5/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Piim, kuid mitte lehmalt, vaid kitselt

Sna piim viib mtted koheselt lehmale. Maailmas ja Eestiski on lisaks lehmadele teisigi piimaandjaid. Lpsiloom on ka kits, kelle piim aasta-aastalt aina menukamaks tervisetooteks kujuneb.

Kitsekivi maagia. Inimkonna kaugemas ajaloos on kitsel vrikas koht. Phjus on lihtne vhenudliku loomana sai kits enese toitmisega hakkama ka viletsa ninaesise korral kuivas kliimas.
Kits kodustati arvatavasti Lhis-Idas. Asi sai alguse tavalisest ulukihooldest, mille puhul inimene kaitses loomi nii kahe- kui ka neljajalgsete vaenlaste eest.
Kodukitsede eellasteks loetakse keerdsarvkitse, kuid philiselt siiski besoaar- ehk pulstikkitse (kutsutud ka habekitseks). Kitsepidajad said loomadelt uduvilla ja villa, millest tehti riideid; nahku, millest valmistati lhkreid ja kehakatteid; samuti piima ja liha, mida tarbiti sgiks.

Kits leidis rakendust isegi veoloomana. Loomi ohverdati rituaalsetel talitustel, osa aga kaotas elu maagilise kitsekivi tttu. Viletsa ninaesise korral moodustub nimelt kitsede maos pulstik ehk besoaar. See on taimsete kiudude ja loomsete karvade pimik, millesse ladestuvad mineraalsoolad, peamiselt kaltsiumfosfaadid. Loomadele phjustavad besoaarid vaevusi, vahel isegi surma, kuid selle leidjale pakkus pulstik suurt huvi. Usuti tsimeeli, et besoaar kaitseb mrgituste eest ning kitsekivi kasutati niajookides.

Kits, kes andis mdu. Vana-Kreeka mtoloogias on kitsedel auvrne koht.
Peajumal Zeus toitus algselt kitsepiimast. Teda imetanud kitse sarv (viljadega tidetud ja lilledega kaunistatud) sai klluse smboliks (kllusesarveks), omaseks kikidele nnetoovatele jumalatele.
hesilmaliste koletiste kkloopide leloomulik jud phines videtavalt kitsepiimal ja -lihal. Kits oli ka tervistusjumala Asklepiose ja veinijumala Dionysose loom.
Karjaste ja vikekariloomade jumalal Paanil olid lausa mitmed kehaosad meie loo neljajalgsetelt peategelastelt (soku jalad, pea, sarved, habe).
Vana-Rooma mtoloogia viljasaagijumal Saturnus oli kehakujult pooleldi sikk, pooleldi inimene.
Germaani iidsetes uskumustes thistas see loomake eesktt viljakust. Ta oli ka veoloomana piksejumal Thori vankri ees. Ja veel ebaloomulike vimetega kits Heidrun lpsis piima asemel mdu.
Indias oli kits tulejumal Agni loom, kes kehastas tuld ja loovat kuumust. Hiinas seevastu peeti kitse rahu ja heatahtliku inimese smboliks.
Varajases kristlikus kultuuris peeti kitse elavuse, nobeduse, energia, tervislikkuse ja vhenudlikkuse kehastajaks. Hoopis teisiti hakati nendesse neljajalgsetesse aga suhtuma keskajal. Lugupeetud loomast sai korraga kuradi, patu ja iharuse smbol. Kunstnikud kujutasid saatanat sageli sokusarvede, -habeme ja -jalgadega.

Tegelikult ei ole rasvane. Kuivaine sisaldus kitsepiimas jb vahemikku 11,115,3 protsenti. Nii suur vahemik seletub kitsetu omadustega, konkreetse looma prilikkusega, tarbitava toidu kvaliteedi ja hulgaga ning looma fsioloogilise seisundiga (laktatsiooniperioodiga).
Vlimuselt on kitsepiim valkjas vi kergelt kollasetooniline kreemikas vedelik. Tegu on nrgalt happelise vedelikuga (pH 6,36,7).
Nii nagu teistegi imetajate piimas, on ka kitselt saadavas joogipoolises philiseks ssivesikuks laktoos, mille sisaldus muutub suhteliselt vikestes piirides (4,3 kuni 4,8 protsenti).
Jlgedena leidub loo nimitegelase piimas ka glkoosi ja galaktoosi.
Olulise thtsusega on tarbijale valkude sisaldus, neid on kitsepiimas palju erinevaid, kige rohkem leidub siiski varuvalku kaseiini. Valkude sisaldus tallekeste esmases toiduallikas jb vahemikku 2,55,1 protsenti.
Ehkki paljud inimesed arvavad, nagu oleks kitsepiim erakordselt rasvane, pole see tegelikkuses nii piima rasvasus jb vahemikku 2,57 protsenti.
Mida vhem kits piima annab, seda suurem on selles toitainete osakaal ja vastupidi. Rasvad esinevad kitsepiimas vikeste rasvakerakeste vi -kuulikestena. Nende mtmed on nii vikesed, et kitsepiim on looduslikult nii-elda homogeniseeritud, ning kiiret ja selget rasva pinnale kihistumise tendentsi ei ilmne.
Biokeemiliselt koostiselt on rasvade seas lekaalus eesktt kllastatud rasvhapped, oluliselt vhem leidub monokllastamata rasvhappeid ja vga vhe on polkllastamata rasvhappeid. Kitsepiima rasvadega seostub ka selle joogipoolise eriline aroom, mille tekkes mngivad osa rasvade lagunemisel eralduvad rasvhapped: vi-, kaprool-, kaprl- ja kapriinhape. Mida kauem kitsepiima silitatakse, seda tugevamaks muutub ka selle lhn.
Kitsepiimas leidub thisel mral ka kolesterooli, kuid selle tsklilise alkoholi sisaldus on kigest kmme milligrammi sajagrammises piimaportsus. Mineraalhenditest on kitsepiimas rohkesti kaltsiumi- ja fosforihendeid, mrkimisvrselt ka kaaliumi, naatriumi ja magneesiumi. Mikrotoitainetest rikastab kitsepiim jooja organismi nii erinevate vitamiinide kui ka mikroelementidega. Rasvlahustuvatest vitamiinidest on kitsepiimas rohkelt vitamiine A, D ja E. Vesilahustuvatest analoogidest leidub eesktt erinevaid B-rhma vitamiine ning vitamiini H.
Mikroelementidest on knealuses piimas inimesele oluliselt mangaani ja vaske, mnevrra vhem aga rauda ja tsinki.

Miks kitsepiim ha rohkem tuntust vidab? Kitsepiima esimeseks tervislikuks omaduseks loetakse selle vhest allergeensust. Kindlasti ei saa vita, et kitsepiim ldse allergiat ei phjusta.
Kitsepiimast saavad abi eesktt need inimesed, kes on allergilised lehmapiima suhtes. Kitsepiima kaseiini struktuur ja koostis erinevad lehmapiima analoogsest valgust, seeprast saavad lehmapiima allergikud seda joogipoolist sageli vaevusteta juua.
Kitsepiim moodustab mao happelises keskkonnas peenema kalgendi; kalgendunud valgud seeduvad kiiremini ja lplikult ning moodustuvad aminohapped imenduvad peensoole hattudest verre. Pole karta osaliselt seedunud polpeptiidsete fragmentide tungimist vereringesse, mis vivad organismis phjustada allergilisi vastusreaktsioone.
Ka kitsepiima rasvadel on seedimisele teatud biokeemiline eelis. Nimelt on kitsepiimas palju lhikese ja keskmise ahelapikkusega rasvhappeid, mis samuti kiiremini imenduvad. Ka on kitsepiima rasvade seeduvus parem vrreldes lehmapiima lipiididega. Just tnu paremale biokeemilisele omastamisele soovitatakse kitsepiima joomist kosutusdieetide korral. Et kitsepiimas on laktoosi pea samapalju kui lehmapiimas, siis nendele inimestele, kes laktoosi seedida ei suuda, vrske kitsepiima joomine seedeprobleemide lahenduseks abi ei paku.

Klbab juustuks, viks, jogurtiks ja kohupiimaks. Kige lihtsam kasutusviis on loomulikult piima joomine, kas toorpiimana vi pastriseeritult. Keskmine kits annab lpsiperioodil kuni kaks liitrit piima.
Et kitselt saadakse lehmaga vrreldes vhem piima, on see ka lehmapiimast mitmeid kordi kallim.
Pastriseerimata kitsepiima joomisel tasub siiski ettevaatlik olla, sest Eestiski on olnud juhuseid, mil inimesed on saanud haigestunud kitsede toorpiimast entsefaliidi viirusnakkuse. Kitsepiimast saab valmistada hapupiima, kasulik on juuretiste abi. Iseeneslikult hapneb kitsepiim samuti, kuid ajaliselt protsess venib ning sageli pole ka lppmaitse just kige meeldivam.
Vga tervislikuks hapendatud piimatooteks loetakse kitsepiimast valmistatud jogurtit.
ks kuulsamaid tooteid, mida kitsepiimast tehakse, on loomulikult juust. Kitsepiimast saab valmistada nii pehmeid kui ka kva struktuuriga juuste. Pehmetest kitsejuustudest on tuntuimad feta juustud. Eriliseks maiuspalaks peetakse kitsepiimast tehtud hallitusjuuste.
Vga omalaadseks on aga juustuteo vadakust valmistatud pruun vadakujuust, mis populaarne eesktt Norras. Meil on kitsejuustud delikatessiks, kuid paljudes riikides, kus kitsi ohtralt kasvatatakse, on see tiesti tavaline toit.
Kitsepiimast saab teha ka vid ja kohupiima. Kui esimene toode sisaldab eesktt piimarasvu, siis kohupiima koonduvad piimavalgud. Kitsevi on pehmem, sisaldab tavalisest vist veidi rohkem vett ja sulab madalamatel temperatuuridel.

Kleopatra mhis. Kaunima vlimuse nimel lheb kiku ka kitsepiim. Juba ammustest aegadest on tuntud kitsepiima nahamhis ehk Kleopatra mhis. See parandab naha elastsust, soodustab pindmist vereringet ja rikastab nahka mikrotoitainetega (vitamiinid ja mikroelemendid).
Tiskasvanud inimesele kulub mhise valmistamiseks ligi pool liitrit kitsepiima.
Kitsevid kasutatakse ka mitmete looduslhedaste kosmeetikatoodete koostises, niteks minimaalse leelise - sisaldusega seepide valmistamiseks, mis ei muuda naha pH vrtust. Poegimisjrgselt erituvas ternespiimas on mitmeid kasvufaktoreid, mis soodustavad rakkude jagunemist ning leiavad kasutust salvides halvasti paranevate nahahaavandite raviks. Kitsepiimarasv sobib ka lihtsamaks nahahoolduseks, eesktt karedale, lhedega vi haudunud nahale.



Urmas Kokassaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet