5/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Klas Varvaral. Ehk vikesel meretagusel maal.

Tnavust imelist suve otsustasin kasutada Eestimaa nurgataguste paikadega tutvumiseks. Phimttel, et lputuid koduseid tidtegemisi annab ju ometi aeg-ajalt edasi lkata. Kas vi kehvadeks ilmadeks.
Alustasin Ruhnust, edasi viis tee mind jalgsi ja lbi mere Vilsandile. Vilsandi rabas oma rgsuse, imelise looduse ja taimedega. Seal olles arvasin, et see on parim paik, kuhu mu jalad mind viinud. Aga vta npust teline llatus ootas hoopis Mohnil!

Mohni saarest majaka juurest nhtuna kirjutas Looduses Juhani Pttsepp 1998. aastal. Saarel on kaheksa aastaga nii mndagi muutunud.

le sgaviku saarele. Seisin siis 9. augusti pikeselsas oma vikese spruskonnaga Viinistu rannal, eemal puavines paistmas Mohni. Saar iseenesest tundus kaugelt vaadates kuidagi sarnane Vilsandiga, samamoodi tuletorn saare hes otsas, ainult metsa vhem.
Meldes Vilsandile kndimisele, tekitab paljalt mte jalgsi Mohnile minekust khedust mere sgavus knib kohati 50 meetri tuuri.
le mere sidame vana merekaru Hartvigi paadiga. Minusugusele maarotile tekitab kipakas (minu meelest) kaluripaadis istumine parajat peavalu. Vasak ksi kramplikult pardast hoidmas ja kik lihased pinges. Hartvig on range ja asjalik kamandab kiki pstevesti nrid-pandlad hoolikalt kinnitama ega luba paadis niheleda. Ei pea Hartvig paljuks meile ka merel olles mainida, palju vett paadi phja all on.
Aeg-ajalt tuiskab merevett nkku. Ohkan kergendatult, kui Hartvig poole tunni prast mootori seiskab ja paadi rannale trib. Veel juab Hartvig meid hoiatada: vaadake nd ise, kuidas Varvaraga hakkama saate. Ees ootavat kohtumine saare perenaise Varvara Pikkpatsiga. Meie ksimustetulva peale (kes, missugune ja millal) muigab Hartvig kavalalt. tleb ainult, et no pris Varvara ta pole, ie on ige nimi.
Kedagi paadi vastu pole siiski tulnud, viskame oma varanduse laagripaigale mnnijussi alla ja laseme sealt kiiresti jalga. Saatmas nnis teadmine, et oleme saarel KSI!
Laagrikoha juurest algab laudtee, mis viib meid lbi liiviku. See on siis see! tahaks higata Mmmi moodi. Eestimaa tundra, natuke nmmeliivateed, mni kanarbik ja tarnad, kohati kukemarja. Kik kinnitunud oma habraste juurekestega otse liivasse. Ei mingit mulda ega silmaga nhtavat huumuskihti.
On nha ka inimeste jljed. Seal, kuhu jalg on laudteelt krvale (ja kaugemale) astunud, paistab thi koht. Taimede juured rebitakse jalaastel liivast ja nad hukkuvad. Korralik laudtee on ehitatud inimeste jaoks ja taimede kaitseks. Kurb, kui looduse kroon seda ei mrka ega mista.
Kadakad on kuidagi erilised, meretuuled ju painutavad ja vormivad neid. Pihlapuud on madalad ja tntsid, kuid marjad neil suured ja kaunilt oranzhid. htkki saab laudtee otsa. Otse ees ja vasakul on mets, paremalt paistab jrsuvitu suurte kividega kallas ja meri. Eemaldun kaaslastest (olen nimelt ksik uitaja looduses) ja valin suuna mere rde.
Istun sbralikult soojadel kividel ligi tunni (ka kella ma looduses ei vaata), kuulan merekohinat ja lihtsalt OLEN. ksi, omaette ja muretu.
Seesugused paigad annavad sisemise rahu ja turvatunde. Ehmatusega taipad, et turvatunne tuleneb inimeste puudumisest saarel. Meenub vanainimeste petus: latseke, metsas ra karda hunti, inimest tuleb karta.

Haudadeta ristid. Pildistan pilveprgi taevas, kaunist rannajoont, rahne ja rohutirtse. Kive mda kulgemine lheb pikkamda, hel hetkel otsustan uuesti lbi metsa edasi minna. See Mohni mets on omamoodi dungel. Puude (philiselt mndide) vahel ja all kasvavad kibuvitsad, vaarikad ja muud psad. Igal pool, kuhu astun, ulatab ikka mni kibuvitsaoks ksi-jalgu knistama.
Avastan end vikeste kividega kaetud maapinnalt. Enamik kive on marate servadega, klbisevad astudes naljakalt. Igal pool, kuhu vaatad, on vaid kivid, rannajoonel ka liiva. hel lagendikul on kivide vahel mned viltuvajunud ristid. Tean, et need on haudadeta ristid, jnud sinna Reigi petaja filmimisest.
Imelikult snge paik, kivikesedki on hallid. Saare otsa judnuna leian les olulise osa kohalikust faunast kirju kasukaga kitse ja pikahabemelise imposantse soku. Vaatamata kidurale taimestikule nevad loomad vga head vlja.

Liivatera kellegi kaitsvas pihus. Peval kitselt lppenud laudtee ots ootab mind samas paigas. Naeratan talle rmsalt, teades, et mu vsinud jalad juavad nd kohe-kohe laagripaika. Kaaslased on vahepeal snud-joonud ning vikese uinakugi judnud teha, samas liival lamades. Varavaraga kohtumine olnud soe ja sbralik. Lheb telkide pstitamiseks ja siis tuleb phjalik htusk. Ikka tpilise eestlase moodi kht kvasti tis, siis tuleb h uni! Meil siiski uneaeg veel kaugel. Ees ootab vaikne htu rannas ja pikeseloojang.
Imestame majaka lhistel, et kuidas see on vimalik seisad keset saart ning ned korraga mlemal pool merd. Vhe sellest, sa KUULED mlemal pool merekohinat. Pikeseloojang on, nagu mere res ikka, kirjeldamatult kaunis. Tasane laine loksub rannale, muutes kivikesed hetkega vrviliseks. mberringi suur rahu ja vaikus.
Seltskond, kes end pevaunega kosutas, naudib tiskuud. Minu vsinud jalad mnulevad sel ajal juba magamiskotis. Und ei tule, kuulan merekohinat enese MBER. Vrratu tundega, nagu oleksin ks tilluke liivatera kellegi suures kaitsvas pihupesas, uinun lpuks.

Rebane astus le toidulaua. Hommikul pikesetusu vaatamast tulles, algavad llatused. Suure kivi pealt, kuhu htul sgid jtsime, oleks nagu torm le kinud. Toidud, nud, pakendid kik pilla-palla liival laiali. Teada puha, kelle t.
Saarel pidi elama ksainus rebane. Selgub, et ta toitub turistide lohakusest. Nalja kui palju reps grillvorste niteks ei ole snud. Aga No madala rasvasisaldusega singi pakendi avas oskuslikult. Sai-leib maitsesid samuti hsti. Kellegi likrikommid pani ka nahka, kusjuures ei mingit koos paberitega ntsutamist, kik paberid korralikult lahti vetud.
Rebasest ji siiski meilegi toitu. Koos lapselapsega matkav vanaema oli oma toidukoti htul kenasti telki tarinud. Mainis hommikul, et temal ikkagi lapselaps toita, peab hoolikam olema.
Ajal, mil tiskhuga rebane tenoliselt uinakut teeb, astub sirgel sammul vpsikust vlja teine llatusklaline suur majesteetlik kass.

ie palub tormi. Hommikusgi tipphetkeks on Varvara saabumine korviga, kus suured sooja kohviga kruusid sees. Taipan, milline naljahammas Hartvig on. Varvara ehk ie on heledapine sihvakas, pika paksu patsiga meeldiv noor naine. Ametis saare mlema omaniku Lahemaa looduspargi ja Jaan Manitski soovil. Koos abikaasaga ks talvgi juba saarel le elatud. iele saarel td jagub kaldariba ja lkkeplats vaja koristada turistide konidest ja prgist.
ie rgib, et ta pab luua saare klastajatega sideme, suhte, mis paneb inimesi saaresse viisakalt suhtuma. Kuigi aeg-ajalt ikka tullakse vaid jooma ja pidutsema. Siis leiab ie end htul voodiserval vihaselt slitamas ja tormi palumas, et taolised inimesed jlle saarele ei pseks.
ie snul paljud lihtsalt satuvad saarele ning on ebameeldivalt llatunud, kui ei ne midagi erilist. Tullakse ka seeprast, et on lihtsalt popp kia igal pool. iet nib rmustavat asjaolu, et omad, Viinistu inimesed, on hakanud sagedamini saart klastama.

Beethoovenist sai Kiti. Prime kassi kohta. Ongi ie kodakondne, eelmiselt majakavahilt Raivo Ktilt pritud. Kutsi prisnimi pidi Beethooven olema, mille ie kiiresti Kitiks mugandas. Et miks rebane kassi nahka pole pannud? Ikka seeprast, et vim on kassi kes.
Talvel klmaga, kui ie maja juures linde toidab, kib ka rebane seal kostil. Kui reps siis maast ie pandud palukesi nosib, peab tal krv kogu aeg kikkis olema. Kass vib iga hetk turja karata. Niisugused meretagused asjalood.
Kell on vahepeal omasoodu tiksunud, aeg minna rannale Hartvigi paati ootama. Veel saame jalgupidi vees sulistades leida imelisi tillukesi vrvilisi kive ning neist lapselikult vaimustuda.

Paadisit kuival maal. Tagasiteel peatab Hartvig paadi merel mitu korda ning jutustab meile veel Mohnist, mbruskonna vikesaarte ajaloost ja tnapevast. Nitab eemalt Haldit, kus tillukesel saarel praegugi elab ks pere.
Randa judes tleb Hartvig, et seekord kingib ta meile kuningliku maabumise. Istume paadis ja vints veab meid les.
Sidame paadiga kuival maal! Seda ei saa ometi sageli ja igahega juhtuda! See oli mu linud suve parim matk. Ega tarvitse vist eldagi, et suur soov juda jrgmisel kevadel Mohnile tagasi aitab saabuva talve kenasti le elada.



Mall Vrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet