5/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
Minu suvi krvukrtsudega

Krvukrts ehk leinakull on oma hdnime ra teeninud igusega, sest ta tegutseb testi pimeduses. Eestis veedab krvukrts aastast vhemalt heksa kuud. Kui teised meil elavad kakuliigid talvituvad pesitsuskoha lheduses, siis rtsud on rndlinnud, kes saabuvad meile mrtsis ja lunasse lahkuvad novembris.
Saabudes kevadel alustavad krvukrtsud htuti korduvaid, teistest kakuhlitsustest veidi heledamaid huigatusi. Vliselt tunneb krvukrtsu ra tema suliskrvade jrgi, mis on revilolekus linnul pstised.
Alustasin krvukrtsude poegade vaatlust ja nende pildistamist juunikuu algul, kui nad olid alles pesas ja piiksusid heledalt. Kuna pojad olid veel noored ja usaldavad, siis pakkusid vikesed karvapallid telist etendust. Rgingi nd oma kogemusest krvukrtsude jlgimisel.

Krvukrtsude lapseplv. Krvukrts oli munenud minu vanaisa naabri aeda vanasse varesepessa munad, mida ta oli haudunud paar kuud vga hoolikalt. Pesa oli tehtud vikesesse kuusikusse, kige pikema kuuse vrasse.
Krvukrtsude pojad koorusid mai keskpaiku, siis hakkas kuulduma pesast hlitsusi.
Kui hakkasin krvukrtsude poegi vaatlema, olid nad pesas kahekesi ja kriiksusid vahetpidamata kllap neil oli kht thi.
htupoole hakkasid vanalinnud poegadele toitu tooma. Umbes kella seitsme paiku, kui pikese intensiivsus enam nii suur ei olnud, ti rts poegadele he hiire vi viksema roti. htu jooksul kisid rtsuvanemad poegi toitmas neli kuni seitse korda.
Poegade vanemaks saades kahanes toitmisarv. Pojad kasvasid ja kosusid judsalt. Iga kord, kui neid vaatamas kisin, olid nad pea alati paar oksa krgemale hpanud. Ikka selleks, et kaugemale ja rohkem nha elu mberringi ju nii pnev.
Rtsupojad psivad pesas ligikaudu he kuu ning ronivad pesast vlja juba paar ndalat enne lennuvimeliseks saamist.
Saabus ks vanematest, siis oli nha ja kuulda, kuidas pojad lksid elevile ning kriiskasid valjemini kui muidu. Kuna pojad muutusid kasvades liikuvamaks ja hakkasid pidevalt oma asukohta vahetama, siis teatasid hlitsused vanematele, kus nad asuvad, et toit ikka igesse kohta juaks.

Oksal nagu krllid. Juulis, kui krvukrtsu pojad olid juba natukene suuremad, hppasid nad pesapuul, hiljem ka lhedastel puudel oksalt oksale. Soojadel pevadel istusid nad nagu krllid puu alumistel okstel, sest seal oli varju.
htupoolikul, ilma jahenedes, hpati lemistele okstele ja stiti end htupikese kiirtesse soojendama. ks poegadest oli natukene turskem ja ka kasvult suurem, teine aga oli peenem ja viksem.
Kasvu ja pikkuse erinevus tuleneb sellest, et krvukrtsud asuvad kohe prast esimese muna munemist hauduma ning see toobki poegade arenemisse nihke sisse. Kui pojad kskord htupoole krvuti istusid, siis isegi nende hlitsused olid erinevad.
Krvukrtsud on lihatoidulised: svad hiiri ja viksemaid linde. Roaks lhevad ka nahkhiired. Suurema saagi korral pead ra ei sda, vaid visatakse see maha.
Hiired pistetakse kinni koos luude ja karvadega ning mne aja prast oksendatakse rppetomp vlja. Kui pojad lksid teiste puude peale uudistama, siis lpuks oli kogu kuuskede alune rppetompusid tis.
Veel panin thele ht huvitavat asja saabus vanalind sgiga, lksid teisedki mberkaudsed linnud (hallrstad, psukesed ja metsvindid) vga elevile, kratsesid rritunult ja tiirutasid muudkui rtsu mber. Tiivulised naabrid ritasid rtsu koguni rnnata. Vrvulised ei tee rtsudele hda, kuid suuremad kakulised ja kullilised vivad olla ohtlikud.

Hoolivamad kui inimesed. Krvukrtsude jlgimine pani mind mtlema, et kll peab rtsuvanemal olema palju judu ja tahtmist, et kigi raskuste kiuste kasvatada les terved jrglased.
Rtsuvanematel tuli korduvalt leppida sellega, et neid peletati hallrstaste ja teiste naabrite poolt poegade juurest minema ning rahul olla asjaoluga, kui naabrimees trimmerdas pesapuu lhedal muru.
Kui hirijaid ei olnud, veetis rtsuvanem meelsasti poegade seltsis aega. Uskumatu, et mnel linnul on enam enesekindlust, julgust ja hoolivust kui teinekord inimestel.

Krvukrts ( Asio otus)
Sale, varesesuurune, suliskr vadega, oranzhisilmne kakk.
Pikkus: 3538 sentimeetrit.
Kaal: 240400 grammi.
Pesa teeb meelsasti vareste ja harakate pessa, harvem kulliliste pessa. Muneb kolm kuni viis valget muna.
Elupaigaks pldudevahelised metsatukad, toitub avamaastikel.
Toiduks on pisiimetajad (hiired, rotid, mutid, nahkhiired) ja viksemad vrvulised.
Arvukus kigub aastati, Eestis 10001500 haudepaari.



Meelis Kalev,Tartu Kunstigmnaasiumi 9. klassi pilane
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet