6/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Klaskik lendavate kniuste juurde

Looduspiltnik Jaanus Jrva vahendab pildikesi oma lapseea jhvikal kimise paigast Emaje Suursoost.

Soost leitud Kindlus. See oli 2000. aasta augustis, kui sber tegi ahvatleva ettepaneku sita jalgratastega Tartust Ahunapallu ja sealt edasi Jmmsoosse. Sitsime, bisime krgemas mnnimetsas. Sealt ji soosse veel mnisada meetrit, aga vett time kilomeetri kauguselt kraavist. bimispaigas oli seda vtta koos juurtega mahalangenud puudest jnud aukudest, see vesi ei tundunud eriti ahvatlev.

Jrgmisel hommikul seadsimegi samme pehmel, poole sreni sissevajuval maapinnal. Liikumine nudis telist kurekndi.

Kui sookaasik hrenes, avanes rgne vaatepilt. Lage, ksikute kaskede ja mnnijnnidega ilustatud, retu maa, kuhu olid just nagu istutatud krgete haabade ja kuuskedega soosaared.

Need saared tundusid teliselt puutumatud. Panime hele neist nimeks Kindlus. Oletasin, et sgisel viks seal teliselt mstiline olla.

Judsin Kindluse juurde tagasi alles 2004. aasta oktoobris, ja just igeks ajaks, mil haavad olid kaetud kollaste ja punakate lehtedega.
Esimene asi oli sgisvrvides vana tuttavat korralikult pildistada.
Mul oli igus, sgisel on Suursoo kige ilusam.

Suursoo ikoon. Keegi on kusagil elnud, et Suursoo kandis pesitseb iga 24. merikotkapaar maailmas. Vib-olla pole see hinnang pris tpne, kuid pnev on ikkagi teada, et sealsed elutingimused merikotkastele meeldivad.
Merikotkast kutsutakse ka lendavaks kniukseks, sest tiskasvanud linnu tiibade siruulatus kndib ligi kahe ja poole meetrini.

Tnavu jaanuaris, kui klastasin kaitseala uut administratsioonihoonet, tmbas minu thelepanu endale ks rongapaar, kes paarsada meetrit lesvoolu Emaje kaldaj kohal tiirles.

Vtsin binokli ja vaatasin lhemalt, sest tiirutavad rongad thendavad sageli ht surnud looma.

Binoklist paistis tiskasvanud merikotkas, kes lasi surnud kopral hea maitsta. Toone lisas merikotka mber kiibitsev rebane, kes ei julgenud suursuguse linnu krvalt korjuse kljest tkki hammustada.

Rongad, kotkas, rebane esindatud olid kik talvised sanitarid, kes metsa korjustest puhta hoiavad.

Kas merikotkas oli ise kopra surmanud? Pigem oli nriline oma maise teekonna mnel muul viisil lpetanud.


Kevadine krb.
Kevad ja sgis on soos kindlasti kige ilusamad aastaajad, vhemalt minule meeldivad need vrvikllased perioodid. See ei thenda, et suveks ja talveks ilu kusagile ra kaoks.

Kui sgisel on vrvid kirevamad ja viks elda, et rikkalikumad, siis kevadel paelub mind vrske roheline vi kui pda veel tpsemalt vljendada, siis salatiroheline. Eriti ilmekalt on vrvunud soosaared, kus lehtpuud on hiirekrvus ja tumedad kuused annavad kontrasti.
Kevadisel ajal paistavad soosaared hust vaadates kui oaasid krbes, kus leidub toitu ja varju. Pruunikas, talvest tulnud turbasammal vrvib lejnud soo krbe toonidesse.

Soo kohal liugleval kotkal saab nha telist miljonivaadet, millest paremat ei oskakski tahta.


Sgisesed prlid.
Jhvikas on ks peamine phjus, mis inimesi sgiseti soo ligi tmbab. Suursoo jhvikad on eriti suured, sest Suusoo pakub jhvikale ideaalseid kasvutingimusi.

Iga kord, kui sgisel soosse satun, pean jhvikatest pilti tegema. Kuremarjad lebavad mttal kui prlid, mis lausa kutsuvad kaamerat kotist vlja vtma, statiivile kinnitama ja pstikule vajutama.

Lapseplves sai igal aastal Suursoos jhvikal kidud. Ega see mulle eriti ei meeldinud, parema meelega oleksin lihtsalt ringi vaadanud.

Ema tuletas siis alati meelde, kui hea on talvel jhvikaid sa vi koogile panna. See jutt ei tundunud sageli eriti veenev, kuid oma normi, mis oli pisike seljakotitis, pidin ikka ra korjama.

Mletan neid kordi, kui see kott kuidagi tituda ei tahtnud, siis aitas poole koti titmine samblaga, kuhu marjad peale korjasin. Hiljem, kodus, pidin andma seletusi, kuidas see turbasammal sinna kotti sattus.

Suursoo kaitseala
Emaje Suursoo on Eesti suurim deltasoostik, pindala 200 km2.
Ulatus phjast lunasse 30 ja lnest itta 18 kilomeetrit.
Emaje Suursoo veti looduskaitse alla 1981. aastal, alates 1994. aastast on seal maastikukaitseala.

Emaje Suursoo kaitseala philiseks eesmrgiks on Emaje deltasoostiku, sealsete ohustatud ning haruldaste liikide ja koosluste silitamine, kaitse ning uurimine.

Suursoo maastikukaitseala keskus avati 2004. septembris. Kaitseala keskusesse on kige parem sita Tartust mda Rpina maanteed 11 kilomeetrit, siis enne Luunja silda prata paremale. Sealt edasi tuleb sita Kavastusse, kus sildid annavad suuna ktte.

Keskusest saab infot Suursoo looduse ja sealsete liikumisvimaluste kohta. Vaata ka kaitseala veebilehte www.emajoe-suursoo.ee.




Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet