5/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
valgust pdma!

Sven Začek
Pimedus pole absoluutne. Pimedus on tis valgust rnasid varjundeid, mida mrkab ainult kaua pimedaga kohastunud silm. Olgu valgusallikaks lbi tihniku tungiv thistaeva kuma, laternana srav tiskuu vi rn taskulambi vihk, mis isele matkajale teerada valgustab.

Kes on matkates valges liiga kaugele linud ja siis pilkases pimeduses tagasiteed otsib, vi kes on linud tiesti teadlikult valgustamata metsa, see teab, et seal pole pime. Lihtsalt seal pole ka valge.

Kige kodusemgi metsatukk muutub pimeduse saabudes tundmatuks, ja kui siis proovida juda peval vljavalitud kohta, ei taha see kuidagi nnestuda. Mina olen metsas peale jdes sammunud ilma lambita, on kuidagi parem. Taskulamp tekitab igasugu imelikke varje, mida vaadates tekib kahtlus, et keegi on jrgmise psa taga varitsemas. heainsa ja tillukese valgusallika poolt tekitatud valgus on inimsilmale lihtsalt niivrd erinev pikese valgusest ja varjudest.
Kuidas neb vlja sel pildistamine? Siis pole ju midagi nha. Tulemused vivad alguses olla pris ettearvamatud, sest kaamera srimdik ei oska ssimusta mbrusega midagi peale hakata, ka inimsilm ei suuda valgust akumuleerida, prognoosimaks lplikku jdvustust.
Seeprast on pildistamine tis llatusi. Hoides kaamera katikut lahti vga pikka aega, akumuleerib valgustundlik element, olgu selleks siis film vi digisensor, kogu selle aja jooksul ka kige nhtamatumat valgust ning vormib selle lplikuks kujutiseks.
sel pildistamist kaaludes ilmub esimese mttena kindlasti vlklamp. Teeme pimeduse valgeks! Kuid siis kaob ju pildist . Pimedas tehtule viitab vaid must tagaplaan, mille valgustamiseni vlklambil judu ei jtkunud. Esiplaan on valge nagu peval.
Minugi esimene pilt on tehtud vlguga. Metsas thistaevast vaadeldes ja loomade hli kuulates kogunes minu pea kohale lputu hulk vereimejaid sski, kes kik tahtsid mind kikvimalikest kohtadest torkida. Suunasin kaamera les ja tegin vlguga pilti. Vlgu tugevus lbistas blukesed putukad ja muutis nad vereimejatest ringilendlevateks rnade tiibadega ingliteks. Vhemalt minule paistsid nad jdvustatud pildil sellistena. Tulemus oli ootamatu ja rahulolu pakkuv. Pimedas tuleb eksperimenteerida.
Teiseks tehislikuks valgusallikaks vivad olla autotuled, mis suudavad edastada natuke tugevamat ja psivamat kohtvalgust kui taskulamp vi vlklamp. Sarnaselt taskulambile ja vastupidiselt vlklambile eraldavad autotuled sooja valgust, mida saab efektselt ra kasutada. Sgisdel kogunevad paljud kurvitsalised ja rstalised metsateedele rndeks valmistuma. Autot nad ei pelga, ja kui aeglaselt lheneda, lubavad linnud, hoolimata mootorimrast ja tistuledest, endale kllaltki lhedale hiilida.
on kaamerale ja inimsilmale hoopis teistsugune, kui paistab tiskuu. Tiskuuga ringi liikudes, eriti talvel, on tunne, nagu valitseks vale pev. Lagedal vljal vib pris valge olla.
Pildistades tiskuuvalgel l tammepuud, pakub huvi valguse langemise nurk. See on krge nagu keskpeval, kuid jtab pildile ilusa varjundi nagu pikeseloojangu vi -tusu ajal. Loojang keskpevaselt lhikeste varjudega. Mstiline. Lisaks tekivad taevasse ka thetriibud, mis ei jta vaatajale vimalust pildi teistmoodi tlgendamiseks.
Thejoonteni tahtsingi trida. Vaadates selgel l thistaevasse, neme mustmiljon pisikest helendavat tpikest. Pildile jdvustatuna muutuvad tpid triipudeks. Seda selleprast, et sisuliselt olematu valguse kogumiseks on vaja sritus viia terve tunni pikkuseks. Selle ajaga prleme koos oma jalgealusega juba tubli maa. Prlemise tagajrjel tekitavadki tpid jooned. Kuna me prleme Phjanaela suhtes, siis jb ainult tema tpiks ka tunni aja mdudes.
Tehnilised nuanded sel pildistamiseks.
Statiiv. Kuna valgust on vhe, siis vtab selle talletamine filmilindile vi digisensorile rohkem aega. Kaamerat kes hoides on tulemuseks uduseks vrisenud pilt. Kasutades vaid loomulikku valgust, ulatuvad sriajad siti tundidesse. Sellisel juhul pole meldav kaamera kes hoidmine. Loomulikult vib kasutada ka looduslikke abivahendeid, kive ja knde, kuid need jtavad vhe vimalusi sobiva kadreeringu leidmiseks.
Sritus. Srimdik sel petab. Kuidas siis mrata sri? Minu rusikareegel on, et ilma kuuvalguseta ja muude valgusallikate mjust eemal, ISO 100 ja F8 juures, tuleks pilti sritada vhemalt tund aega. Tundlikkust ja ava muutes saab ka teisi kombinatsioone kasutada. Tiskuu ajal nii pikka sritust teha ei saa, sest taevas muutub siis liiga heledaks. Siis piisab poolest tunnist.
Lood. Soovitan pildistamisele kaasa vtta loodi, sest pimedas lbi pildiotsija vaatamine on teline kunsttkk ning pildid kipuvad kuhugipoole kiiva kalduma. Fotopoodides mdav loodijupike tuleb appi.
Fokuseerimine. Sarnaselt kadreerimisele on sel ka vimatu tpselt fokuseerida. Seeprast soovitan kasutada aparaadi objektiivil olevat skaalat ja fokuseerida selle jrgi. Valida tuleks piisavalt vike ava, et saavutada head teravussgavust isegi natuke mda teravustades.
Koht. Pildistamiskoht ja sinna viiv tee tuleks selgeks teha valges, sest vastasel juhul ei pruugi soovitud paika lihtsalt les leida.



Sven Začek
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet