6/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

UUDISED
Alatskivil valmib Looduskeskus

Kel asja Juhan Liivi maade kaudu Peipsi veerde sita, see on vahest hoomanud, et Alatskivi vallamaja krval on uut hinge sisse puhutud vanale misaaidale: uus katus ja katuseaknad hakkavad mdaminejalegi silma. Teadjad teavad: siia tuleb Alatskivi looduskeskus.


Kogu hingepuhumisele algusest peale ltsa
tallanud Maris Paju, MT Alatskivi Looduskeskus ks eestvedaja, tleb, et ega looduskeskus ole pelk majakolakas. Esmane on ikka, et oleks olemas loodusvrtused ning neile vrtustele rajatud matka-vi pperada koos vimalusega rajad omaette
ssteemiks arendada. Sinna peab saama kohaphise ekspositsiooni seada, aga seal peab olema ka vimalus pidada loenguid ja teha rhmatid.
Ja hdavajalik on veel, et oleks n entusiastlikku inimest, kes kogu ettevtmise kima jooksevad ja kimas hoiavad. Alles siis vib rkida keskusest. Sellest ideest poleks midagi asja saanud, lisab
Paju, kui kohapeal poleks kaasamtlejaid olnud.

Mis vallalgi selle vastu olema peaks, kui ks lausa maanteeservas seisev hljatud maja ometi kord aruka kasutuse leiab. Alatskivi vallal rahva- vi kultuurimaja pole, uues keskuses aga ruumi lahedalt kllap nnestub siis seal muulegi tegevusele katusealust leida. Ja enam-vhem le maantee paiknev keskkool viks saada bioloogiakallaku, miks mitte.

Nii valla kui ka keskuse jaoks on suurim probleem see, kuidas ehituslik osa lpuni kanda. Pgusale vaatajale tundub maja omadega juba sna kaugel olema. Aga asjaosalised teavad, kui palju tegelikult veel teha on: elektrit ja ktet pole, nii et pimedal ja pris klmal ajal majas olla ei kannata. Ja tiesti puudub sanitaarplokk, milleta pidev tegevus on meldamatu. Sellesse majja kolib praeguselt ebasobivalt vallamajapinnalt ka loodusja
turismiinfo punkt. Pehme poole, igasugu trkiste tegemiseks, loengute pidamiseks ja muuks taoliseks on raha valmis andma igasugused institutsioonid. Alatskivi on neid saanud niteks ka eurofondidest ja saab ka praegu. Investeeringute puhul oodatakse
ndisajal aga omaosalust, rahastusallikast
olenevalt kmme vi ehk isegi kuni kolmkmmend
viis protsenti. Nagu vallavanem Maie Nisu tleb, on see Peipsi-rne vald rikas kll looduselt ja kultuuriloolt, paraku mitte aga majanduse poole pealt. Sestap pole miljonite valda toomiseks
vajalikke valla oma sadu tuhandeid niisama lihtne leida, ehkki omafinantseering prast kuhjaga tagasi tuleks.Skandinaavia maades levinud Naturum-
tpi looduskeskust Luna-Eestisseni pole, tleb Paju.
Naabermaakondades on RMK looduskeskusi
ja kaitsealade klastuskeskusi. Kindlasti on MT-l riigi rahast elava keskusega raske vistelda. Aga Paju tleb, et ksimus polegi konkurentsis: Igaks
peab leidma oma nii. Eestimaa on nii vike, et hest otsast teise saab sita poole pevaga. Koos toimides saaks tekitada vga huvitava keti.

Tekst: Toomas Jriado

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet