6/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Haanja krgustik omasuguste seas

Seoses oktoobrikuu Looduses ilmunud Hendrik Relve kirjutisega Suurest Munamest kui Baltimaade krgeimast mest, tekkis mul huvi atlastest jrele vaadata, kui krged on teised viimase Valdai (Wrmi) jtumise ajal tekkinud moreenkrgustikud.
Nende krgustike rida ulatub suure poolkaarena Loode-Saksamaast Valge mereni. Eeldusel, et krgeimad metipud on fsilistel kaartidel nidatud, sain jrgmised tippkrgused.
Mecklenburgi krgustik (Mecklenburgische Seenplatte) Phja-Saksamaal 178 meetrit (Ruhnerberg).

Pomoori krgustik (Pojezierze Pomorskie) Loode-Poolas 329 meetrit (Wieyca).
Masuuri krgustik (Pojezierze Mazurskie) Kirde-Poolas 312 meetrit (Dylewska).

Et nimetatud kolm krgustikku asuvad ranniku lhedal, vib nende suhteliseks krguseks lugeda krgust merepinnast. Nagu nha, rhutavad nende omamaised geograafilised nimed jrvederikkust.

Nii Leedus kui ka Ltis on krgeima krgustiku krval (vaata Hendrik Relve lugu toim) veel ks viksem vend sarnaselt meie Oteple: Leedus emaiti (234 meetrit) ja Ltis Latgale (289 meetrit).
Venemaal on krgustikurea jtkuks Pihkva oblastis asuvad Sudoma krgustik (293 meetrit) ja Beanits krgustik (328 meetrit). Nende suhtelise krguse baasiks viks lugeda Velikaja je madalikku (umbes 50100 meetrit merepinnast).

Nende viksemaks vennaks on vlimisest kaarest lne pool asuv Peipsi-tagune Luuga (Lauga) krgustik (kuni 204 meetrit, Peipsi pinnast umbes 170 meetrit).

Phja pool jrgneb ulatuslik Valdai krgustik, mille jtumispiirile jv moreenkuplistiku osa knib 321 meetrini; Ilmeni-Volhovi madalikust on selleni suhtelist krgust umbes 250 meetrit. Krgustiku idapoolne osa pole viimast jtumist tunda saanud.

Phja pool, Vepsamaal, asub Vepsa krgustik oma 304 meetri krguse Malgora mega. Selle ja Valge mere vahel jrgnevad veel Aunuse krgustik 313 meetri krguse tipuga ning Andoma krgustik 291 meetri krguse tipuga. Kigi kolme suhtelist krgust vib mta nisjrvest, mille pind on merest 34 meetrit krgemal.

Pris Valge mere lhedal on veel piklik krgustik nimega Vetreni Pojas ehk Tuulev, mille 350-meetrisele tippkrgusele aitab kaasa ka aluskord. Valdai jtumise pinnavorme leidub ka umbes 200 meetrini ulatuvail krgustikel Arhangelskist edela ja kirde pool.

Seega on Haanja vriline liige enam-vhem hekrguste liustikutekkeliste pinnavormide peres. Ta suhtelist krgust viks aga arvestada Tamula jrvest, mille pinnast Muname tipuni on 248 meetrit.



Abro Teemusk, Looduse kauaaegna lugeja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet