2/2008



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Eesti sai seismoloogi Soomest!

Eestis on jaanuarist 2008 tl tiskohaga seismoloog Heidi Soosalu Soomest. Ma ttasin Islandil, seal maavrinaid jtkub kll, muigab kleenuke soomlanna, nd siin Eestis on
natuke rahulikum.

Rahulikum thendab, et aastas registreerivad meie kolm seismojaama umbes 1000 lhkamist ja 2000 kaugemat maavrinat. Pisemaid kohalikke vrinaid
hakkab Heidi alles phjalikult uurima. Need sndmused on tiesti olemas ja vgagi olulised.

Alustuseks peab tlema, et Kaliningradi maavrin aastal 2004 oli ks hea asi Eesti seismoloogiale. See pani vankri liikuma, mis Heidi-suguse spetsialisti lpuks Eestisse veeretas. Eelmisel kmnendil ei olnud siin just kuldsed ajad. Vrdluseks. Ltis ja Leedus on maavrinate uurimine hetkel peaaegu vlja surnud. Meie jaoks aga muutis Kaliningrad palju ikkagi le 4,8-magnituudise sndmuse toimumine suhteliselt lhedal testas, et ka siinkandis on maakoores pingeid. Ja muidugi meie oma, Osmussaare maavrin aastal 1976 oli esimene mrguanne. Kunagi ei tea, millal Osmussaare-taoline seismiline sndmus vib korduda, kinnitab Heidi, sest meil puudub vrdlusmaterjal. Kui oleks teine samasugune juhtum veel, siis viks midagi ennustada. Praegu ei tea, kas see kordub 50, 100 vi 1000 aasta prast. Eesti tundub vhikule olevat maavrinatevaene kant, ent kui Heidi arvutisse nina pista, pole asi kaugeltki nii. Ksimus on maavrina tugevuses. Vikseid vrinaid toimub kogu aeg. Ja kunagi pole vlistatud, et vikestele ei jrgne suured, selgitab ka geofsik Tarmo All. Kuni viimase ajani pole Eestis lihtsalt olnud iget varustust, et uurida kohalikke nrku vrinaid. Pole olnud ka inimest, kelle lesandeks oleks neid uurida. Heidi, kas Pakri poolsaare varingu ngid seismogrammilt ra? Ei. Pakri lhedal on Suurupi jaam, mis asub aga klindiservas ning krvaline mra on seal tugev. Kui veab ja on vaikne ilm, siis on tuule ja mere mju seismogrammil kllaltki vike ning ma nen nrkasid sndmusi vga hsti. Vasulas asuv jaam on paigutatud kll neli meetrit maa alla, aga see asub liiga kaugel Pakrist, et varingut salvestaks. (Vaatame kuvarilt helilaine moodi joont, mille sagedus kergelt hpleb. Signaal on karvane, see thendab, et seismojaam on salvestanud ka mra. (Vaata ka joonist.) Tarmo All: Kui oleks raha, siis kaevaks kik seismomeetrid maa sisse, maakoore kva aluskorra peale. Siis poleks taustamra, milleks nimetame kike, mis toimub jaama mbruses maapinnal: puude tsumine, tuul, atmosfrivnkumised, liiklus. Aga lhkamised, kas neid loeb seismogrammist vlja? Heidi: Jah, mra saab teatud tasemeni vlja fi ltreerida. Osa karjre ja kaevandusi (Aidu, Narva, Luna-Aru) saadavad meile ka andmeid lhkamiste kohta. See on luksus seismoloogile, et inimese mingi esile kutsutud tegevus lhkamine tleb tpselt ra, mis kell see toimus. See petab, kui tpne meie ssteem on ja kui usaldatavat td saame teha. Maavrin ei tle ju, millal ta toimub. Ega mingit korraldust lhkajatele antud pole, et nad peavad meile andmeid saatma, aga kena see on. Aidu kohta me teame, kus nad lhkavad. Minu graafi kul liiguvad lhkamised praegu luna suunas, ja nende andmed kinnitavad seda. hesnaga sobib kokku sellega, mida me teame. Aga mne aja eest registreerisime Kirde- Eestist vga imeliku sndmuse, mis juhtus keskl! Kes siis ikka sel lhkab? Ka seismogrammile salvestatud signaal ei sobi lhkamisega. Ma tean, milline neb vlja Indoneesia maavrin vi Islandi vulkaanide tegevus, tunnen karjrilhkamisi. Meie arvame, et tegemist viks olla varinguga. Narva kaevandusest eldi, et juhtus kll varing, aga ndal hiljem. Meil on aga masinad 0,01 sekundi tpsusega kik salvestanud! Vib-olla varing toimus ttsoonist kaugemal isel ajal, ning seetttu seda ei mrgatud, vi oli tegemist Viivikonna rikke piirkonnas seismilise sndmusega, mis initsieeris ka hilisema varingu. Nitasin seda varingusignaali soomlastele. Ka nemad kinnitasid, et see on jah vga haruldane sndmus, aga vahetevahel selliseid ikka toimub. Kui nd melda, kas see on siis inimese vi looduse t? Miste indutsieeritud seismilisus sobib siinkohal prast kaevandamist toimub iseenesest mingi sndmus, justkui looduslik, aga seda poleks juhtunud, kui inimene ei oleks enne kaevanud maapinda. Selliste sndmustega peame samuti arvestama. Sa tunned juba signaali nhes maavrina kekirja ra? Vahel olen nii nnelik, kui tppi lheb, et ne, see peab olema just seal toimunud! Iga seismojaam salvestab snumit erinevalt, oleneb millisel pinnasel jaam seisab, kas settekivimite vi aluskorra kivimitel. Minu lemmikjaam asub 450 kilomeetrit kaugel, Joensuus. Kaugusest hoolimata nen seal udselt ilusasti signaali. Eestis on ju jaamu vhe ja ikka tuleb naabrite juurest lisaks andmeid hankida. Soome jaamade kasutamisel ei ole alati mravaks pelgalt kaugus. Niteks Ahvenamaa jaamast, mis on palju lhemal, saan haruharva infot! Loeb eelkige geoloogilise ehituse eripra. 19. mrts 2008, Kermadeci saar, kell on 9.30. Umbes tunni aja eest on maailma teises otsas, Kermadecil toimunud suur maavrin, le 4-magnituudine. Vaatab EGK-s (Eestis Geoloogiakeskus) koridoris koos Heidi Soosalu ja Tarmo Alliga kuvarilt Suurupi seismogrammi, mis on salvestanud kerge hiringu Eesti maakoores. Kas see on maavrina jrellaine? Ei, tegelikult on see sndmus ise. Eks vtab ju aega, kui laine nii kaugelt tuleb, nagu Uus-Meremaa kandist, oma 20 minutit, et siia juda. Seismilised lained liiguvad vga kiiresti ning tugevamaid neist registreeritakse le kogu maailma. Mul oli ks tudeng Inglismaalt (Heidi on ttanud ka Cambridgei likoolis), ta vaatas Islandil sarnaseid seismogramme ja siis tuli mingi imelik sndmus. Ta otsis selle kataloogist les, selgus, et see oli Peruu maavrin tles, et appi, olen Islandil ja ma tean, mis Peruus toimub! Oli vaimustuses. See on vga pnev, et meie teame alati 1020 minutit hiljem, et ah, juhtus maavrin kusagil maailma teises otsas. Aga meie kohalikud maavrinad, kas meil on Eestis ohtlikku piirkonda? Tarmo: Kui vaadata siit kaardilt neid punaseid jooni (vt foto lal), need on rikked ja murrangud. Meie kristalne aluskord on stabiliseerunud juba 1,9 miljardit aastat tagasi, sellest ajast on maakoor siin suhteliselt tugev tahke plaat, granodioriitse koostisega. Aga kik ju maakoores liigub, kogu aeg seda rhutakse, tekivad praod. Nii mnedki rikked on ka tnasel peval aktiivsed ning nende piires vivad toimuda nihked. Enamik Soome ja Rootsi (ning tenoliselt ka Eesti) seismilisi sndmusi toimubki just selliste aktiivsete rikete piirkonnas. Suurem pingete kuhjumine vib phjustada ka suurema vrina. ks Eesti rikketsoone kulgeb Paldiski- Pihkva joonel ning ulatub phjas Ahvenamaani. Selle lhistel paikneb ka Osmussaar. Heidi: Kaliningradi 4,8-magnituudine maavrin oli viimase aja kige tugevam kohalikus regioonis. See lugu petab, et kuigi asume seismiliselt vheaktiivsel alal, siis ikkagi vahetevahel juhtub midagi. 4,8-magnituudine maavrin vib juba rikkuda nii mndagi inimese tehtut, see pole thiasi. Kui midagi peaks juhtuma, ei saa me olla nagu kuu pealt kukkunud! Peame ka vikese skaala seismelisust jlgima, et tekiks mingi statistika, et saaks nii-elda pildi ette. Ma ei usu, et maavrinad tapaks inimesi Eestis, aga teadmine maapuest on oluline. Vrin vib rikkuda sildu, tuumajaama midagi sellist. Kas Eesti maavrinate uuringutega on nd kik korras, meil on oma seismoloog ja kolm jaama? Vrk on liiga hre, jaamasid peaks olema rohkem. Kolm on absoluutne miinimum. Selgitan, kuidas maavrinat paika panna: maavrinast tulevad esiteks pikilained, siis ristlained ja lpuks ka pinnalained. Piki- ja ristlaine ajavahest saab teada, kus sndmus toimus. Rusikareegel on, et kui oled kunagi kusagil maavrinate maal ja tunned mingit kikumist, siis tead, ahaa, see oli pikilaine, ja hakkad lugema sekundeid, kui jrgmisena tunned suuremat kikumist, siis see on ristlaine. Nd korrutad sekundid 8-ga, saad kilomeetrite arvu, kui kaugel sndmus toimus. Niteks siin Suurupi jaam registreeris Soome territoriaalvetes lhkamise: pikilaine jrel tuli ristlaine 5 sekundi prast. 5 x 8 40 kilomeetri kaugusel. he jaamaga saan sekundite vahe arvutatud, aga kust suunast tuli, ei tea. Joonistan ringi jaama mber, et kusagil kskik mis suunas pidi see toimuma. Kui lhedal on aga teine ja kolmaski jaam, saab tpsemalt teada. Joonistan teise ja kolmanda ringi ka nende kokkupuute alas siis leian sndmuspaiga. Aga neljanda jaama olemasolu puhul saaks juba elda, et tpselt siin see juhtus. ks jaam peaks meil juures olema Kirde-Eestis. Aidu ja Narva lhkamistele niteks on Vasula oma kige lhemal, teised jaamad on kaugel. Vikeste sndmuste jaoks on aga juba 100 km pikk maa tpsuse mramiseks. Tarmo: Need kolm meie jaama on aga pris head, tiesti tasemel. Aastaid tagasi, septembris 1987, paigaldati Tartu thetorni keldrisse ks kitsaribaline analoogseismograaf. Teine samasugune paigutati Tallinnas Toompeal keldrisse Eesti Teaduste Akadeemia poolt. Mlemad ttasid 1992. aastani, aga koha valiku mttes olid need kehvad linna sees oli taustamra liiga palju. 1992. aastal saabusid majanduslikud raskused ja asi ji seisma. Enne Kaliningradi sndmust oli pidev seire siiski Eestis olemas 1996. aastast. See toimis ainult tnu entusiastidele eesotsas Olga Heinlooga. Siiski ei olnud kuni 2006. aastani vimalik maavrinaid Eestis lokaliseerida, kuna maavrina epitsentri koordinaatide arvutamiseks on vaja vhemalt kolme seismilise jaama seismogramme. Siinkohal tahaks lausuda tnusnad Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK), kes fi nantseeris Matsalu jaama ehitamist ja Suurupi ehk endise Toompea jaama rekonstrueerimist. Heidi, kui palju jaamasid on Soomes? heksateist, Rootsis aga 60 ringis. Rootsi on vga hea nide. See maa on vhe seismiline, vanasti oli neil kmmekond jaama, aga praegu on seal ultramoodne tihe vrk. Rootsis mdetakse kindlasti 0-magnituudiseid sndmusi, geoloogias tlevad taolised sndmused palju! Nad avastavad selliseid juhtumeid, millest enne ei teatudki! Tunnetuslvi on hoopis teine. Eesti on maakera seismilisel kaardil tiesti valge laik, me ei teagi, mis siin toimub. Peab vaatama piisavalt vikesi sndmusi, ega pole nii, et ainult need on thtsad, mis on ohtlikud. Samuti on thtis, et sa tahad teada ja aru saada see ongi teadus! Tahaks teha ka teadustevahelist koostd, arutaks ja uuriks koos geoloogidega neid sndmusi, see kuulub samuti seismoloogia juurde. Teen vga palju koostd soomlastega. Seismoloogia ei lpe piiril, oleme vga huvitatud koostst Soome, Rootsi ja Ltiga, et vahetada andmeid. Sellest oleks kigile kasu. Soomlased on niteks Eesti lhkamistest huvitatud. Heidi, kuidas Sa nii hsti eesti keelt rgid? Siin Eestis olen esimest korda maal, kus minu nimi ei tekita probleemi (muigab): soomlased tahaksid ikka Suosalo elda. Olen osaliselt eesti pritolu, mu isa lks siit 1944. talvel koos eestlasest vanaisa ja soomlannast vanaemaga Soome. Aga rkima ppisin alles likoolis eesti keelt, kohe tahtsin. Arvan, et isal oli selle le hea meel.



Tekst: Helen Arusoo;Infomaterjalid: Olga Heinloo, Tarmo All
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet