6/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Siniagaavi teine elu kib pudelis

Mehhikos kasvav sinine agaav elab maailmakuulsuses, sest temast valmib kange ja krvetav jook tekiila.

Paksulehelisi agaave kasutab inimkond hel vi teisel viisil toiduks juba mitu tuhat aastat.

Agaavid vivad moodustada hiiglasliku, mitmemeetrise lbimduga leheroseti. Idee valmistada agaavist alkohoolset jooki avastasid indiaanlased. Nad likasid erinevatel agaaviliikidel isikuvarre ra ja kogusid eralduvat suhkrurikast mahla. Jrgnes kritamine, ning valmiski lahja (etanoolisisaldus kolm-neli protsenti) hapuka maitsega alkohoolne jook pulque, mida asteegi preestrid kasutasid rituaalsetel toimingutel.

Mehhiko mitmetes piirkondades valmistati erinevate agaaviliikide mahlast mitmeid rahvuslikke jooke, niteks sotoli, raicillat ja bacanorat.

Mehhiko anastanud hispaanlased lisasid indiaanlaste vljameldisele olulise omapoolse uuenduse destilleerimise, mis vimaldas saada suurema alkoholisisaldusega jooki kui tavalisel kritamisel.

Erinevate agaavitaimede kritatud ja destilleeritud mahlast valmis kangestatud alkohoolne jook mescal, mis on populaarne tnase pevani.

Liblikas alkoholis. Paljud Mehhiko mescalid on kuulsust kogunud sellega, et sisaldavad kohustusliku lisandina pudelisse uputatud mnesentimeetrist liblikarvikut, kelle elutskkel mdub agaavitaimedel.
Leebema kaubastusvariandi korral paikneb vastne kuivatatud olekus pudeliga kaasaskivas kotikeses. Mescalide valmistamine on ndisajal koondunud philiselt Oaxaca linna mbrusesse.

Tekiila ongi ks mescali perekonna suursugusem vorm, mida valmistatakse vaid sinisest agaavist Mehhiko teatud piirkondades kindla tehnoloogia alusel ja riigipoolse kvaliteedigarantiiga.

Mehhiko nuetele vastav tekiilapudel kannab lhendmrgistust NOM (Normas Oficial Mexicana). Litsentsiga tootjaid on Mehhikos kolmveerandsada, kuid erinevaid tekiilasorte ligikaudu pool tuhat.

Tekiila tooraineks sobib sinine agaav mitmel phjusel: taimes on rikkalikult ssivesikuid, eesktt inuliini, mis lagunedes rikastab taimemahla fruktoosiga.
Teiseks on agaavimahl kergelt happeline (pH 56), mis omakorda soodustab inuliini hdrolsi. Ka annavad mitmed agaavimahlas leiduvad keemilised hendid joogile omaprase maitse.
Krimata agaavimahl on populaarne ka veeganite (taimetoitlaste toim) ja diabeetikute hulgas, sest sisaldab rikkalikult fruktoosi ning erinevaid orgaanilisi happeid.

Tekiila tooraineks vajalikku sinist agaavi kasvatatakse Mehhikos seadustega kindlaks mratud geograafilistes (Jalisco, Nayariti) piirkondades.
Kasvuala juures on olulised nii kliima (temperatuur, sademete ja pikesekiirguse hulk), mullastiku koostis kui ka kasvukoha kalle ja krgus merepinnast. Nudlus siniste agaavide jrele on suur, neid kasvatatakse sna ohtralt.


Suhkrurikas sdamik.
Noored, enamasti vegetatiivse paljunemise tulemusena saadud taimed istutatakse, sltuvalt mullaviljakusest ja niiskustingimustest saab hektarile 20005000 taime.

Agaaviistandused krguvad 8001700 meetri krgusel le merepinna aladel, kus aastane sademetehulk knib 800900 millimeetrini. Et taime lihakad lehed on veerikkad, siis klmakraadid mjuvad agaavidele hukutavalt. Kasvuks optimaalne temperatuur jb 2427 soojakraadi vahemikku.

Sinise agaavi kasvuajaks on tavaliselt kaheksa kuni kmme aastat. Nii pikk kasvuperiood on seletatav fotosnteesi eriprast tingitud vikesest saagisest. Agaavi itsemist peab looduses aastakmnete vltel ootama ja kasvandustes ei lastagi neil isikuvarre moodustumiseni areneda. itsemiseks valmistumine kulutab ohtralt varussivesikuid ja krimiseks vajalikke suhkruid jb vheseks.

Saagi koristamisel raiutakse taimedel lehed maha, alles jb ananassikujuline lihakas sdamik. Just sinna on kogunenud agaavi ssivesikute varu inuliinina. Tavaliselt kaaluvad agaavisdamikud 30 kuni 70 kilo, hektarisaak vib kndida 30 kuni 200 tonnini. Sdamike puhul on suurusest olulisem just nende kvaliteet ehk teisisnu ssivesikute sisaldus.


Vaheproduktiks meevesi.
Vike kogus agaavisdamikke sakse kpsetatult, enamik varutakse siiski tekiila valmistamiseks. Selleks on esmalt vajalik sdamike mdukas kuumutamine, milleks on mitu vimalust. Traditsioonilise ttlusviisi korral kuumutatakse agaavisdamikke maasse ehitatud puiduga ketavates ahjudes. Moodsam tehnoloogia neb ette auruga kuumutamist. On ka kiirmenetlus, mille kigus sdamiketkke lihtsalt keedetakse.

Mdukas kuumus ja kergelt happeline keskkond, mis on tingitud taime enda orgaanilistest hapetest, soodustavad inuliini lagunemist fruktoosiks. Samuti soodustab krge temperatuur agaavi kiudainete pehmenemist. Kuumutamine kestab kuni 36 tundi, hiljem jrgneb 12-tunnine jahtumisperiood.

Samas tuleb temperatuuri hoolikalt jlgida, sest liigne kuumus phjustab suhkrute karamellistumist ja mjutab joogi hilisemat kvaliteeti. Saadud fruktoosirikas mahl eraldatakse viljalihast kas pressimise vi filtreerimisega.
he mahlaliitri saamiseks on vaja kuus kuni seitse kilo agaavisdamikke. Et agaavimahl on fruktoosirikas ja magus, siis on mistetav, miks kohalikud kutsuvad seda virret meeveeks (agua miel).


Puhas ja vhem puhas.
Tekiila suhkruvirde koostis vib olla kahesugune. Esimene vimalus kogu virdes olev fruktoos prineb sinise agaavi mahlast. Sellisel juhul kannab toodang tingimata mrget 100% agave.
Teine vimalus 51 protsenti virdesuhkrust prineb agaavist, lejnud on muu pritoluga, tavaliselt suhkruroost. Sellisest toormest saadud joogipoolis on varustatud lakoonilise selgitusega mixto.

Krimine kib kas suhteliselt kiiresti (kaks peva) vi mdukalt aeglaselt (kuus peva). Krimise lpuks on segu (mosto) alkoholisisaldus viis kuni seitse protsenti.

Kritajatena kasutatakse kas kultuurprmi tvesid vi sinisel agaavil looduslikult levinud metsikuid prme. Viimaseid on agaavilt eraldatud 40 liiki.
Aktiivse krimise lpul jrgneb segu kahekordne destilleerimine, eesmrgiks krvalproduktide ehk niinimetatud sarvede (metanool) ja saba (puskarilide) eemaldamine.

Esimese leajamise tulemusel saadakse 45-protsendilise alkoholisisaldusega lahus, teise destilleerimisega viiakse alkoholi sisaldus kuni 75 protsendini. Seejrel lahjendatakse jook tagasi soovitud kanguseni.

Osa tekiilat pudeldatakse koheselt, osale lisatakse erinevaid lisandeid, niteks pruunistatud suhkrut, osa aga jetakse kauemaks laagerduma. See vib toimuda kas teras- vi tammevaatides.

Noor, vaid paar kuud terasvaadis laagerdunud tekiila kannab nimetust blanco/silver. Seevastu kuude kaupa tammevaadis laagerdunud tekiilat tuntakse niinimetatud aastakigu joogina aejo.

Tekiila nimetus tuleneb he versiooni kohaselt snast ticuilas, mis viitab tekiila valmistamispiirkonnas kunagi elanud indiaani himu nimele. Teise legendi kohaselt prineb nimi nahuatli indiaanlaste snast tequitl, mis thendab td ja vaeva.



Agaavid

Agaavid on sukulendid ehk paksulehised turdtaimed.
Taimede ssteemis kuuluvad nad heiduleheliste klassi, agaaviliste sugukonda ja agaavi perekonda. Maailmas kasvab mitusada liiki agaave, ainuksi Mehhikost on leitud le saja agaaviliigi.

Nimetus agaav tuleneb kreekakeelsest snast agavos suursugune, kuulus.
Eestlased teavad agaavi philiselt toas kasvava ilutaimena, mnel on kodus sisalagaavi kiududest tehtud punutis.

Alkohoolse joogi tekiila seisukohalt on thtis vaid sinine agaav ehk teaduskeeles Agave tequila Weber var. azul.

Sinine agaav on istaim, mis viljub vaid korra elutskli vltel. Lehekodarikust kasvab vlja kuni kolme meetri krgune isikuvarb, millel avaneb suur hulk isi. ite lhn on tugev ja vnge, neid tolmeldavad vaid teatud liiki nahkhiired. Seemned levivad tuulega. Sinine agaav on suuteline paljunema ka vegetatiivselt sigisibulate abil.



Urmas Kokassaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet