? Kus ja kui tihti nad paljunevad? Kui palju neid on, kas nende arv ikka veel vheneb? Mis rolli nad tpselt mngivad ookeanikoloogias?

Andrew Fox otsib haisid Luna-Austraalias oma kodulinna Adelaidei lhistel. Mrgistame ja pildistame iga valgehaid, keda kohtame. Nii saame mingigi pildi nende populatsiooni suurusest. Vrdleme emaste ja isaste haide arvu eri aastaaegadel.

Haisid on hakatud varustama satelliitmrgistega, mis vimaldab koostd teiste maade teadlastega. Mned mrgistatud haid on rnnanud tuhandeid kilomeetreid.
Mida rohkem me haist teame, seda turvalisemaks muutuvad ookeaniveed nii meile kui ka neile, mrgib Fox. Vaja oleks vlja ttada meetodeid, mis haisid randadest eemale hoiavad. Vrgud, mis praegu haide eemalhoidmiseks kasutusel, tapavad kalu, kilpkonni ja vikseid haisid.

Miks ta meid rndab? Teadlased ei arva sugugi, et inimliha on valgehai lemmikroog. Olen tiesti kindel, et kui kuuluksime hai mensse, siis nad rndaksid meid kogu aeg, aga nad ei tee seda, tleb Andrew Fox. Neil kordadel, kui valgehai on rnnanud inimest, on inimene ujunud hlge- vi delfiinikoloonia lhedal.

Teadlased arvavad siiski, et valgehai on piisavalt intelligentne, et inimest hlgest eristada.

Haid on alati paate mksanud ja inimesesuurusi mereimetajaid tlitanud. Mned teadlased oletavad, et hai oma tuntud uudishimulikkuses otsustab vimaluse avanedes lihtsalt proovida, kuidas inimene maitseb.

Mned usuvad, et haid on rnnanud oma territooriumi kaitsmiseks.

Andrew Fox oletab, et oma rolli mngib ka inimese instinktiivne reaktsioon hai rnnaku korral, mis on vga sarnane hlge vi delfiini omaga: Kui meie kitumine haid piisavalt motiveerib ja hai on parajalt nljane, siis uurib ta meid kui vimalikku saaki.

Haiuurijad Foxid. Andrew Foxi isa Rodney Foxi peetakse valgehai parimaks tundjaks. Rodney Fox oli 23 aastat vana, kui ta 1960. aastate alguses valgehai rnnaku le elas.

Tnini kannab Rod Fox hiigelarmi, mis kulgeb suures kaares vasakust last le selja alla khuni vlja.

Viis kuud prast nnetust seilas mees taas ookeanil ning ehitas spetsiaalse puuri sukeldumiseks haide juurde.

Rodney Fox on teinud haifilmid Great White Death ja Attack by a Killer Shark. National Geographic on Foxist vndanud filmi The Fox and the Shark.
Rodney Fox osales ka menufilmi Luad (Jaws) tootmisel.

Rodney Fox ja ta poeg Andrew Fox uurivad haisid praegugi. Nende firma Haiekspeditsioonid laev vtab pardale nii uudishimulikke sukeldujaid kui ka teadlasi, fotograafe ja filmimeeskondi. Vaata www.rodneyfox.com.au
Rodney Foxi filmid ja loengud on muutnud inimeste arvamust valgehaist ning aidanud kaasa sellele, et valgehai 1998. aastal Austraalias looduskaitse alla veti.

Haid ei ole kunagi ajaloos olnud need tapjad, kellena me neid ette kujutame, tleb Andrew Fox. Meil ei ole mitte htegi praktilist phjust haisid tappa. leldse pole meil igust hegi looma le inimeste seaduste jrgi kohut mista.



Valgehai
(Carcharodon carcharias)
Austraalias kutsutakse teda White Pointer, Ameerikas The Great White. Tegelikult on see hai hall, valget vrvi leidub ainult khu alt.
Elab kikides ookeanides, kuid kige arvukam on Luna-Austraalia jahedates rannavetes.
Valgehai vib kasvada kuni heksa meetrit pikaks ja kaaluda kuni viis tonni.
Valgehai on Austraalias looduskaitse all, kuigi just Austraalia rannavetest on ta nudnud kige rohkem inimohvreid.



Katre Holmsten
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet