5/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

LOODUSLAPS
Soomaal uuriti puid. Iti : "Koolitunnid viksid toimuda looduses"

Kui Soomaal kanuuga mda jge sita, vib kohalik kuulus plispuu Keelemetsa tamm mrkamata jda, kuna je res vastavat viidet pole. Rkimata teistest pnevatest puudest. Soomaa rahvuspark otsustas asja parandada ja kutsus Metsaordu noored koos Looduskooli pilastega Soomaale huvitavamaid puid kirjeldama. Siis saab otsustada, kuidas neid paremini turistidele eksponeerida. Noored ppisid selle kigus puid tundma ja mtma, lisaks avastasid Soomaa loodust.

Mu koolied ei tunne varblastki ra, imestab Vanalinna Hariduskolleegiumi Gmnaasiumi 11. klassi pilane Iti Jrjendal, kes kis suvel koos Metsaordu noortega Soomaal pnevamaid puid uurimas.

Iti Jrjendal, mida Soomaal puudemtmise laagris tpselt tegite?
Meid jagati gruppidesse ja meile anti kaart. Pidime kanuudega kalda rtpidi sitma ja vaatama, kus on suured puud, neid siis mtma ja kirjeldama.
Hirmus mdistamine oli Soomaal oli suvel nii madal vesi, et jgedes ei saanudki sita, lihtsalt aerudega lkkasime. hte puud me les ei leidnudki.
Ma pole kunagi varem Soomaal kinud. Mulle meeldis see, et seal polnud htegi poodi. Neli peva jrjest ei saanud kordagi poes kia, see oli nii tore!
Elektrit ei olnud meil ka, lkke peal tegime sa, istusime tulevalgel, kuni uni peale tuli.

Kuidas puude kirjeldamine kib?
Kigepealt mtsime puude krgust. Siis mtsime vra lbimtu ja puu mbermtu.
Lisaks oli vaja kirjeldada, kuidas on puu tervislik seisund, osa puid oli seest tiesti nsad. ks puu oli juba titsa pikali vajunud.

Milliseid puid Sa tundma ppisid?
Nd ma tean, milline knnapuu tpselt on, enne mitte. Knnapuu on nagu jalakas, ainult et tal on siledad lehed.
Kas see on tavaline koolitdruku puhkus et lhed loodusesse plispuid kirjeldama?
Ei, see on tiesti erakordne, kik koolis imestavad: et kuidas sa sellise asja peale ldse tuled, et sellega tegelda! Kui ma aga jutustan neile, mis ma teen, siis saadakse aru kll, et looduses kimine on vga lahe.

Mis Su kaaslasi vrastama paneb?
Nad pole sellistest asjadest, nagu Looduse Kool ja Metsaordu, varem kuulnudki.
Mis seal imestada, kmnendas klassis polnud meil mitte htegi loodusega seonduvat ppeainet kooliprogramm on vga looduskauge.
Minu arust peaks olema kooliprogramm selline, kus aeg-ajalt petatakse kige lihtsamaid asju. Mu koolied ei tunne ju varblastki ra! Jooksime Schnelli tiigi res kehalise tunnis, ja nen, et varblane joob tiigi res, ma siis nitasin, et vaata, kui toredasti ta joob. Ksisin kaaslaselt, et seda lindu ikka tead? Tema vastu: muidugi, see on rasvatihane. Ta ei teinud nalja!

Mida ette vtta, et kooliprogrammi rohkem loodust sisse tuua?
Minu arust oleksid tunnid palju huvitavamad, kui need toimuksid looduses siis oleks neist ehk mingit kasu ka. See ei ole ainult linnakoolide probleem, kisin enne maakoolis, ka seal ei viidud meid kordagi metsa.
Loodust pin tundma tnu Looduskoolile.

KOKKUKASVANUD PUUDE MISTATUS
Metsaordu juhendaja Hendrik Relve: Soomaal mistatasime kummalise nhtuse le: kuidas on nii juhtunud, et neli puud on tpselt he koha pealt vlja kasvanud ja siis hiljem kokku kasvanud heks puuks. Mujal Eestis on see haruldane. Mtlesime vlja ka vimaliku phjuse: ju on pasknr vi orav peitnud sambla alla talvevarusid kas on aga loomake otsa saanud vi pole ta hiljem neid kohti les leidnud. Siis hakkab hulk noori tammesid hsti lhestikku kasvama. Ja kuna nad sirguvad lhestikku, siis tved kasvavad hiljem kokku. Muidugi, kui me rntgeni abil puu sisse vaataks, siis neksime kohe, et seal on koos mitu tve. Aga kuna me puu sisse ei ne, ei saa ka kindlalt otsustada. Siis on kokku lepitud nii, et kui mdulinti vahelt lbi ajada ei saa, loeme tve heks.

METSAORDU ON POOLT, MITTE VASTU
Metsaordu vapiloomaks
on naljaka vlimusega ktsusikk, kelle tundlad on kehast kaks korda pikemad. Kui ktsusikk vtta ktte, hakkab ta kohe omapraselt krigisema ja kgisema. Metsaordu tahab olla sama tundlik kui ktsusikk, kes reageerib oma mbrusele. Mitte nagu tnapevane inimene tihti on. Et on oma mbruse suhtes tuim.
Metsaordu phimtteks on olla ikka poolt ja mitte vastu. Metsaordu ei tegele niteks sellega, et videlda looduse saastamise vastu, vaid, et hoida puhast loodust. Selleprast on ordulaste kigud loodusesse seotud reeglina looduskaitsealadega ja looduslike paikade korrastamisega.

Looduse Kool on Metsaordu eelaste. Looduse Kooli on oodatud kik huvilised koolinoored. Metsaordu liikmeteks on tihti ka lipilased ja
krgkooli lpetanud noored. Sinna psevad need, kes pikemat aega Looduse Kooli ja Metsaordu tegemistes osalenud.
Metsaordu
kontaktaadress: Tallinna Peapostkontor pk 177, 10502 Tallinn, e-mail: info@metsaordu.ee



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet