4/2008



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
kojalajlg ja eestlane

Maakera kasutatavad hektarid ja inimeste arv on teada kui selle viljakas pind inimeste vahel ra jagada, jb igahele umbes 2 hektarit, mille peal toota eluks vajalik toit, kehakate ja ulualune. Tore oleks, kui he inimese koloogiline jalajlg ei vtaks enda alla rohkem kui 2,2 ha, siis mahuksime veel Maa peale ra. Ja tore oleks, kui meil oleks vaja ainult hte planeeti.

Iga meie tarbitava eseme tootmine kulutab Maa ressursse, nii-elda jtab jlje koloogilise jalajlje. See jalajlg nitab, kui palju maad ja vett tuleb kasutusse vtta, et toota mnd materjali ning katta selle tarbimise ja krvaldamisega seotud vajadused.

Arenenud riigid tarbivad muidugi oluliselt rohkem, kui selliselt jagades vimalik oleks. Euroopa Liidus kasutatakse inimese kohta keskmiselt 5 ha/a, samal ajal, kui aafriklased jvad 0,8 piiresse. Eesti on Euroopa ks raiskavamaid riike, lhenedes oma seitsme hektariga pigem hendriikidele, mille jalajlg vtab inimesele ligi kmme hektarit. Kuidas siis nii? Kuigi eestlased tarbivad kaupu ja teenuseid veel mitu korda vhem kui niteks sakslased, on meie loodusesse jetav jalajlg oluliselt suurem, sest suures osas on meie tarbimise aluseks keskkonnavae nulik plevkivienergeetika. Sooja on ju vaja, ktet on ju vaja. Seega on ka askeetlikult tarbivate eestlaste jalajlg ootamatult suur. Tarbimisstruktuurilt hakkavad eestlased lneriikidega ha sarnasemaks muutuma armastame elada jrjest suuremates korterites vi majades, kasutame rohkem energiat, liikleme histranspordi asemel autoga, reisime sagedamini. Erinevalt lneriikidest sme me aga niteks rohkem liha (mille tootmine vtab oluliselt rohkem ressursse kui taimetoit) ning taaskasutame materjale harvemini niteks jtmeid. Et selgitada elustiili mju koloogilise jalajlje suurusele, toome teieni nelja tarbijatbi kirjeldused.

Mis meie igapevaelus mjutavad jlge?
Eestlaste puhul reeglina autokasutus ja lendamine, liiga suur elamispind ja lihatoidulisus. Npuniteid jalajlje vhendamiseks:
vhenda lennureiside arvu, puhka rohkem Eestis
kui sul pole suurt fsilist koormust, vhenda liha smist
vhem kanget alkoholi ja ohtralt tdeldud kaloririkkaid toite
ra tarbi hooajavilju vljaspool hooaega, eelista kodumaist
kasuta histransporti isikliku auto asemel
elukoht vali infrastruktuurist lhtuvalt et tkoht, kool, kauplus, histranspordiliinid ja seltsielu oleksid lhedal
eluase vali konoomne, ra ela ksinda suurel elamispinnal
Eesti tingimustes vldi elektriktet, ra kta le ega lase sooja taevasse
vldi tarbetut ja /stand-by/ kodutehnikat
mtle, enne kui ostad, vldi emotsionaalseid oste, hepevamoodi
sorteeri jtmeid Roheliste rattaretkel mdeti retkeliste jalajlge
ks keskmine retkeline vttis oma elustiiliga enda alla 4,34 hektarit.
Keskmine CO2 hulk inimese kohta oli aastas 7,8 t. (CO2 sobiliku arvu kohta ei oska keegi selget vastust elda, teadlased vaidlevad selle mju le. Vhem inimmju kliimale oleks alati igaks juhuks parem.)
Miks eestlaste jalajlg on nii suur? Lubatud 2 ha asemel 7 ha? Kui meil plevkivi probleemi poleks, siis meie sstlikud linnainimesed ikkagi lubatud jalajlje piiresse reeglina ra mahtuda ei suuda. Alustame sellest, et erinevalt aafriklastest (keskmine 0,8 ha ) on meil vaja ktet ja talveriideid, rohkem toitu kehatemperatuuri hoidmiseks. Aga elektrikte ei ole ise otseselt suurema jalajlje phjustaja, vaid see, millest see elekter tuleb. Eestis ldjuhul plevkivist. Plevkivi on rmiselt ebaefektiivne ehk selle energeetilisest vrtusest kttesaadav osa jb maagaasile kahekordselt alla.
Mtlemiseks. Tuumajaam on kll puhtam viis elektri tootmiseks (kaevandamine vlja arvatud), kuid jalajlje arvutamisel arvestatakse sisse selle nnetuste risk, mis ei ole vike ning samuti on probleemiks, et hegi jaama kulusid planeerimisest sulgemiseni, ktuse tootmisest kuni kahjutustamiseni pole veel kokku arvutatud.



Maie Kiisel
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet