2/2009



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
Osayande Omokaro: „Usun eurooplastesse”

Nigeri deltas on kohati nii kuum, et talumees saab oma õue peal kakku küpsetada. Aga tulist õhku ei tekita õuel mitte kõrbekliima, vaid maagaas, mida põletatakse. Naftagigant Shell ei mõista naftaga väljapumbatava maagaasiga muud peale hakata, kui see ära põletada.

Osayande, kui vana Sa olid, kui nägid esmakordselt maagaasi leeke
Olin üsna suur, 16aastane. Sinna lähedale ju ei lasta kedagi, see on ohtlik. Aga enne olin terve lapsepõlve kuulnud, kuidas räägiti koledast leegist, mis meie elu hävitab.

Milline see leek on?
Leegi põlemine on väga häälekas ja see on kõrvetavalt tuline. Kõik ümberringi hävib kuumuse tõttu. Need maagaasileegid tõusevad Nigeri deltas kõikjal, kus naftat pumbatakse. Ja neid kohti on palju. Nimelt meie nafta on maagaasiga segunenud ja kuna Shell kasutab 50 aastat vanu masinavärke, toimub kõik nagu poole sajandi eest. Selle muutmiseks peaks masinad välja vahetama. Öeldakse, et see on kallis. Aga maagaasi põletamine on tohutu ressursiraiskamine ja samas väga ohtlik. Nigeri deltas leidub võimatuseni reostunud paiku.

Tõid Loodusõhtule filmi „Mürgine tuli” (Poison Fire, ingl), mis näitas, et külas on majade ümbrus naftast läbi imbunud, inimeste toit mädaneb juba kasvades, vesi ei kõlba juua.
Nähes lapsepõlvest saati maagaasi põlemist, oli mul jõuetuse tunne, arusaam, et selle ebaõigluse vastu ei suudeta midagi teha. Tollal ma ei kuulunud ühtegi organisatsiooni. Kui liitusin 1994. aastal Maasõpradega (Friends of the Earth), hakkasin end harima ja rohelises suunas tegutsema. Olin siis 20 aastane. Teen seda senini.

Kui palju kordi on teie maal proovitud naftagigantide keskkonnareostusele piiri panna?
Võitlus intellektuaalsel tasandil käib juba ammu, aga alles aasta tagasi saavutati Benin City kohtus esimene võit ning Shellil keelati maagaasi põletamine. See keelati küll vaid ühes piirkonnas. Aga lõpuks ometi julges üks kohalik kohtunik naftahiidu süüdistada põhiseaduse rikkumises! Nende tegevus hävitab ju elamiskõlblikku maad. Külaelanikud loodavad väga, et leegid keeratakse kinni – see on reostuse peamine allikas.

Milline on sealne piirkond nüüd, pärast kohtuotsust?
Maagaasi põletatakse edasi. Seni pole Shell reageerinud ja üritab süüd Nigeeria föderaalvalituse kaela veeretada – et need ei eraldavat raha piirkonna korda tegemiseks. Aga nemad peaksid seda ju tegema.

Miks valitsus ei pane naftafirmadele nagu Shell aru pähe ja ei aita kohalikke?
Meie demokraatia on veel väga nõrk, praktiliselt olematu. Valitsus on korrumpeerunud ja naftafi rmade surve all. Suuremad hõimud Nigeerias nagu hausad, ibud ja jorubad istuvad valituses. Neid ääremaa ja meie väiksemate hõimude probleemid ei huvita. Nad kontrollivad kõike ja me ei saa sinna midagi parata, kuna neid on arvuliselt paljupalju rohkem. Asjad ei lähe nii nagu peaks.

Palju on Nigeerias erinevaid rahvaid?
Väga palju, sadu. Kõik räägivad erinevaid keeli. Enne naftaajastut saadi rahumeelselt läbi, nüüd viimase viiekümne aasta jooksul on naftafirmade majandamine tekitanud rahutused ja vägivalla. Osad grupeeringud võitlevad maa pärast, kompensatsioonide pärast, ikka nafta tõttu. Tegeletakse välismaa firmade töötajate röövimisega, hirmutamisega, et neid sundida lahkuma. Aga see on vägivalla tee. Teine tee on probleemide teadvustamine, avaliku arvamuse mõjutamine.

Mis rahvusest Sina oled?
Olen beninlane.

Kas beninid on väike hõim?
Jah, väga väike, meid on ainult kaks miljonit.

Kus Sa oled sündinud?
Sündisin linnas, aga veetsin lapsepõlves palju aega vanaema juures Obadani külas. Ma tean, mis Nigeri jõe deltas toimub. Kokku on meil Nigeerias üle 30 osariigi, Nigeri delta aladele jääb neist üheksa. Ka minu osariik Edo on üks neist.

Ütlesid konverentsil, et demokraatia, küll üsna nõrguke, on Nigeeriasse siiski tekkimas. Kas keskkonnaorganisatsioonide tegevus on sellele kaasa aidanud?
Kuigi sõjaväeline kord on riigis lõppenud, ei ole meil tegelikult eriti mingit demokraatiat. Me võime küll minna valima, aga ikkagi ei kontrolli tegelikult, keda valitakse. Rohkem on abi sellest, et aktiivsed keskkonnategelased ja ka teiste organisatsioonide inimesed teevad palju ära teadlikkuse tõusuks.

Kas praegu on ohtlik olla Nigeris keskkonnaaktivist?
Näiteks eelmisel reedel, enne Eestisse tulekut, oli just selline hetk, et kohalikud aitasid mind läbi salateede minna ühte uut naftaleket pildistama. Sinna ei lase ju naftafirmad niisama ligi. Kui kohalikke poleks aitamas, oleks see üsna võimatu ettevõtmine. Mind on ka mõnikord kinni nabitud, siis olen vahi all istunud kas paar tundi või mõne päeva. Aga otseselt vanglas ma pole olnud.
Kui ennist kritiseerisin valitsust ja naftafirmasid ning näitasin teile märtrist kirjaniku Ken Saro-Wiva pilti (vaata lk 45), kelle hukkas 1995. aastal sõjaväeline režiim, siis kümne aasta eest oleks mind kodumaale tagasipöördumisel oodanud lennujaamas arreteerimine. Praegusel ajal aga seda ei juhtu ja ma võin teile rahulikult öelda, et meie valitsus on jama ja koosneb halbadest juhtidest.

Milline riik on Nigeeria?
Väga rikas maavarade poolest. Loodus on mitmekesine – meil leidub kõrbi, mägesid, jõgesid, kõike kaunist. Aga meie riigi probleem on meie juhid. Nad ei tee midagi rahva heaks.

Milline on Su lemmikkoht kodumaal?
Pealinn Abuja. See on turvaline, ilus ja hea infrastruktuuriga, nagu kenad linnad Euroopas. Aga paraku on see ehitatud rahaga, mis on tulnud otse meie Nigeri delta aladelt saadud nafta eest. Abujat on ehitatud meie piirkonna arvelt. Ma tahaks, et kõigil Nigeerias oleks nii hea kui Abujas. Teised linnad meie riigis pole sellised.

Nigeeria sada aastat tagasi?
Sada aastat tagasi oli see rahumeelne piirkond, ent sellist moodustist nagu Nigeeria ei eksisteerinud. Olid vaid erinevad hõimud. Briti kolonisaatorid liitsid meid 1914. aastal kokku, et moodustada riik nimega Nigeeria.

Mida saaksid meie lugejad teha Nigeri delta hõimude aitamiseks?
Kuna käin Euroopas ringi ja tutvustan meie lugu, siis usun, et teadvustamine aitab väga. Eestist lähen edasi Lätti ja Leetu, detsembris olin Brüsselis. Mul on tunne, et inimesed Euroopas tõesti hoolivad, mis meist saab. Usun eurooplastesse. Oleme ühe abinõuna suured naftafirmad andnud kohtusse nende emamaal, Shelli Hollandis. Euroopa Liidu inimesed peavad teadma, mispärast. Paraku ju Nigeeria kohtuotsused naftagigante tegutsema ei kohusta. Äkki aitab emamaal süüdimõistev kohtuotsus. Avaliku arvamuse jõudu peab leiduma just siin, Euroopas. Et see sunniks naftafirmasid kahjulikest tegudest loobuma.

„Video on meie ainus relv”
…niimoodi ütles üks Nigeri delta külanaine
fi lmis „Mürgine tuli”, mis räägib kohalike olukorrast põlevate gaasileekide vahel.
Osayande palus fi lmi alla laadida võrgust:
www.poisonfi re.org. Tegu on sama linateosega, mida näidati märtsikuus Loodusõhtul rahvusraamatukogus, kuhu Eesti Roheline Liikumine oli Osayande palunud esinema. Film
küsib, miks Euroopa maksumaksja peaks doteerima rikaste naftafi rmade projekte nagu Shell. Doteerimine toimub näiteks läbi Euroopa Liidu ühe struktuuri üksuse,Euroopa nvesteerimispanga (EIB), mis annab soodustingimustel laenu.
Kui saad, armas lugeja, põrgata link sõbralegi:
www.poisonfi re.org
Lisateavet saab Nigeeria roheliste leheküljelt:
www.eraction.org

Nigeeria
• Riigi keel: inglise, hausa, igbo,
joruba
• Rahvaarv: Aafrika suurim, 148
miljonit
• Riigikord: föderaalne vabariik,
koosneb 36 osariigist
• Iseseisvunud 1960, endine Briti
koloonia
• Pealinn: Abuja
• Pindala: 923 768 km²
• Rahaühik: naira



See ei ole lekkiv katus
Ega pinisevad moskiitod
Niiskes, viletsas kongis
See ei ole võtmekõlin
Kui vangivalvur sind luku taha paneb
See ei ole armetu toidupoolis
Mis ei kõlba inimesele ega loomale
Ega ka päeva tühjus
Tilkumas ilmetusse öösse
See ei ole
See ei ole
See ei ole


See on valed, mida on taotud
Sugupõlvede kaupa su kõrvu
See on amokki jooksev julgeolekutöötaja
Kes täidab kalke hukutavaid käske
Tasuks närune kõhutäis
Ametnik kandmas oma raamatusse
Karistust, teades, et see on ülekohtune
See moraalne jõuetus
See vaimne küündimatus
See diktaatorite tuum
Argus, maskeerunud kuulekuseks
Luuramas me alandatud hingedes
See on hirm, mis märgab pükse
Mida me ei söanda pesta
See on see
See on see
See on see

Mu kallis sõber, mis muudab me vaba
maailma
rõõmutuks vanglaks

Ken Saro-Wiva
(1941–1995)

Inglise keelest tõlkinud
Kadi Maria Vooglaid



Usutles Helen Arusoo
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013