Seoses oktoobrikuu Looduses ilmunud Hendrik Relve kirjutisega Suurest Munamäest kui Baltimaade kõrgeimast mäest, tekkis mul huvi atlastest järele vaadata, kui kõrged on teised viimase Valdai (Würmi) jäätumise ajal tekkinud moreenkõrgustikud.
Nende kõrgustike rida ulatub suure poolkaarena Loode-Saksamaast Valge mereni. Eeldusel, et kõrgeimad mäetipud on füüsilistel kaartidel näidatud, sain järgmised tippkõrgused.
Mecklenburgi kõrgustik (Mecklenbur­gische Seenplatte) Põhja-Saksamaal – 178 meetrit (Ruhnerberg).

Pomoori kõrgustik (Pojezierze Po­morskie) Loode-Poolas – 329 meetrit (Wiežyca).
Masuuri kõrgustik (Pojezierze Ma­zurs­kie) Kirde-Poolas – 312 meetrit (Dylewska).

Et nimetatud kolm kõrgustikku asuvad ranniku lähedal, võib nende suhteliseks kõrguseks lugeda kõrgust merepinnast. Nagu näha, rõhutavad nende omamaised geograafilised nimed järvederikkust.

Nii Leedus kui ka Lätis on kõrgeima kõrgustiku kõrval (vaata Hendrik Relve lugu – toim) veel üks väiksem vend sarnaselt meie Otepääle: Leedus Žemaiti (234 meetrit) ja Lätis Latgale (289 meetrit).
Venemaal on kõrgustikurea jätkuks Pihkva oblastis asuvad Sudoma kõrgustik (293 meetrit) ja Bežanitsõ kõrgustik (328 meetrit). Nende suhtelise kõrguse baasiks võiks lugeda Velikaja jõe madalikku (umbes 50–100 meetrit merepinnast).

Nende väiksemaks vennaks on välimisest kaarest lääne pool asuv Peipsi-tagune Luuga (Lauga) kõrgustik (kuni 204 meetrit, Peipsi pinnast umbes 170 meetrit).

Põhja pool järgneb ulatuslik Valdai kõrgustik, mille jäätumispiirile jääv moreenkuplistiku osa küünib 321 meetrini; Ilmeni-Volhovi madalikust on selleni suhtelist kõrgust umbes 250 meetrit. Kõrgustiku idapoolne osa pole viimast jäätumist tunda saanud.

Põhja pool, Vepsamaal, asub Vepsa kõrgustik oma 304 meetri kõrguse Malgora mäega. Selle ja Valge mere vahel järgnevad veel Aunuse kõrgustik 313 meetri kõrguse tipuga ning Andoma kõrgustik 291 meetri kõrguse tipuga. Kõigi kolme suhtelist kõrgust võib mõõta Äänisjärvest, mille pind on merest 34 meetrit kõrgemal.

Päris Valge mere lähedal on veel piklik kõrgustik nimega Vetrenõi Pojas ehk Tuulevöö, mille 350-meetrisele tippkõrgusele aitab kaasa ka aluskord. Valdai jäätumise pinnavorme leidub ka umbes 200 meetrini ulatuvail kõrgustikel Arhangelskist edela ja kirde pool.

Seega on Haanja vääriline liige enam-vähem ühekõrguste liustikutekkeliste pinnavormide peres. Ta suhtelist kõrgust võiks aga arvestada Tamula järvest, mille pinnast Munamäe tipuni on 248 meetrit.