5/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Kokkuprge hndkakuga

See juhtus linud augustikuu hel htupoolikul. Sitsime abikaasaga Tallinnast Prnu poole. Turvavd kinnitades tabasin end mttelt: Turvav peab kinni olema, kki vastassuunas sitja teeb siduvea vi jookseb mni loom teele.
Pike punetas latvades, oli kohe loojumas. Meil, kahe elava rbliku vanemail, oli soov sita heks htuks Prnusse puhkama. Lapsed usaldasime vanaema hoolde.

Ain Protsin
Olime sitnud 50 kilomeetrit Prnu poole, kui mrkasin teeservas mbersidu mrki. Judsime natuke maad edasi, ja ma ksisin mehelt, et miks me ei sida mrgi osutatud suunas. Selgus, et mees polnud mrki silmanud. Keerasime autonina tagasi Tallinna poole ja prasime mbersiduteele. See tee kulges paksu metsa vahel, mis tegi sidu sngeks. Sitsime mned kilomeetrid, kui mees arvas, et asi pole ige, kki ngin valesti ja mrki polnudki. Vib-olla testi!

Prdusime tagasi teeristi ja otsisime mbersiduviita, kuid ei ninudki enam seda. Kummaline. Teadsin, et enne ngin.
Sitsime Tallinna-Prnu maanteel edasi. Tuju oli langenud, sees kripeldas, miski tekitas rahutust ning revust. Tahtsin mehele telda: See asi ei tundu ige! Keerame kodu poole tagasi! Aga ei telnud, mu seesmine rahutus lppes suure mrtsuga vastu autoakent. Hetkeks peatus aeg. Ngin vaid vastu klaasi lennanud pruuni linnukeha, tiivad laiali. Peatasime auto. Tunded: ehmatus, okk, segadus, imestus, mure, stunne. Ksimused: mis see oli? Lind. Mis lind? Kulliline. On ta elus? Vaatame. See oli lhike kahekne mehega.
Lind psis siduteel, sitsime tema krvale teepervele. Teised autod sitsid linnust le, aga nnekombel ji ta terveks. See oli elu ja surma mng. Reede htul oli liiklus maanteel eriti tihe, iga mdasitev auto tekitas mu sdamesse nsa tunde, justkui oleks enda elu ohus.
Lpuks nnestus abikaasal lind siduteelt ra tsta. Paitasin linnu pead see oli nii pehme ja kohev, linnuke sulekuhila sees tundus sna tilluke. kull?! Suured sulerngad mber kinniste silmade.
Palun ra sure! Palun anna andeks, et sulle otsa sitsime! palusin lbi pisarate. Abikaasa helistas infotelefonile, et leida kedagi, kes oskaks nu anda.
Meil nnestus lind mhkida rannalina sisse. Vtsin ta kaenlasse ja istusime autosse. Mees palus mul mitte rkida, sest lind vis inimese hle peale ehmuda. Pidin unustama oma ksimused ja meest usaldama. Mtlesin endamisi, et mees teab, mis mees teeb.
Piilusin sles oleva pambu sisse. Pallike oli rahulik. Liiga rahulik. Ma polnud kunagi hegi looma ega inimese elu prast sedaviisi palunud, kui nd selle linnu prast. Linnuke avas oma suured silmad. Ohkasin kergendatult. Elab! Lubasin talle, et kik saab korda.
Olime sitnud paarkmmend kilomeetrit edasi, kui ngime vilkuritega autosid pimeduses ja suurt avariid. Peast kis lbi mte kui meil poleks olnud peatusi, oleksime vinud need meie olla, seal kraavis, nnetuses. Linnuke, kas sa pstsid meid nnetusest? Kas sa ohverdasid oma elu meie prast? Kes su saatis? Saadetud oli ta kindlasti.
Prnusse judes sras tnavavalgustus ja auklik tee ratas linnu ning ta li oma knised mulle khtu! Ehmusin, ei suutnud hirmust karjatadagi, kui see mulle kohale judis.
Piilusin ettevaatlikult rannalina alla, sealt paistsid karupkse meenutavad karvased jalad ja nende otsas tohutud knised. Ka mu parema ke vike srm oli jnud knise alla. See tegi kvasti valu.
Lind oli vga erk. Ta oli toibunud. Nd tles tema pilk: Pdsin su kinni ja pistan su nahka!
Tmbasin lina linnule le pea, sest kartsin, et ta vib mul silmad peast nokkida. Nd kartsin iseenda prast. Pdsin linnu jalgu oma khu kljest vabastada, kuid loobusin. Verd ma nha ei tahtnud.
Nii sitsimegi edasi, ma ei julgenud iitsatadagi. Mees mrkas mu kaamet ngu ja ksis, mis lahti. Sisistasin lbi hammaste: Linnu knised on mu khus. Mees tahtis auto peatada, kuid ma palusin tal edasi veterinaari juurde sita.
Kohale judes tusin autost ettevaatlikult vlja, hoidsin he kega linnu keha kaenla all ja teisega linnu jalgu paigal. Mees vabastas mu ettevaatlikult linnu haardest. Mssisime kiiresti knised rtikusse ja ohkasime kergendatult.
Uuesti tekkis mure linnu prast. Vibolla ta ei jgi elama?
Saabus vga rahuliku olemisega veterinaar. Andsime linnu tema ktte.
Lind oli nd vga erk. Ohoo, see ju kuri lind! tles veterinaar. See on hndkakk. Selline vib kitsetalle endale saagiks pda ja tallega koos minema lennata.
Tundsin, kuidas plved nrgaks lksid peas kis lbi sadu mtteid, mis oleks vinud juhtuda. Veterinaar tles, et kaku erksus on mrk, et ta vib terveneda.
Olime nnelikud, et saime linnu asjatundliku inimese hoolde jtta. Tahaksin vga tnada veterinaari (suure hmiga unustasime ksida tema nime ja tpse ameti), kes oli meile abiks.
Jrgmisel peval saime teada, et kakul oli vaid shokk ja kerged muljumised (ei midagi eluohtlikku) ning ta viiakse kolme-nelja peva prast tagasi Tallinna- Prnu maantee kuuekmnendale kilomeetrile.

Ajakiri Loodus prdus juhtunule kommentaari saamiseks looduskaitsekeskuse Prnumaa Viljandi regiooni ttaja Kaja Kbara poole, kes aastaid hoolitsenud Nigula metsloomade turvakoju sattunud loomade eest. Kaja Kbar vastas Loodusele jrgmist. See, kes tol augustikuu htul hdalisi aitas ja kis kolksuga hndkakku turvakodusse toomas oli Enn Vilbaste (LKK Prnu-Viljandi regiooni direktor).
Enn Vilbaste pole kll veterinaar, kuid on le kmne aasta turvakodu abivajavaid isendeid ninud ja nendega tegelenud, seetttu oskab ta ka hsti anda esialgse hinnangu looma seisundi kohta.
Pris veterinaararst vaatab nnetusse sattunud looma hiljem veel le ja vajadusel mrab ravi vi lapib kokku.
See hndkaku lugu oli kll teline ime: tavaliselt sellistes nnetustes vidab auto kui suurem ja kogukam. Hndkakul vedas: ei htegi murdu ega muud olulist vigastust. Kerge prutus ainult!
Tielikuks toibumiseks lks aega ndala jagu, siis viisime ta leiukoha lhedusse ja vabastasime: siduteest kaugemale.
Ju see hndkakk oli tavapraselt sgisrnde ajal hooletuks muutunud
Lindudega juhtub selliseid millegi vastu lendamisi (ka vastu aknaid lendamisi) kevadel ja sgisel suhteliselt sageli (me kutsume sellist aega kolksuajaks), kuid alati ei lpe asjad nii nnelikult, kui sel korral.
Tnada polegi vaja. Tnu ongi see, kui ravitud, toibutatud ja les kasvatatud tegelane saab taas oma tavaprase elu juurde tagasi prduda. Ilma tagasi vaatamata, hletult minema lennates (nagu hndkakk) vi kiirelt joostes (nii teevad imetajad).
Neid loomi jlgivad vabastamise hetkel meie ttajate silmad, mis sdelevad rmsalt. Need on hetked, mille nimel tasub tegutseda.



Evelin Kuldkepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet